Doping Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Dopingud on rikkunud viimasel ajal üsna palju meeliülendavaid spordisündmusi- olümpiamänge, maailmameistrivõistlusi. Ent kardetavasti on need juhtumid vaid jäämäe veepealne osa. Spordiringkondades kavandatakse arstide ja keemikute kaasabill skeeme, mille avastamiseks peavad dopinguuurijad olema lausa detektiivid. Näiteks kurvastas väga paljusid Salt Lake City olümpiamängude suured dopinguskandaalid, millesse kahjuks kaasati ka süütu eestlanna Kristina Smigun-Vähi. Sportlasele on alusetud süüdistused väga rängad ning mõjuvad nii psühholoogiale kui sooritusvõimele vägagi pärssivalt. Kristina ei suutnud end koguda, teine näide suusatamis
sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained. Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse tõstmine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil. Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased vm organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon. KEELATUD AINETE KLASSID SPORDIS a) stimulaatorid b) narkootikumid c) anaboolse toimega ained d) diureetikumid e) hormoonid, nende analoogid ja mimeetikud Keelatud on tarvitada kõiki aineid, mis kuuluvad ülaltoodud klassidesse, vaatamata sellele, et kõikide ainete nimetused ei ole äratoodud näidisnimekirjas. Seetõttu on kasutusele võetud termin-" ja nendega sarnased ained " . See termin iseloomustab ravimeid, mis on seotud vastavate aineklassidega oma toime ja/või keemilise struktuuri poolest. Stimulaatorid:
lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt toodud mõistet: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee Meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate ainete ja meetodite kasutamine. Doping on ohtlik Seda eriti noores eas ja naissportlastele. USA-s, kus sportimine on au sees, tahavad paljud noored näha välja tugevatena ning kasutavad selleks anaboolseid steroide. Kuna ametlikult pole neid lihtne saada, kasutatakse musta turu teenuseid. Samal maal on olemas ka nn steroidide kliinikud, kus steroidide kasutajaile antakse meditsiinilist nõu ning selgitatakse ohtusid. ROK-i meditsiinikomisjoni otsusest võib lugeda, et väikestes doosides anaboolsete steroidide kasutamine aitab sportlastel taastuda ja vältida ülekoormus-sündroomi teket. See tähendaks anaboolsete steroidide kasutamist arvuti kontrolli all. 3
hädavajalik osa ning nad nõuvad enamusel juhtudel kindlat organisatsiooni. Reaalse elu sündmuste ritualiseerimine ja sümboliseerimine, samuti enda täiustamine spordi nimel annab spordile iseseisva tähenduse, erinedes seetöttu igapäevasest tööst ja tootmisest. Kuigi mõningad spordialad, kalastamine, autosport jne. omavad küll teatavad produktiivset elementi, on nende puhul tegemist eranditega ning spordis ei oma nad produktiivset tähendust. 3. Tulemuslikkus 7 Tulemus on spordi oluline komponent. Sportlik tegevus nöuab teatud standardide seadmist, saavutamist ja ületamist. Jöupingutus, pinge ja stress on sportlaste poolt vabatahtlikult vastuvöetud teatud standardide saavutamiseks. Vaid üksikud spordialad (tants, musikaalsed mängud, akrobaatika) rõhutavad rohkem tegevuse mittetulemuslikke (n: esteetilisi) komponente. 4
vahel on segane. Muutused maailmas toovad kaasa muutusi meie sisemuses. Näiteks tüdruk, kes oma olemuselt on rõõmsameelne toob kaasa positiivse pöördumise tema poole, sellega kinnitame tugevamalt veel tema usaldust, et taoline käitumine väärib tunnustust. Koos sellega tugevneb tema eneseusaldus ja ta katsub sagedamini nii käituda, ta on usaldavam kui laps, kellel pole niisugust usaldust tekkinud. Individuaalsete erinevuste hulk suureneb, kui inimene kasvab. Normaalne laps läbib samad arengutähised peaaegu samaaegselt teistega, sest paljud lapsepõlves toimuvad muutused on seotud aju ja keha baasilise küpsemisega. Aastate jooksul koos mõtlemise arenemise ja individuaalse kogemuse lisandumisega, mõjutustega
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid