Miks on sport kasulik? Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma otsustan rääkida teile miks sport on kasulik ja miks sportimine noores eas on vajalik? Seda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Öeldakse ka et pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtt...
PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID Kunda 2012 MIKS MA VALISIN SELLISE TEEMA? OLEN SPORDINI JÕUDNUD LÄBI ISA EESKUJU VÄÄRTUSTAN SPORDIGA TEGELEMIST ARVAN,ET SPORDIGA TEGELEMINE VÕI MITTE TEGELEMINE ON SEOTUD PEREKONDLIKE TRADITSIOONIDEGA EESMÄRK UURIDA TRADITSIOONI SAADA TEADA KUI SPORTLIKUD ON KAASÕPILASED JA NENDE PEREKONNAD MILLISED ON NENDE PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID TÖÖ ÜLESEHITUS SISSEJUHATUS 1 PERETRADITSIOOONID 2 TRADITSIOONID 3 SPORT KUI SOTSIAALNE IDENTITEET 4 AUTOR ENDAST JA SPORDI JUURDE JÕUDMISEST 5 UURIMUS LÕPPSÕNA KASUTATUD KIRJANDUS LISAD
Probleemiks on ebatervislikud eluviisid. Tervisliku eluviisi alla kuuluvad tervislik toitumine, spordiga tegelemine,puhkus, mitte suitsetamine ja mitte tarbida alkoholi . Et järgida tervislike eluviise tuleks süüa mõõdukalt, magusaga mitte liialdada, süüa vitamiine, vältida rämpstoitu, tegeleda spordiga, puhata ennast välja, mitte tarbida alkoholi, mitte suitsetada ja mitte kasutada narkootikume. Tervislik eluviis hõlmab kokkuvõtvalt piisavat füüsilist tegevust, tervisliku toitumist, õiget puhkust ja oskust lõdvestuda. Vajalikus koguses igapäevane liikumine ja õige toitumine tagavad terve organismi ja seeläbi terve ja enesega rahuloleva inimese. Ka tervislik eluviis võib olla maitsev ja lõbus. Tuleb vaid leida endale sobiv kehaline tegevus ja tervislik toitumine! . , , , . , , , -, , , , . , , . , . . ,
Spordis pole lihtsaid võite Spordi algeid võib leida muistseist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Aastal 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Tänapäeval tahavad inimesed veel rohkem tunnustust saada ning sellega kaasnevad probleemid. Kuidas on võidud ja kaotused mõjutanud nende elu- ja sportlasteed? Spordis on kõneainet pakkunud dopingud. Dopingud on enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemiline ühend, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. Paljud on selle tõttu pidanud jätma oma sportlaseluga hüvasti ja hakkama tegelema teise elukutsega. Salt Lake City olümpiamängudel olid väga suured dopinguskandaalid nind sellesse oli ka kaasatud Kristina smigun , kes ei olnud tarvitanud dopingut. Suusatamise vallast on Vincen Vittoz, keda süüdistati dopingu tarvitamises, kuid ometi suutis ta või...
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis n...
Sven Meltsas Minu investeeringud tulevikku. Tulevikku investeerimine- see tähendab seda, et inimene tegeleb igapäevaselt millegagi mis tema tuleviku paremaks muutma peaks. Inimene saab enda tulevikku mitmel moel inveteerida. Tänapäevases ühiskonnas pannakse väga suurt rõhku tulevikule, inimesed teevad palju tööd, et tulevik oleks helgem kui olevik. Esiteks on meil kõigil võimalus omandada hea haridus. Panustamine haridusele tagab suurema võimaluse saada tööle mõnda suurde firmasse ja seal karjääri teha. Tänapäeval on hea hariduse omandamine kättesaadavam kui oli aastakümneid tagasi. Põhiharidus on muutunud kohustuslikuks ning peale selle omandamist on võimalik õpinguid jätkata kutsekoolis või gümnaasiumis. Mina investeerina haridusse iga päev, kuna jätkasin õpinguid peale põhikooli gümnaasiumis. Selle lõpetamine annab mulle või...
Väärtustan oma aega . Vabaaeg on väärtuslikum aeg elus . Iga inimene mõistab vabaaega erinevalt . Mõne jaoks on see perega koos veetmine, mõnele koristamine , paljude jaoks on väljas lõbutsemine ja mõnele spordiga tegelemine . Vabaaega ja üldse aega tuleb sisustada hoolikalt . Tuleks arvestada ka puhkusele , muidu võib joosta ummikusse . Kunagi kui ma veel väike olin pani mu ema mind balletti . See polnud kõige parem tegu , kuna ma olin nii väike , et ei õppinud sealt palju ehk kogemus puudub . Suuremaks saades täitis mu vabaaega tantsimine . Käisin showtantsus ja laupäeviti balletis . Seal sain ma ennast vabaks lasta ja mõelda ainult tantsimisele . Olin grupi liider ja käisin palju esinemas . Peale tantsimist oli mul spordiga väike paus .Käisin tihti sõpradega väljas ja veetsin palju aega ka kodus . Lõpuks otsustasin jalgpalli minna . Peale kooli olid mul trennid , viis korda nädalas ja kevadest süg...
Rapla Ühisgümnaasium Birgit Paiba 10.h klass ÕPILASTE KOOLIVÄLINE SPORDITEGEVUS Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt. Uurimustöö probleem: Kas Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas on niisuguseid õpilasi palju, kes üldse spordiga ei tegele? Uurimustöö hüpotees:...
NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus...............................................................................................
TASAKAALU MÕJUTAVAD TEGURID JA ARENDAMINE Uurimistöö Krete Allik 11.klass Juhendaja: õpetaja Mari Kahu MIKS SELLINE TEEMA? • Tasakaal on vajalik spordis. • Et teada saada tasakaalu mõjutavatest teguritest ja arendamisest. • Eesmärgiks on uurida, kas tasakaal on paremini arenenud 5.klassi või 11.klassi õpilastel. UURIMISKÜSIMUSED • Mis on tasakaal? • Mis tegurid mõjutavad tasakaalu? • Kuidas tasakaalu arendada? • Kui hea on tasakaal 5.klassi ja 11.klassi õpilastel? TASAKAALU MÕISTE • Tasakaal on üks sellistest kehalistest võimetest, mis aitab meil säilitada ja kontrollida kehaasendit. • Tasakaalu aitab säilitada tasakaaluelund. TASAKAALU MÕJUTAVAD TEGURID • Alkohol. • Narkootikumid (kanep, kokaiin, heroiin). • Tubakatooted (e-sigaret). • Vanus (lapseiga, vanadus). • Haigused (Meniere’i haigus). TASAKAALU ARENDAMINE • Sp...
Kuidas pean elama, et mul sünniks terved ja tugevad lapsed? Ma arvan, et igaüks, kes lapsi tahaks, soovib, et nende lapsed oleksid tugevad ja terved. Selle jaoks, et nii läheks ja ei tohiks teha mõningaid asju. Et saaks kindel olla, et kõik on ikka korras tuleks käia regulaarselt tervise kontrollis ennast kontrollimas. Tervisekontrollis tuleks käia vähelmalt kord aastas. Kasuks tuleks ka spordiga tegelemine, aga ka sellega ei tohi üle pingutada. Eriti kahjustavad mõjud võivad olla dopinguainetel, kuigi seda paljud ei tarvita. Sagedased juhtumid, kui inimene lapsi ei saa, tulenevad alkoholist, suitsetamisest ja narkootikumidest. Kõik need tegevused mõjutavad viljakust ja tekitavad oksüdatiivset stressi, mis muudab DNAd. Seetõttu peaksid mehed, kes mõtlevad järeltulijate saamisele, peaksid piirama suitsetamist, alkoholi tükk aega enne seda, kui plaanivad laste saamist. Narkootikumide kõrval on ohtlikud ravimid. Eriti kangemad ravimid ja ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13KÕ Marina Maiste TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 1. Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja kooliraamatukogus võimalikud terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid, hinnata kuvariga töötamisel riskitegureid ning ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Töökoha hindamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 362, 15.11.2000 Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded ning Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning sellest tulenevatest määrustest. Riskianalüüsi tegemiseks määratud töökohtade arv: 1; raamatukoguhoidja töökoht. Riskianalüüsi koostamisel on arvesse võetud Kontroll-loendi: Kontoritöö (Lisa 1) abil kogutud info, töökohariski tasemete...
Osgood-Schlatteri haigus Osgood-Schlatteri (OS) haiguse olemus: 1903. aastal Osgood ja Schlatter eraldi üks teisest avaldasid oma tööd selle haiguse kohta Kasvuplaadi ruptuur tibia tuberkulis Üks sagedastest põlvevalu põhjustest nooremas eas Iseloomustab tibia tuberkuli valu ja turse Healoomuline, isemööduv OS haiguse etioloogia: Vaieldav 50% patsientidest anamneesis trauma Riskifaktorid: Vanus 8-15aastat Meessugu (M:N 3:1) Kiire luukasv Aktiivne spordiga tegelemine Kliiniline pilt: Peamine kaebus on valu 25% juhtudest valu on bilateraalne Objektiivselt: Turse tibia tuberkulist proksimaalsemalt Palpeeritav organiseeritud moodustis Põlveliigese funktsioon on normis Tibia tuberkuli hüpereemia Nelipealihase atroofiat Diagnoosimine: Kliiniline diagnoos RÖ ülesvõtte CT ja MRI rutiinselt ei kasuta RÖ põlveliigesest: Ravi: Konservatiivse ravi Rakendatakse "RICE" metoodikat: ...
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "nor...
Spordis ei ole lihtsaid võite Ajastaega on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sportimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame kas või Kristiina Smiguni ,kes on kuulus murdmaa suusatamises ning läbinud enne pika tee kuni jõudis lõpuks olümpiani, saavutades suure edu. Kõik need 3 aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll jäi tal tehnikast puudu, küll tuli tal ette vigastusi,haigestumisi ning palju pettumusi. Vahepeal ta isegi tegi teadavaks,et loobub.Öeldes ise:''kõigil mu olümpiatel on midagi valesti läinud.'' Ometi aasta hiljem Torinos, läks ja tõi kulla koju.Ta oli i...
SPORT IN MEINEM LEBEN 1. Sportliche Betätigung hilft, stark und zielstrebig zu werden. Sport aitab muutuda tugevamaks ja sihikindlaks. 2. Sport ist sehr wichtig für die Stärkung der Gesundheit. Sport on väga tähtis tervise tugevtamiseks. 3. Sport ist wichtig für die Entwicklung der körperlichen Kräfte. Sport on tähtis füüsilise jõu tugevtamiseks. 4. Ich beschäftige mich jeden Morgen mit Gymnastik. Iga hommik ma võimlen. 5. Sport hat einen positiven Einfluss auf den Charakter. Sport avaldab iseloomule positiivset mõju. 6. Der Sport ist für mich nicht die Hauptsache im Leben. Minu jaoks ei ole sport kõige tähtsam tegevus elus. 7. Sport ist ein interessantes Hobby. Sport on huvitav huviala. 8. Sport entwickelt körperlich. Sport arendab füüsiliselt. 9. Sport hilft mir, meine Freizeit nützlich zu verbringen. Sport aitab mul veeta vaba aega kasulikult. 10. Sport ist ein w...
Tervisekäitumine noorte seas Tänapäeval on noored üldjuhul teadlikud, mis on tervislik eluviis, sest info on kõikjal kättesaadav. Hoolimata sellest on noori, kes seda teadmist oma elus ei rakenda. Tervisliku eluviisi alla kuuluvad õige toitumine, spordiga tegelemine, puhkus ja positiivsed suhted. Kindlasti peaks vältima suitsetamist, alkoholi ja narkootikumide tarbimist. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud tasakaalustatult, mitmekesiselt. Näiteks ei tasu süüa liiga palju magusat ja rasvaineid. Üldjuhul öeldakse, et süüa võib kõike, kuid tuleb jälgida koguseid. Noorte viga on see, et nad eelistavad kiirtoitu kuna see on maitsvam ja kergesti valmiv. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit, kuna see aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 16 Maria Sarafannikova TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL......4 1.1. Töötamise elamistoiming täiskasvanutel....................................4 2.2. Mängimise elamistoiming täiskasvanutel...................................4 3. SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMINGUS TÄISKASVANUTEL.................................................5 ARUTELU............................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade tä...
Insomnia ehk unetus Mis on insomnia? Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvaliteedi/kvantiteediga uni märkimisväärse perioodi vältel. Insomniat klassifitseeritakse vastavalt kas ajutiseks, vahelduvaks või krooniliseks. Insomnia korral on peamisteks kaebusteks uinumisraskused, katkendlik uni (une säilitamisraskused) või liigvarajane ärkamine hommikul. Kellel esineb insomniat? Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, Unehäired segavad igapäevaelu, vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Mis põhjustab insomniat? Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Insomnia sagedasemad põhjused on: Infektsioossed haigused Alkohol Südamehaigused Nikotiin Kõik valusid põhjustavad Kofeiin haigused Vererõhku alandavad Kroonilised ...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium KLIENDITEENINDUS- SPORTLAND EESTI AS NÄITEL (Praktiline töö) Autor: Riin Arro 12.a Juhendaja: Katrin Kirk-Saarmets Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISUKORD 2 2.SISSEJUHATUS 3 3.ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID 6 5.JUHTIMISTEGEVUS 8 6.MINU PRAKTIKA 11 7.KOKKUVÕTE 12 8.KASUTATUD KIRJANDUS 14 9.TÖÖKOHA TÕEND 2 SISSEJUHATUS Otsustasin praktikat sooritada Sportlandis, kuna olen seal varem töötanud ning seekord võtsin eesmärgiks vaadata teenindajate igapäevast tööd teise pilguga. Kui võt...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: vadim bottom ja joosep paks Klass: 8.r Juhendaja: Eha Keel Kuupäev: 27.03.2010 Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................2 1. PROBLEEM..............................................................................................3 2. KÜSITLUS..........................................................................................4-5 3. DIAGRAMM..........................................................................................6 5. JÄRELDUSED.........................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................
Spordis ei ole lihtsaid võite Aegade jooksul on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sprtimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame meie esimese taliolümpiamängude kullamehe Ants Antsoni, kes alustas kiiruisutamisega 1955 aastal, olümpiamedal tuli alles üheksa aasta pärast Innsbuckis. Kõik need üheksa aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll oli tal tehnika paigast ära, küll ei suutnud ta taluda tohutut treeningmahtu. Veel 1963 aasta suvel loeti teda lootusetuks juhtumiks, kellest tippu ei saa. Kuid ometi ta tuli ja võitis. Ta oli üks eriline inimene, kes töötas end traditsioonideta, alg...
Majandus . Kuidas tõsta tööviljakust ? Tööviljakus näitab suhet toodangu ja töökulu vahel.See sõltub nii töö organiseerimisest kui ka tehnoloogilisest tasemest. Kui ettevõtja leiab, et tal on odavam pidada ühe masina soetamise asemel kümmet töölist miinimumpalga eest, siis pole mõtet madalas tööviljakuses süüdistada kedagi peale iseenda. Üks viis kuidas tööviljakust tõsta on töötajate motiveerimine . Alluvaid saab innustada rohkem tööd tegema andes neile eesmärgi mille nimel püüelda . Palgatõus või teatud ajavahemiku järel boonuse andmine on kõige tõhusam viis töö kiiremaks arenguks. Teine hea viis on töötingimuste parandamine ning kõrgtehnoloogia kasutamine. Kui töötajatel on paremad vahendid ja tingimused on töö tegemine lihtsam ning on võimalik rohkem tööd teha väiksema ajakuluga . Eestis on inimesed nõus tegema ka tööd väikse palga eest kuna paljud tööd nõuavad ka ...
Miks poisid ei õpi? Mis ma nägin koolis Kristi Plank 155536KATB21 Põhjused, miks poisid ei õpi või ei taha õppida on palju. Minu lapsepõlvest saadik on poisid teinud rohkem lollusi ja olnud julgemad ja rohkem auahned kui tüdrukud. Ilmselt see põhjustabki põhikoolis ja gümnaasiumis poistel olukorra, et ei taheta või ei viitsita õppida, kuna ollakse piisavalt enesekindlad, et kuidagi saab ikkagi hakkama. Poisid on reeglina rohkem kohalpüsimatud kui tüdrukud ning puberteedi eas ründab neid ka haigus „laiskus kontites“. Pidevalt leitakse vabandusi, miks ei peaks õppima ja õppimise asemel on palju rohkem põnevaid ja huvitavaid asju, mida teha. Omast kogemusest oskan öelda, et poisid on tihtipeale targemad ja ammendavad tarkusi ja oskusi paremini, kui tüdrukud, kuid pahatihti on poiste hinded koolis kehvemad kuna ei viitsita õppida ning loodetakse oma kavaluse...
Rapla Ühisgümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: Rebekka Mäng, Terje Meister Klass: 8B Juhendaja: Koidula Takk Rapla 2009 MATERJALI TUTVUSTUS Uurimistöö probleemiks on noorte vaba aja kasutamine, sest tihtipeale tekivad järgmised küsimused, millele ei oska päris kindlalt vastata: 1. Kas noortel pole mitte midagi muud teha, kui väljas ringi hulkuda ? 2. Kuidas veedavad meie sõbrad oma vaba aega ? 3. Kas elukoht määrab sinu vaba aja ? 4. Mis on üldse vaba aeg ? 3 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….……….2 MATERJALI TUTVUSTUS…………………………………………………….……...3 1. PROBLEEM………………………………………………............……………….……...3 2. KÜSITLUS…………………………………………………………………….………..4-5 3. DIAGRAMM………………………………………………………………………….…..6 5. JÄRELDUSED…………………………………………….………………...……....
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ...
Jaak Timberg Tartu Ülikool KELA 1. kursus Miks arendab liikumisõpetus sotsiaalseid oskuseid? Võib öelda, et liikumisõpetus on vaid osa kasvatus- ja õppetegevusest. Lihtsustatult või kergelt idealiseerides (vaatenurga küsimus) on liikumisõpetuse eesmärgiks võtta inimene ja teha ta paremaks. Lähenedes terminile liikumisõpetus detailsemalt, on siin konkreetsemad eesmärgid nagu vormisoleku, kehalise kompetentsuse tõstmine, ühtlasi ka saab liikumisõpetuse abil edasi anda teisi väärtuseid ja oskuseid, näiteks kuidas nautida liikumist, tunda liikumisest rohkem rõõmu ning teiste väärtuste hulgas saab liikumisõpetus laiendada isiku silmaringi, vastut...
UJUMISE KUI SPORDIALA MÕJUTUSED KEHALE JA TERVISELE Uurimustöö Autor: Juhendaja: ANNOTATSIOON Töö pealkiri: Ujumise kui spordiala mõjutused kehale ja tervisele Kuu ja aasta: aprill 2010 Lehekülgede arv: 15, jooniseid kuus, lisasid üks Referaat Selle uurimustöö eesmärk on uurida ujumise kui spordiala mõjutusi meie kehale ja tervisele. Uuritakse seda, mis on kõige olulisem ujumise juures, kuidas on ujumine mõjutanud füüsilist ja keha arengut. Samuti uuritakse, kuidas ujumine toob endaga kaasa negatiivseid probleeme ja kuidas suhtutakse ujumisse kui spordialasse üldiselt. Kuressaares on kaks ujulat: Kuressaare Gümnaasiumi ning SPA Hotell Rüütli ujula. Mõlemal asutusel on olemas 25-meetrine bassein. Ujujad, kes soovivad saada ka uj...
Liikumisharrastuse roll ühiskonnas Essee Liikumisharrastus on üsna kiiresti hakanud populaarsust koguma. Sellega tegeledes ei oma tähtsust inimese vanus, sugu ega miski muu. Mõistena tähendab liikumisharrastus strateegilises arengukavas kehalist koormust andvat ja seeläbi kehalist vormisolekut taotlevat või meelelahutuslikku liikumist ning sportlike kehaliste harjutuste sooritamist. Kuigi tervisespordiga võiksid tegeleda kõik inimesed, on see tähtsaimaks vanuritele ning lastele. Terveks ning kiireks arenguks on lastele vaja liikumist. Kõigile ei meeldi võistlemine ning seega on tervisesport sobivam viis inimeste liikuma saamiseks. Liikumisharrastusega peaks algust tegema juba üsna noores eas. Väikestel lastel on tavaliselt väga palju energiat ning kui neile tutvustada mingit spordiala, mis ei pea olema võistlusspordiala, juba varakult siis on suurem võimalu...
Tervisliku eluviisiga alustamine Maailmas elab sadu tuhaneid, isegi miljoneid inimesi, kelle elustiil ei ole väga mitmekülge. Erinevad kultuuride erinevused ja kasvatustehnikad on inimese elustiili kujunemise juures äärmiselt olulise tähtsusega. Liikumise vajadus ja mõjud on individuaalsed. Lapseeas ja noorena vajame liikumist lihaste, luude ja liikumisoskuste arendamiseks ja säilitamiseks Vanemas eas oleme aga õnnelikud, et otsustasime olla terved ja et liigume endiselt kui noored. On aga inimesi, kelle jaoks ei ole tervislik eluviis uus nähtus, nad tegelevad spordiga teadlikult iga päev ning tunnevad sellest rõõmu, sest selline eluviis on nende jaoks loomulik samamoodi, nagu seda on ka hingamine ja söömine, joomine. Kuid on ka grupp inimesi, kelle jaoks on spordiga alustamine või tegelemine väga võõras, suisa tundmatu, siis sellisel juhul pigem loobutakse. On tõestatud, et füüsiliselt passiivsete ...
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele ………………………………………………………………..……....4 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud or...
RISKIANALÜÜS Õppejõud: 2015 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja ........................ ametikohal esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Riskianalüüsis on arvesse võetud töökohtade ja töövahendite kasutamisega seotud tervisriske. Analüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas. Lähtutud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja sellest tulenevatest määrustest. Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused...
Kadri Maasikmäe Sõltuvus ja sõltuvuse kujunemine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Sõltuvus ehk narkoloogia puudutab meid kõiki. On väga vähe inimesi, kes võivad öelda, et nad ei ole sõltuvuses mitte millestki- ei ühestki ainest, ei ühestki tegevusest. Tegelikult algab sõltuvus juba imikueast. Proovige näiteks väikselt beebilt lutt ära võtta ja te näete võõrutusnähtusi hirmsa kisamise näol. Proovige keelata eelkooliealisel hommikuti multika vaatamine. Võõrutusnähuna võib ilmneda isegi teleka lõhkumine. Võiks mõelda, et meie vanaemad on juba sõltuvustest välja kasvanud või liiga targad,et sõltuvusse sattuda aga võtke neilt ära igahommikune kohvitass, võtke vanaisalt ära ajalooline romaan, peitke tädi eest ära tema sukavardad-te kohe näete,et nad lihtsalt mitte ei armasta neid asju, vaid,et nad on nendest sõltuvuses. Järgnevalt vaatamegi lähemalt sõltuvuse erinevad ...
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja ...
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsiona...
Kepikõnd Referaat Tallinn Sisukord Sissejuhatus 3 Kepikõnd 4 Treening 5 Kepikõnni tehnika 6 Käimiskepid 8 Kepikõnni kasulikkus 9 Kasutatud materjal 10 2 Sissejuhatus Sportlik kepikõnd on tänapäeva inimese tarvis spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kusjuures säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest, see sobib hästi nii algajatele, spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele, samuti mitmete haiguste ja vigastuste korral liigeseprobleemid, veenihaigused, südame vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Muu hulgas põletab kepikõnd ligi poole rohkem kaloreid tavalise kõnniga võrreldes. Ku...
MAARDU GÜMNAASIUM Julia Katskova 12 klass DIEEDI NEGATIIVNE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Juhatajad: Nadežda Minajeva Svetlana Atajants Maardu 2014 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. DIEET…KUI PALJU TÄHENDUST ON SELLES SÕNAS.....................................................5 1.1. Dietoloogia teadusena...............................................................................................................5 1.2. Pidev huvi dieedi vastu.............................................................................................................5 1.3. Dietoloogia ajalugu..........................................................................................
Paide Ühisgümnaasium XIA Rauno Emmar Ats Tikka KÜBERSPORT Uurimistöö Juhendaja: Iren Šarapova Paide 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT ......................................................................... 4 1.1. Arvutimängude ajalugu ........................................................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid .......................................................................................................... 5 1.3. eSport´i ajalugu .................................................................................................................... 8 1.4. eSport´i hetkeseis maailmas ja Eestis ..........................................
Tartu ülikool Silmakliinik ######### 5. kursus, 2. rühm Katarakt Referaat Tartu 2010 Sisukord 1. Olulisus 3 2. Lääts 3 3. Katarakt 4 4. Katarakti sümptomid 4 5. Millal uurida? 5 6. Kuidas uurida? 5 7. Kuidas interpreteerida leidu? 6 8. Katarakti ravimeetodid 6 9. Operatsioonimeetodid 7 10. Kataraktiga toimetulek 7 11. Kasutatud allikad 8 Olulisus Katarakt võib ilmneda kui kaasasündinud või geneetiline anomaalia, mille põhjustajaks võivad olla erinevad haigused ja kõrge iga. Minggi katarakti teke on oodatav kõikidel inimestel, kes on üle 70 aasta vanad. Tegelikult, eaga seotud katarakt ilmneb 50% inimestel, kes on vahemikus 65 ja 74 aastat vanad, ja umbes 70% inimestel ilmneb seeneil, kes on üle 75 aas...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ15 Ksenia Tammist FÜÜSILISE AKTIIVSUS VÄIKELASTEL Referaat uurimistöö-ja arendustöö metoodikas Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING...............................................................4 1.1.Väikelapse-ja lapseiga..................................................................................................4 1.2.Motoorne areng.............................................................................................................4 2.1.Bioloogilised tegurid....................................................................................................6 2....
Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik. Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised...
KERGEJÕUSTIK Katrin Põlma 10-ks Sisukord 1.Esileht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4. Ajalugu 5 .Kergejõustiku alad 5 .Võistluste korraldus 5.Kergejõustiklase riietus ja jalatsid 6. Jooksud 7 .Tõkke- ja takistusjooksud 7.Teatejooksud 7.Käimine 8.Hüpped 8 .Heited-tõuked 9. Mitmevõistlus 9. Tähtsaimad võistlused 10.Kokkuvõte 11.Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kergejõustiku juured ulatuvad juba kaugesse minevikku, Vana-Kreekasse. Juba õitsval antiikajastul peeti lugu tervest kehast ja vaimust. Saada olümpiavõitjaks oli suur au perele ja kogukonnale. Spordiga tegelemist võib pidada inimtsivilisatsiooni üheks suurimaks arenguetapiks. Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone...
Millised on hingamiselundkonna haiguste korral hoolduse põhimõtted. Nimeta vähemalt 4 tegevust. Hingamist kergendav asend; värske õhk, hapnik; õpeta õiget hingamistehnikat; õhupuuduse ajal ära küsi mittevajalikke küsimusi, rahusta; anda ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele;õpeta õigesti röga koguma; üleüldine jälgimine Millised on hingamiselundkonna haigustele iseloomulikud kaebused? Nimeta 3 põhilist kaebust. Õhupuudus; köha; röga eritus; kiire pulss; sinakas värv nahal(tsüanoos); rahutus; segasus; pisted rinnus Millised on astmat iseloomustavad tunnused ja mida tuleb astmahoo puhul jälgida? Köhahood, röga eritumine,vilistav hingamine, lämbumistunne, hingeldus(kergest tugevani) tsüanootiline nahkja limaskestad. Jälgida: kas oli midagi mis astmahoo vallandas ja mis see sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele. sellisel ju...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................1...
Paide Ühisgümnaasium Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Koostaja: Eveli Tammik, 11B klass Juhendaja: Marje Tänav, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Läbi aegade on uuritud jooksmist ja selle kasulikkust eriti noorte seas. Sageli räägitakse, et jooksmisel on suur koormus liigestele ning tekitab mitmesuguseid põletikke. Kui ajaloos ei pööratud jooksmise vigastustele ja ohtudele tähelepanu, siis tänapäeval uuritakse üha rohkem jooksmise mõju inimesele. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige sellepärast, et ise tegelen jooksmisega suhteliselt regulaarselt ning varem pole seda teemat põhjalikult uuritud. Töö eesmärgiks on anda ülevaade jooksmise mõju erinevatest aspektidest, jooksmise liikidest ja toitumise alustest ning välja uurida jooksmise populaarsus ja teadlikkus toitumisest ja venitusharjutus...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põh...
Tartu Forseliuse Gümnaasium ISA ROLL LAPSE ARENGUS Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5 Kognitiivne areng..........
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1...
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED.......................................................
TALLINNA ÜLIKOOL 2008 TERJE AULIK Kutsepedagoogika Käed Küüned, küüntehaigused, nahk hooldus! KÜÜNEEHITUS Küüneplaat - (unguis) Küünevall - (vallum unguis) Küüne tald (lunula) Kutiikul (küünenahk) Küünejuur (radix unguis) Küünealumik (lectulus unguis) Küünesäng Küüne vabaserv Küünevagu (perionychium) Küünetriibud (striae) Faalanks ehk sõrmelüli Sõrmeots Nahaalune rasv KÜÜNTE PROBLEEMID KÜÜNTE SEENHAIGUSTEST TÄPSEMALT, MIKS JA KUIDAS TEKIB SEENHAIGUS? KUIDAS SELLEST HOIDUDA, JA MIDA TEHA, KUI SEE JUBA ON! Küünte seenhaigus Dermatophytia pedum; Onychomycosis (lad.k) Mycosis of the foot, athlete's foot (ingl.k) Seletus Teatud liiki seente (dermatofüütide) poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi. Ülevaade Kõige levinum nahaseenhaiguse vorm üle maailma ja üks levinumaid nahahaigusi üldse. Esineb rohkem soojades ja niisketes tingimustes ...
annaabi.ee 
