Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu investeeringud tulevikku (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sven Meltsas
Minu investeeringud tulevikku.
Tulevikku investeerimine - see tähendab seda, et inimene tegeleb igapäevaselt millegagi mis tema tuleviku paremaks muutma peaks. Inimene saab enda tulevikku mitmel moel inveteerida. Tänapäevases ühiskonnas pannakse väga suurt rõhku tulevikule, inimesed teevad palju tööd, et tulevik oleks helgem kui olevik .
Esiteks on meil kõigil võimalus omandada hea haridus . Panustamine haridusele tagab suurema võimaluse saada tööle mõnda suurde firmasse ja seal karjääri teha. Tänapäeval on hea hariduse omandamine kättesaadavam kui oli aastakümneid tagasi. Põhiharidus on muutunud kohustuslikuks ning peale selle omandamist on võimalik õpinguid jätkata kutsekoolis või gümnaasiumis. Mina investeerina haridusse iga päev, kuna jätkasin õpinguid peale põhikooli gümnaasiumis. Selle lõpetamine annab mulle võimaluse astuda kõrgkooli ja omandada veelgi parem ja spetsiifilisem haridus , millega saab loodetavasti kunagi hea töökoha. Järelikult haridus on meie eludes tähtsal kohal.
Teiseks saab indiviid tegeleda kodanikualgatusega. Võimalik on kirjutada projekte, mida hea õnne korral rahastab Euroopa liit. Kuid see pole ainuke võimalus, võimalik on käia ka vabatahtlikuks. Selle eest pole loota küll mitte mingisugust tasu aga see on jällegi eneseteostuse üks variant. Tunne et oled korda saatnud midagi ühiskonnale kasulikku on positiivne ning seda ei saa keegi ära võtta. Paljud vabatahtlikud saavad muidugi ka preemiaid, nagu näiteks hiljuti andis Eesti Vabariigi president Toomas H. Ilves üle tunnustava preemia nendele kelle tegevus mõjutab Eesti ühiskonda ja samuti ka nendele, kes saadavad korda midagi maailma mastaabis. Isegi väike heategu muudab meie tulevikku.
Kolmas võimalus enda tulevikku paremaks muuta on läbi spordi. Sport on küll tervisele kasulik ja kõik peaksid sellega mingil määral tegelema, kuid profisportlased on hoopis teine klass. Profid teenivad spordiga tegeledes elatist, aga raha pole ainus põhjus miks nad sellega tegelevad. Spordis saab ennast väga hästi teostada. Eneseteostus on inimese elus sama oluline kui majanduslik kindlustatus. Saavutada eesmärk, mille oled püstitanud on hea, aga maailmatasemel saavutusega kaasneb ka rahaline preemia ja autasu. Investeerimine sporti tuleviku nimel tagab igal juhul hea tervisliku seisukorra, aga profitasemel sport toob ka raha sisse. Meie tippsuusataja A. Veerpalu ei tegele spordiga ainult raha pärast, talle on see lihtsalt elustiiliks kujunenud. Järelikult toob spordiga tegelemine kaasa parema ja tervislikuma tuleviku ka nendele, kes pole profid.
Tulevikku investeerimine toimub mitmel eri moel ning tihtipeale ei saa inimene sellest ise arugi , et ta tegeleb igapäevaselt millegi sellisega mis ta elu paremaks muudab. Järelikult püüdleme me kõik helgema tuleviku poole, mille saavutamiseks me igapäevaselt investeeringuid teeme.
Minu investeeringud tulevikku #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sven meltsas Õppematerjali autor
Arutlus

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
104
doc

Nimetu

Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu

Kategoriseerimata
Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile
68
pdf

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile

TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1. HARRASTUSSPORDI OLEMUS JA KUJUNEMINE RAT

Sport
Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega
25
doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

inimestega võrdväärseks eluks valla- või linnavalitsus: 1) loob võimalused odavamaks toitlustamiseks; 2) tagab osutatavate teenuste kohta informatsiooni kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks; 3) loob võimalused suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks; 4) tagab hoolekandeasutustes elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisel. 15 14.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused lastekaitse alase tegevuse korraldamisel Riigi kohustused:  Sõnastada sots.poliitika lastele,Vastav seadusandlus  Sotsiaalhoolekande korraldamine lastele  Teenuste,standardite kehtestamine  Kontroll teenuste osutamise ja kvaliteedi üle  Erialaõppekavade kinnitamine

Sotsiaalpoliitika
Keskerakond
35
doc

Keskerakond

inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 6. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. KESKKLASS Eesti ühiskond on üleminekufaasis, kus turumajandusele iseloomulik ühiskonna kihistumine veel kestab. Keskkiht koosneb suhteliselt erinevat elustiili ja mõtlemisviisi väärtustavatest elanikkonna gruppidest. Klassiteadlikkus on tagasihoidlik. Kihistumine on Eestis saavutanud kontrastsed jooned. Turvaliselt elab vaid neljandik elani- kest

Ühiskonnaõpetus
Kokkuvõte R S Sharma raamatust
21
doc

Kokkuvõte R.S Sharma raamatust

(48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole

Ühiskond
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
konspekt Brain-Powered Weight Loss
28
pdf

konspekt Brain-Powered Weight Loss

4. Positiivse diskvalifitseerimine. Kui keegi ütleb hästi, siis ei usu seda, pead teeskluseks. Madal 7 enesehinnang. Positiivsete kogemuste kohta arvad, et see ei loe. Üks tagasilöök varjutab 10 edusammu. Madal enesehinnang viib halbade toiduvalikuteni. 5. Ennatlikud järeldused. Keegi vaatab mind – ju näen õudne välja. Kust sa tead, mida ta mõtleb? Sa ei näe end nii, nagu teised, vaid arvad, et teised näevad sind nii nagu sa ise. Oled mõttelugeja? Kus on tõestus? Kas oskad tulevikku ennustada? Ma tean, et ma söön tänasel peol liiga palju... 6. Maksimaliseerimine ja minimaliseerimine. Suurendad oma vigu ja vähendad oma saavutusi. See rikub enesekindlust ja järjepidevust. Oma saavutustele otsitakse vabandusi, mitte ei olda nende üle uhke. Sellise mõtteviisiga ei saa iial võita. 7. Emotsionaalne põhjendamine. Sa tunned seda, järelikult on see nii. Sa tunned, et nagunii võtad jälle juurde, seega loobud. Hirmud on tee vältimatu ebaeduni

Kognitiivne psühholoogia
Sissejuhatus kasvatusteadusse
39
doc

Sissejuhatus kasvatusteadusse

Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................

Kasvatusteadus




Kommentaarid (3)

zizzle profiilipilt
zizzle: Tõesti oma punktide vääriline.
15:01 11-09-2012
Cheithlyn profiilipilt
Cheithlyn: Oma punktide vääriline.Aitas.
17:25 24-03-2011
pyro1240 profiilipilt
karl sepp: Väärt punne
00:17 12-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun