Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist (4)

3 KEHV
Punktid
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?
Eesti riik on teiste suurte riikide kõrval väga väike ja inimesi on ainult natuke üle miljoni ja kuna meid nii vähe on siis me peame kokku hoidma. Kui nii väikese rahvaarvuga riigis kodanike hulgast on kasvanud silmapaistvad sportlased , kes löövad maailmas läbi ja saavad tähtsatelt võistlustelt medaleid, siis on põhjust, mille üle uhke olla.
Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on. Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle üle, et nad on eestlased.
Mina oma eluaja jooksul olen kaasa elanud nii mõnelegi sportlasele. Näiteks kümnevõistlejale Erki Noolele, kes saavutas väga häid tulemusi, saades isegi olümpiakulla. Viimastel aastatel olen kaasa elanud ka Gerd Kanterile, kes on samuti võitnud kuldmedali kettaheites. Talvel elasime kaasa suusatajatele Andrus Veerpalule ja Kristina Šmigunile, kes on ka olümpiavõitjad. Need sportlased on alati eesti rahvale toonud häid tulemusi, ning nende üle võib alati uhkust tunda.
Praegu ei ole nii põnev võistluseid vaadata. Seda põhjusel, et meil ei ole praegu nii tugevaid sportlasi. Üks tugevamaid on ikkagi Gerd Kanter, kellele me saame kaasa elada.
Tegelikult on toredad ka niisugused sportlased, kes oskavad üllatada. Sportlased, kes ei ole eelnevalt midagi suurt saavutanud, ning kellelt ei oska midagi oodata. Ning siis ühel hetkel nad saavutavad super hea tulemuse. Selline sportlane on näiteks Heiki Nabi, kes maadles ning saavutas väga hea teise koha ning tõi Eestisse hõbemedali. Selliste sportlaste üle võivad eestlased alati rõõmu tunda.
Eestlased oskavad oma sportlasi ka hinnata. Alati on heade tulemustega sportlaseid võetud vastu Raekoja platsil ning nendel sündmustel on väga palju inimesi, kes kõik on kohale tulnud, et näha kuidas Eesti tublid sportlased saavad oma tulemuste eest autasustatud.Kõik on uhked oma sportlaste üle ja uhked selle üle, et nad on eestlased. Õnneks on Eesti riik alati oma eelarvest leidnud raha heade sportlaste ja nende treenerite premeerimiseks rahalise poole pealt. Eestlaste head sporditulemused tekitavad kõikides eesti kodanikes uhkusetunde olla eestlane.
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kummi Pea Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist
2
docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eestlaste jaoks on sport üsna tähtsal kohal. Meie, kui üsna väike riik maailmas, olemegi oma kuulsuse saanud tänu meie headele sportlastele ning üritustele. Inimesed ei tea kus me asume või mis me oleme, vaid teavad meie kuulsaid sportlasi ning põnevaid üritusi. Kindlasti viimase aja kuulsus on Andrus Veerpalu ta on Eesti murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Hetkeseisuga talle on kuulsust toonud dopingu süüdistus (3aastane võistluskeeld), milles ta mõisteti õiges nüüd märtsis ja tühistati keeld. Ta on alles 42aastane meesterahvas ning juba on saavutanud nii palju, sellises väikses riigis nagu seda on Eesti. Teiselt kuulus sportlane on kindlasti Gert Kanter tema on Eesti kettaheitja. Temale on

Sport
EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär...........................................................................................

Sport
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse olümpiateemalisi marke välja kõikjal maailmas, sealhulgas ka Eestis. Olümpiamündid- esimesed spetsiaalsed meenemündid lasti olümpiamängude puhul käibele 1952. aastal Helsingis. Tänaseks on olümpiamünte välja andnud mitmed maailma riigid, sealhulgas ka Eesti. Olümpiamuuseumid on loodud olümpiaajaloo paremaks säilitamiseks- tutvustamiseks mitmel pool maailmas, milledest kesksel kohal on muuseumid Olümpias (Kreeka) ja Lausanne'is (Shveits). Kaasaegsete olümpiamängude ajaloo muuseumi (inglise keeles The Historical Museum of the Modern Olympic Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi

Kehaline kasvatus
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist
2
docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kodanikuks olemine tähendab omama teatud riigi kodakondsust. Kodanikul peaks olema põhjus tunda uhkust oma riigi üle mille kodanik ta on. Kodanik peaks ka austama oma kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär

Ühiskond
Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel
9
doc

Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel

koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus talle 48. koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17. eraldistardist sõit (47,3 km) 39 1:05:47.33 (+ 3:35.90) 48. maantee grupisõit (245 km) 143 6:30:49 (+ 7:00) TANEL KANGERT lõpetas üliraske grupisõidu 69. kohaga, mis on 21-aastasele tulevikumehele hea saavutus Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 69. maantee grupisõit (245 km) 143 6:36:48 (+ 12:59) GRETE TREIER - Eesti ainus naisrattur Pekingi olümpial lõpetas tugevas vihmasajus kulgenud grupisõidu 30. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53) DANIEL NOVIKOV - olümpial debüteerinud noor sportlane jäi meeste trekisprindis viimaseks Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo

Kehaline kasvatus
Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3

Kehaline kasvatus
Aus mäng spordis
7
docx

Aus mäng spordis

Ausa mängu mõistmine kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele, miks ta spordib. Kas eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on substants, kes pürgib eneseületuseni. Tõelise sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja isiksuse kujundamine, loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri.com/2012/04/23/aus-mang-ja-vaartused-spordi/) 1. Aus mäng (fair play) Mis on aus mäng? Kas sõbrakäsi suusarajal kukkunule, kohtunikule märkamatuks jäänud vea tunnistamine palliplatsil või lihtsalt konkurentide austamine?

Sport/kehaline kasvatus
OLÜMIPAMÄNGUD
24
rtf

OLÜMIPAMÄNGUD

ÕLÜMIPAMÄNGUD SISUKORD Lisa 1 Olümpiarõngad Lisa 2 Eesti medalitabel · ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavus võistlusi korraldati Vana- Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaailmsed pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumala Zeusi auks. 4- aastane vahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (4)

roositydruk5 profiilipilt
roositydruk5: väga hea materjal :)
19:56 14-01-2013
Mufffuuu profiilipilt
Mufffuuu: Täitsa hea.
15:01 17-02-2013
kubenn profiilipilt
kubenn: Lahe asi
19:18 03-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun