Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Läbiaegade Parim Sportlane - Jüri Jaanson (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti läbiaegade parim sportlane
Ma arvan, et Eesti läbiaegade parim sportlane on Jüri Jaanson , sest
  • Ta on ikka veel tippsportlane. See on täiesti uskumatu, et 42-aastasena on ikka veel võimalik olümpialt võita medaleid. Praegu on ta juba 43-aastane aga ikka veel jätkab tippspordis. Nagu need kõik vanemad tippsportlased ütlevad, et pärast olümpiamedalit, et nüüd võtan aasta korraga ning vaatame äkki isegi näete mind 4 aasta pärast. Seda ütles ka Jaanson. See oleks veel uskumatum, kui ta ka järgmistel olümpiamängudel osaleks, sest siis oleks ta juba 46-aastane.
  • Ta on osalenud 6-detel olümpiamängudel. Seegi täiesti uskumatu, sest ega neid mehi väga palju maailmas pole, kes on osalend 6-tel olümpiamängude.
  • Ta on olümpiamängudel esinenud suhteliselt stabiilselt . Viimasel kahel olümpiamängudel võitis ta hõbemedali. Esimestel olümpiamängudel oli saavutas Jüri hea 8. koha ajaga 7.35,9 ühepaadil. Teistel olümpiamängudel saavutas Jüri 5. koha ajaga 7.12,92. Kuigi Jürilt oodati sel olümpia aastal rohkem, sest ta oli ikkagi valitsev maailmameister . Kolmandatel olümpiamängudel sai Jüri 18. koha. Neljandatel olümpiamängudel saavutas Jüri 6. koha ajaga 6.59,15. Viiendatel olümpiamängudel sai ta lõpuks oma olümpiamedali kätte. See medal oli hõbedane. Pärast olümpiamänge ütles Jaanson, et nüüd võtab aasta korraga ja, et kui ta järgmistel olümpiamängudel Pekingis osaleb, siis kindlasti mitte ühepaadis enam. Kuuendatel olümpiamängudel saavutasid Jaanson ja Endrekson paarisaerulisel kahepaadil 2. koha ajaga 6.29,05. See oli Jürile teiseks järjetikuseks hõbemedaliks olümpiamängudel.
  • Jüri Jaanson on edukalt esinenud ka maailmameistrivõistlustel. Maailmameistri tiitel tuli 1990-ndal aastal. Seegi oli ühepaadil. Maailmameistrivõistlustelt on ta saavutanud veel hõbemedali ja kolm pronks medalit . Hõbemedal tuli 1995-ndal aastal ühepaadil. Esimene pronksmedal tuli 1989-ndal aastal ühepaadis. Teine pronksmedal tuli 2005-ndal aastal kahepaadil. Kolmas pronksmedal tuli Jaansonil 2007-ndal aastal neljapaadil.
  • Jaanson ei ole ainult suurvõitluste mees. Seda on tõestanud näiteks see, et 1990-ndal aastal tuli Jaanson maailmakarika võitjaks ühepaadil ja veel 2007-ndal aastal võitis ta koos Endreksoniga maailmakarika kahepaadil .
  • Eesti Läbiaegade Parim Sportlane - Jüri Jaanson #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MariellM Õppematerjali autor
    Kokkuvõte ja arvamus sportlasest Jüri Jaanson

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel
    9
    doc

    Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel

    Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial ­ medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed ­ tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed ­ kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks

    Sport/kehaline kasvatus
    Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel
    9
    doc

    Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel

    koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus talle 48. koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17. eraldistardist sõit (47,3 km) 39 1:05:47.33 (+ 3:35.90) 48. maantee grupisõit (245 km) 143 6:30:49 (+ 7:00) TANEL KANGERT lõpetas üliraske grupisõidu 69. kohaga, mis on 21-aastasele tulevikumehele hea saavutus Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 69. maantee grupisõit (245 km) 143 6:36:48 (+ 12:59) GRETE TREIER - Eesti ainus naisrattur Pekingi olümpial lõpetas tugevas vihmasajus kulgenud grupisõidu 30. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53) DANIEL NOVIKOV - olümpial debüteerinud noor sportlane jäi meeste trekisprindis viimaseks Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo

    Kehaline kasvatus
    Olümpiamängud
    22
    doc

    Olümpiamängud

    aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse olümpiateemalisi marke välja kõikjal maailmas, sealhulgas ka Eestis. Olümpiamündid- esimesed spetsiaalsed meenemündid lasti olümpiamängude puhul käibele 1952. aastal Helsingis. Tänaseks on olümpiamünte välja andnud mitmed maailma riigid, sealhulgas ka Eesti. Olümpiamuuseumid on loodud olümpiaajaloo paremaks säilitamiseks- tutvustamiseks mitmel pool maailmas, milledest kesksel kohal on muuseumid Olümpias (Kreeka) ja Lausanne'is (Shveits). Kaasaegsete olümpiamängude ajaloo muuseumi (inglise keeles The Historical Museum of the Modern Olympic Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi

    Kehaline kasvatus
    EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
    10
    docx

    EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

    3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär...........................................................................................

    Sport
    Pekin 2008
    5
    doc

    Pekin 2008

    aasta kaheksanda kuu kaheksandal päeval kell kaheksa õhtul. Staadionil rullub pikk etendus Hiina ajaloost ja kultuurist. Tähtsal kohal oli siiditee nii maal kui ka merel, Hiina müür, perkond ja idamaased võitlusviisid. Kõikjal kasutatati imearmsaid lapsi, kes aitavad lahti muukida Lääne kriitikute südamed. Edasine oli sportlaste piinamine. Atleedid, kes kuuma ja niiske ilma kiuste staadionile sammuvad, lehvitavad algult rõõmsalt ja võtavad siis väsinult koha sisse. Eesti lipuga astus staadionile Martin Padar. Olümpiatule süütab endine võimleja Li Ning, kelle uskumatu staadioniring maa ja taeva vahel oli ohtlik, lummav ja aukartusäratav. Kui hiinlasest ämblikmees lõpetab siidiga kaetud staadioniserval ringi, võivad mängud alata! Avapauk oli võimas. Pekingi olümpia kahe nädala ja kõikide tulevast mängude jaoks on latt seatud äärmiselt kõrgele. Avamisega näitab Peking maailmale, et oskab nii teha kui ka meeldida

    Kehaline kasvatus
    Eesti olümpiavõitjate saavutused
    6
    docx

    Eesti olümpiavõitjate saavutused.

    Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal.

    Kehaline kasvatus
    Referaat Michael Fred Phelps
    9
    doc

    Referaat Michael Fred Phelps

    osariigis USAs. Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 91 kg. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ja 2003. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli ( seal õpib Phelps spordi turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks aastatel 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman ( Bowmann sündis ja kasvas üles Kolumbias ). Phelps'i rahvusvahelised tiitlid, koos erinevate maailmarekorditega on talle toonud autasud nagu ,,World

    Kehaline kasvatus
    Olümpiavõitjad
    37
    odp

    Olümpiavõitjad

    EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.

    Kehaline kasvatus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun