Eesti põllumajandus (0)

Tere!
Minu nimi on Robin Saega.
Minu ettekande teema on Eesti põllumajandus.
Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus.
Ettekandes annan teile lühiülevaate põllumajanduse arengust läbi aegade, peatun pikemalt Eesti põllumajanduse praegusel olukorral ja 2015. aasta plaanidel ning räägin Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014-2020.
Alustan Nõukogude aegsest põllumajandusest, põhieesmärkidest ja toodangust.
Peale Eesti okupeerimist ja nõukogude korra kehtestamist 1940. aastal hakkas uus võim Eestis ellu viima sundkollektiviseerimist, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talumajandite ühendamine põllumajanduslikeks suurettevõteteks. Selle põhiülesanne oli juurutada Eestis samasugune ühismajandite kord nagu oli ülejäänud Nõukogude Liidus. Esimeste kolhooside asutamine kavandati aastateks 1948-1949. Pikka aega oli elu ühismajandites raskem, kui linnades, mitmel pool maksti palk välja natuuras või jäädi võlgu, toidunormid olid väiksemad, kui tööstusettevõtetes. 1950. aastateni arendatigi tööstust põllumajanduse arvelt, ideoloogiline muutus tuli alles pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal. 1980. aastateks oli Eesti ENVS-st saanud üks toiduainete ekspordipiirkondi, kus veeti Nõukogude Liitu rohkelt juustu, võid, liha ja vilja. Levinud olid nii sea- kui ka piimakarjakasvatus . Taimekultuuridest olid levinumad nisu, rukis, vähemal määral kaer ,oder, raps jms. Eesti ala kolhoosid ja sovhoosid olid paremal järjel, kui NSV Liidus keskmiselt.
Arenes ka põllumajandusteadus. Iseseisva kõrgkoolina loodi Tartus Eesti Põllumajanduse Akadeemia (nüüdne Eesti Maaülikool), mis sai alguse Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnast.
Eesti Vabariigi taasisesesivumise järel tabas Eesti põllumajandust mitu suurt vapustust. Esiteks kaotas Eesti järk-järgult oma senise suurima turu Venemaal, kes kehtestas mitmetel erinevatel põhjustel Eesti toiduainete impordile piiranguid. Teiseks algatas Eesti valitsus omadireformi,mille käigus tagastati suur osa maadest ja hoonetest õigusjärgsetele omanikele. Kolmandaks erastati senised riigimajandid, lagundades need üksiktaludeks.
Kõik see jättis põllumajandusele tugeva jälje. Investeeringuteks ei leidunud raha, tootlikkus ja efektiivsus lanegsid. Nii ei eraldatud Eestis põllumajandusele 1998.aastani riiklikke toetuseid. Põllumajanduse SKP-s langes, tootmise taastumine võttis aastaid aega. Nüüdseks on põllumajandus taandunud kolmandajärguliseks majandusharuks .
Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on Eestist saanud ühtse Euroopa Liidu osa, kus kehtib ka liidu ühine agraarpoliitika. Eesti põllumajanduse taset hindavad asjatundjad valdavalt heaks, seda võrreldakse tehnoloogiliselt Soomega ning on nimetatud ka Baltimaade efektiivseimaks.
Euroopa ühise põllumajanduspoliitika raames püütakse muuta ka Eesti põllumajandust keskkonnasõbralikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, võideldakse kliima- ja keskkonnamuutustega. Üha laiemalt levivad nii IT- tehnoloogiad kui ka mahepõllumajandus .
Statistikaameti hinnangu järgi kasvab põllumajanduse majandusharu toodangu maht 2015. aastal ligi 7,8 protsenti 874 miljoni euroni.
2015 aastal on põhieesmärkideks tõsta järgmiste valdkondade osatähtsust riigi põllumajanduses: - tõuaretus ning loomse toodangu kasv;
- põllumajanduse kasvupinna suurenemine tänu taimekaitselahenduste leidmisele;
- küttimispiirangud;
- vähelevinud põllumajanduskultuuride kasvatamine Eestis;
- teaduse tulek mahepõllumajandusse;
- pestitsiidide kasutamise vähendamine.
Eesti riik soovib arendada põllumajandustoodete turgu ja kaubanduspoliitikat ning suurendada põllumajandussaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõimet. Eesmärk on tõsta selle tööstusharu turule orienteeritust ning tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus.
Plaanitakse luuakse uusi töökohti farmides ning looma –ja karjakasvatustel.
Peatume põgusalt ka Eesti maaelu arengukaval 2014–2020 ja selle rakendamisel. Eesti maaelu arengukava eesmärk on toetada maaelu arengut viisil, mis täiendab muid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahendeid. Sellele lisaks soovib Põllumajandusministeerium arengukava rakendamise kaudu aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalset arengut.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et Eestil on tõeliselt suured plaanid põllumajanduse edaspidiseks arendamiseks . Eestisse tulnud Euroopa tõukefondide investeeringud on elavdanud nii põllumajandust kui ka maaelu laiemalt. Seetõttu on Eestil helge lootus jõuda kõrgele tasandile , et võimaldada iseenda väljumist maailma turule.
Tänan kõiki kuulajaid!