Kuidas aitab bioloogia õppimine mul saada paremaks sportlaseks (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Spordi toidulisandid

*KOOLI NIMI* TOIDULISANDID Uurimustöö kehalises kasvatuses Autor: ****** Juhendaja: ********* *Linn* 2012  SISSEJUHATUS Töös käsitletakse toidulisandeid sportlastele, selle omadusi ja selle mõju kehale. Uuritakse kuidas neid peaks kasutama. Käsitletakse mõndaid populaarsemaid lisandeid mida inimesed kasutavad. Räägitakse mida nad sisaldavad ja kuidas töötavad. Teema oli valitud autori huvide tõttu fitnessi vastu ning on väga aktuaalne seoses spordi populaarsuse kasvuga. Põhiliseks allikaks oli veebileht www.fitness.ee. Empiiriline osa koosneb ainult kirjanduse analüüsist. On võetud teemaks ,,Massi lisamine" ning selleks enim kasutataimad Eestis toidulisandid internet poest www.fitshop.fitness.ee ja räägitakse mis nad endas sisaldavad ja kuidas töötavad.  1.MIS ON TOIDULISANDID?

Uurimistöö

15

doc

Jõusaal

hüpped, erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suuremate jõududega kui jõutreening. Reeglina on tulenev koormus nimetatud tegevusest väga järsk ja plahvatuslik (sageli põrutava iseloomuga), mis asetab liigesed, sidemed ja kõõlused eriti vigastusohtlikku olukorda. Kui üldse mingit hirmu oma kasvu ja liigesehädade ees tunda, siis tuleks seda nende eelpool mainitud alade ja tegevuste suhtes. On tegelikult halenaljakas kuulata, kuidas vanemad ei näe mingit ohtu, kui tema võsuke mängib päevast päeva jalgpalli, ent tunnevad surmahirmu, kui kuulevad, et nende laps puudutas jõusaalis raskust. Samuti ei ole ortopeedid tuvastanud jõutreeningu negatiivset mõju noore inimese liigestele. Teadusuuringud annavad pigem tõestust sellest, et lapsed, teismelised, kes tegelevad jõutreeninguga omavad tugevamaid luid, liigeseid ja sidemeid. Suureneb luude mineraalne tihedus. Teadmised treeningute ja kehakultuurivallas, iseäranis

Uurimistöö

26

docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

hapnikuühendite produktsioon organismis. Reaktiivsete hapnikuühendite hulga ülemäärane suurenemine on aga ohtlik ja põhjustab oksüdatiivset stressi. 12. Selgitage antioksüdandi mõistet ja nimetage vähemalt kolm vitamiini, mis toimivad organismis antioksüdandina. - Agressiivsete hapnikuühendite kahjulikku mõju aitavad kontrolli all hoida ühendid, mida nimetatakse antioksüdantideks. Eksogeensete antioksüdantide hulka kuuluvad vitamiinid C, A ja E. 13. Selgitage lühidalt, kuidas võib lihasespetsiifiliste ensüümide kreatiini kinaasi ja laktaadi dehüdrogenaasi aktiivsuse muutus veres olla seotud oksüdatiivsest stressist tingitud kahjustustega lihaskoes. - Lihaste oksüdatiivseid kahjustusi saab kaudselt hinnata lihasespetsiifiliste ensüümide kreatiini kinaasi (CK) ja laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) aktiivsuse muutuste alusel vereplasmas. Nende ensüü- mide aktiivsuse väga ulatuslik ja

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

34

doc

Sportlase lihashooldus konspekt

rasu ja higinäärmete eritusfunktsioon, tõuseb naha- ja lihastoonus. Tugevneb venoosse vere ja lümfi äravool. Tõuseb lokaalne temperatuur, kuna veresooned laienevad, kutsudes esile arteriaalse vere juurdevoolu masseeritavasse piirkonda. · Voolimisvõtted. Suurem surve tugevus ja suurem füsioloogiline toime kui silitamisvõtetel. Mõju avaldatakse lisaks nahale ka nahaalusele rasv- ja sidekoele, samuti lihaste pindmisele kihile. Lümfivool kiireneb, aitab eemaldada paistetust ja turseid. Tõstab naha ja lihaste toonust. Voolimisvõtteid teostatakse alati aeglaselt. Masseeritav ei tohi tunda valu. · Hõõrumisvõtted. Hõõrutakse liigeseid, sidemeid, kõõluseid, närvide väljumiskohti, nahka. Hõõrumisvõtteid sooritatakse energiliselt, surve aste on suur. Hõõrumisvõttega saab suurendada liigutuste amplituudi ja ka liigeste vastupidavust.

Sport/kehaline kasvatus

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

Eesti Olümpiakomitee bioloogiateaduste kandidaat Tartu Ülikooli spordibioloogia ja füsioteraapia instituut Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskus 3  SISUKORD BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA LÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST. Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31

Inimeseõpetus

14

doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

3. Toit olgu mõõduka rasvasisaldusega ­ rasvade osakaal toidu energeetilises väärtuses peaks jääma 30% piiresse. 4. Toit sisaldagu erinevaid valkusid ­ optimaalne valgu osakaal toidu energeetilises väärtuses 10-15%. Sealjuures tuleks kombineerida taimse valgu allikad (teravili, kartul, kaunvili) loomset valku sisaldavate piima-, liha- ja kalatoodete ning munadega. Taimset päritolu toiduainete kasutamine aitab ühtlasi suurendada SV osatähtsust toidus. 5. Toit olgu kõrge toitainete sisaldusega ­ energeetilise väärtuse toidule annavad SV, rasvad ja valgud. 6. Menüüs olgu küllaldaselt vett ­ sportlastel on otstarbekam tarbida spordijooke, mille koostis vastab suurest kehalisest koormusest tulenevatele erivajadustele. 7. Päevane energiakogus jagunegu 5-6 toidukorra vahel ­ hommikusöök 25%; oode 10%, lõunasöök 30%, oode 10%, õhtusöök 25%. Kui

Sport

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

Lühike aeru sisemine õlg võimaldab kätele aeru suhtes ristiasendi, kui viimane on paadiga risti. Kiire üleminek ilma peatuseta tõmbe lõpus kere tagumises asendis kindlustab paadi ühtlase kiiruse. Vaadates viimase aja sõudmisvõistlusi, peab tõdema, et pole ühtset sõudetehnikat, mille kohta võiks öelda, et see on ideaalne ja sobib kõigile sõudjaile. On kindlad põhitõed, mida jälgivad kõik. Peamine on ikkagi, kuidas aer liigub ja kuidas maksimaalselt sportlane saab oma jõudu aeru taha rakendada. Iga tehnika ikkagi kohandub sportlase järgi, sportlane aga treenib oma võimeid vastavalt tehnika omapärale. Põhitõed on kõigil aga samad. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, et 80% tõmbele rakendatavast jõust saadakse jalalihaste kaudu ning 20% kere ja käelihaste jõust. 13 2 Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus

Sport

33

doc

Füsioloogia

I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF ­ käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.)

Anatoomia

Kommentaarid (0)