Jaak Timberg
Tartu
Ülikool
KELA 1. kursus
Miks
arendab liikumisõpetus sotsiaalseid oskuseid ?
Võib
öelda, et liikumisõpetus on vaid osa kasvatus- ja õppetegevusest.
Lihtsustatult või kergelt idealiseerides (vaatenurga küsimus) on
liikumisõpetuse eesmärgiks võtta inimene ja teha ta paremaks.
Lähenedes terminile liikumisõpetus detailsemalt, on siin
konkreetsemad eesmärgid nagu vormisoleku, kehalise kompetentsuse
tõstmine, ühtlasi ka saab liikumisõpetuse abil edasi anda teisi
väärtuseid ja oskuseid, näiteks kuidas nautida liikumist, tunda liikumisest rohkem rõõmu ning teiste väärtuste hulgas saab
liikumisõpetus laiendada isiku silmaringi, vastutustunnet ja ühtlasi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
algloom
Õppematerjali autor
struktuuride või sotsiaalsete probleemide tähenduses; (2)kollektiivne ja inimeste interaktsiooni puudutav näiteks võib rääkida lapse sotsiaalsest arengust, mõeldes selle all inimeste ühiseluks tarvilike oskuste arengut; (3)solidaarne, teistele tähelepanu pöörav ja hädasolijate aitamisele suunatud näiteks indiviidil võib selles tähenduses olla ,,sotsiaalne meelelaad". Samuti võib ühiskonnaelus ja poliitikas rõhutada sotsiaalseid aspekte. Sotsiaalpedagoogikas rõhutatalse kasvatuse ja inimese arengu ühiskondlikke ja kollektiivseid aspekte. Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse. Sotsialiseerumine aitab ühiskonnal teistega hakkama saada. See on protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima, vastavalt ühiskondlikele normidele. Vastand on individualiseerumine. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik?
vastutuse määra: · mis on lähtepunkt ja eeldused · millised on töövahendid · missugune on ajagraafik · mis on vaja meeskonnal kui tervikul saavutada: tulemuse võimalikult selge ja täpne spetsifikatsioon. Soovitatav on kaardistatud mehhanismi alalhoidmine kõigile nähtavas kohas (inforuumi tahvlil). Mõnikord eeldatakse põhjusetult, et kui töötaja tuleb tööle, siis küll ta teab, miks ja mis eesmärgi nimel. Selline määratlemine ja kaasamine innustab ka neid, kes on tööl ,,ainult raha pärast. " Nad võivad ju olla raha teenimas, kuid kui sellele anda mingi sügavam mõte, siis on seda palju meeldivam teha ning inimene ise ka hakkab seda nautima ja teistmoodi väärtustama. Oleme ju kõik tundnud, mis tunne on, kui oled hakkama saanud millegi raske ja 4
Tulemus on spordi oluline komponent. Sportlik tegevus nöuab teatud standardide seadmist, saavutamist ja ületamist. Jöupingutus, pinge ja stress on sportlaste poolt vabatahtlikult vastuvöetud teatud standardide saavutamiseks. Vaid üksikud spordialad (tants, musikaalsed mängud, akrobaatika) rõhutavad rohkem tegevuse mittetulemuslikke (n: esteetilisi) komponente. 4. Spordiorganisatsioonid. Selleks, et tegeleda spordiga koos teiste inimestega vajame me sotsiaalseid struktuure vöistkondade, klubide jms. näol. Seega iseloomustab sporti organiseeritus, piirkondade vaheline ja sisene vöistlussüsteem ja kindlad reeglid (seadusandlus). See välistab selliste iseformeerunud sotsiaalsete struktuuride, mis tegutsevad ilma kindlate sotsiaalsete reegliteta, nagu laste meelehutuslik sportimine ja mängimine, kuulumise spordi organisatsioonilise vormi alla. 5. Spordi reeglid.
teistega (alluvatega), mitte niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi: • Mõjuvõim koos teistega (power with) • Mõjuvõim teiste üle (power over) Elton Mayo Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad • Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks.
4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast. - Suhtlemise kaudu püüame me täita oma sotsiaalseid/psühholoogilisi vajadusi. - Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid:
Nt kool, vangla, trenn, lasteaed, internett, vanadekodu, sõjavägi, haigla (paljud organistasioonid, tavaliselt on kiusu igalpool, kus on koos grupp inimesi). Vägivald Kuisamine Füüsiline Korduv Kindlalt defineeritud Kiusamine koolis See on kõige põhjalikumalt uuritud valdkond (u 30 a) Kiusaja- ohver- kõrvalseisja (Kellega neist peab tegema rohkem tööd ja miks? Ohvriga, sest ohver ongi ohver, tal on see tunne kaasas koguaeg, kiusajaga, sest kuidagi peab teda piirama, pidurdama) Uurimismeetodid, tulemuste kõikuvus (peab alati enne õpilastele rääkimist erinevat ja uuemat materjali lugema). Iseloomulik vanuse kasvades- üleminek otseselt kiusamiselt kaudsele kiusamisele. Miks? Sest kasvab võimaluste arv kiusata- saab lihtsamalt kiusatud. Teised ei näe siis, et tema on kiusaja. Kiusamise vormid:
muutus üha raskemaks tõsta töötajate tööviljakust. Teiseks, töötajate pahameel kasvas koos suureneva töö spetsialiseerumisega ja juhtide ebainimliku suhtumisega töötajatesse. Need kaks asjaolu panid juhte rohkem mõtlema töötajate eest hoolitsemisele, mille tulemusena kujunes välja inimsuhete ja käitumuslik suund juhtimisteaduses. Kü s i m u s e d a r u t e l u k s j a ko r d a m i s eks 1. Miks on vaja tunda erinevaid juhtimisteooriaid? 2. Millised juhtimisteooriate koolkonnad kuuluvad klassikaliste juhtimisteooriate hulka? 3. Millised muutused tööstuse arengus tõid kaasa vajaduse arendada juhtimist? 4. Millele keskendus teaduslik juhtimine? 5. Mida positiivset tõi juhtimisteooriasse Taylor ? Miks on kritiseeritud Taylori töö organiseerimise printsiipe? 6. Mida tähtsustas Lillian Gilbreth erinevalt teistest teadusliku juhtimise koolkonna esindajatest?
Psychology in all its branches is a science of the individual. Küpsemine 1936 1945 Allport mõjutas peamisi uuringuid, kuid ei andnud teadmist laiemate küsimuste lahendamiseks. Selles oma mõju ajaloolistel ja poliitilistel sündmustel. USAs tekkis majanduslangus. Paljud noored psühholoogid ei leidnud seal tööd, enamus neist võttis omaks liberaalse liikumise. Pooldasid võrdsemat ühiskonda. Moodustasid organisatsiooni, mille eesmärgiks oli uurida olulisis sotsiaalseid probleeme SPSSI. See organisatsioon panustab eetika ja väärtuste uurimisse. Tänu selle ühingu loomisele hakkas sotsiaalpsühholoogia muutuma rakendusteaduseks. Hakati uurima liidriks olemist, esimesed tarbijakäitumise uuringud, hääletamise uurimine valimistel, tekkis organisatsioonipsühholoogia jne. Sotsiaalpsühholoogia erisused erinevates riikides: NSVL sotsiaalpsühholoogia indiviidivaenulik, kollektiviseerimine. 1936 keelas kom partei NSVL territooriumil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid