· Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. · Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine (R. Stark). · Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Neil J. Semper on kinnitanud, et sotsioloogia on ,,inimeste uurimise viis" ja täpsustab, et ,,sotsioloogiat võib määratleda ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimisena". Sotsioloogia kui teadusala sai alguse XIX sajandi esimesel poolel. Sotsioloogia tekkele andsid tõuke industriaalühiskonnas tekkinud probleemid, loodus- ja tehnikateaduste kiire areng ja ühiskonda uurivate teaduste ,,mahajäämus". 200 aasta jooksul on nägemused inimesest ja ühiskonnast oluliselt muutunud. Uue teaduse tähenduses kasutas sõna sotsioloogia esimesena prantsuse filosoof Auguste Comte
6. Auguste Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena olema väärtustevaba ning objektiivne 7. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse dogmatismi 8. Sotsioloogilise kujutluse mõiste autor on C.Wright Mills 9. Auguste Comte kasutas enne mõistet sotsioloogia mõistet sotsiaalne füüsika 10. Sotsioloogilise kujutlus tähendab seda, et isiklik ja ühiskondlik kogemus on olemuselt erinevad 11. Mesosotsioloogia tähistab keskastme sotsioloogiat 12. Inimelu kostrueeritakse sotsiaalselt tõlgendamise abil 13. Metasotsioloogia uurib sotsioloogiat spetsiifilise teadusena 14. Elton Mayo kohaselt peab sotsioloogias kasutama oma erilisi uurimismeetodeid 15. Positiivne arenguetapp tähistab Auguste Comte väitel sotsioloogia tekkimist iseseisva teadusena 16. Auguste Comte kirjutab kolmest teaduse arenguetapist. Need on teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne 17
eriala bakalaureuseõppes toimub õppetöö nii, et esimesel aastal läbivad tudengid üldsotsiaalteaduslikke aineid, teisel aastal õpitakse süvendatult telekommunikatsiooniteadusi ja kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine kas siis ajakirjandusele või suhtekorraldusele. Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses. Seejärel õpivad tudengid filosoofiat, uudiste sotsioloogiat, audiovisuaalset kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos. Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt, suhtlemispsühholoogiat, avalikku arvamust, tsensuuri ning Eesti ajakirjanduse ajalugu, ajalehekujundust ning reklaami
Sotsioloogia: Mis on sotsioloogia: Sotsioloogia on ühiskonna teadus mis uurib inim. Käitumist grupis s.h. ka grupi konstruktsioone ja ka viisi kuidas inimene mõtestab oma tegevust.(enesepeegerldus) Sarnaselt teiste ühiskonna teadustega valitseb teooriate mitmekesisus s.t. ühte ja ainuõiget lahendust ei ole ühele probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks.Erinevalt teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad. Ühiskonna teadus mis uurib inimeste käitumist grupis.Sealhulgas ka grupi konstruktsioone ja ka viise kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Sarnaselt teiste teooria st et ühte ja ainuõiget lahendust pole ühelegi probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks Erinevad teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.( nt.seksuaalne käitumine. 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu..ja seoste leidmine
-Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. -Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. -Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? -Sotsioloogia uurib, mil moel ja viisil inimlik elu sotsiaalselt organiseeritud on. -Sotsioloogiat huvitab, kuidas sotsiaalse elu erinevad aspektid üksteist mõjutavad ( näit. religioon, pereplaneerimine, meditsiin jms). · Milline on A. Comte´i, K. Marxi, E. Durkheimi, H. Spenceri, V. Pareto ja M. Weberi panus sotsioloogiasse? Isidore Auguste Marie Francoise Xavier Comte (1798-1857) Sotsioloogia "isa" teadusele nime andja. Positivismi looja. Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1
Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks võime näha kaugele ette oma teadusharu arengut ning seal tulevikus esile kerkida võivaid uusi probleeme. Heino Liiimets nimetas kasvatusteaduse vältimatuteks komponentideks filosoofiat, üldpsühholoogiat ja sotsioloogiat. PEDAGOOGILISED IDEED JA VAATED Tema töödes on võimalik jälgida, kuidas ideed järkjärgult arenevad ja küpsevad. Mingil juhul polnud Liimetsalik üht head karjamaad leides see tarastada ning siis igaveseks ühele kitsalt piiritletud mõttelapile valvesse jääda. Heino Liimets mõistab kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist. Inimene õpib ja areneb aktiivse tegevuse kaudu!
Rootsi traditsioonide kohaselt seati lossis sisse lasteaed tulevase monarhi jaoks. Hiljem käis ta tavalistes koolides, kus teda koheldi nagu harilikku õpilast. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1966. aastal alustas Carl Gustaf armeeteenistust nii mere- ja maaväes kui ka õhujõududes. Hiljem jätkas kroonprints hoolikat ettevalmistust oma tulevaseks ametiks. Uppsala ja Stockholmi ülikoolides õppis ta majandus- ja riigiteadust, sotsioloogiat ning ajalugu. Lisaks sellele viis ta end lähemalt kurssi rahvamajandust, tööstust, riigikorda ja diplomaatiat puudutavate küsimustega. Samuti pidi ta õppima, kuidas võtta lastelt vastu lilli ning kuidas kuulata pikki ja igavaid kõnesid. Kroonprints pidas oma parimaks sõbraks vana kuningat, kelle surm 15. septembril 1973. aastal tegi 27- aastasest mehest tol hetkel maailma noorima monarhi. 1973. aasta suvel õnnestus ühel fotograafil pildistada kaht uhkes Porsches
Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi. Wilhelm Wundt (1832 1920): sotsioloogial pole eraldi uurimisvaldkonda, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks; seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 1918): sotsioloogial pole uurimisvaldkonda, mis sisuliselt
Ronald Reagan Ronald Wilson Reagan oli Ameerika Ühendriikide 40. president. Ta sündis 6.veebruaril 1911.aastal. Reagani isa John Edward Reagan oli müügimees ja jutuvestja, kes tuli Iiri juurtega katolikust peres ning ema Nelle Wilson tuli soti-inglise päritoluga perekonnast. 1928.aastal lõpetas Reagan Dixoni keskkooli ning astus järgneval sügisel Eureka Kolledzisse, kus õppis majandust ning sotsioloogiat. Pärast kooli lõpetamist (1932) töötas ta raadios spordiuudiste teadustajana ning 1937. aastal sõlmis ta Hollywoodis töötamise lepingu. Järgneva 20 aasta jooksul näitles ta 53 filmis. Ronald Reagan oli abielus kaks korda. 1940. aastal abiellus ta oma esimese abikaasaga, Jane Wymaniga. Reagani abikaasa tõi ilmale kaks last ning paar adopteeris kolmanda lapse. Abielu jooksis aga karile ja paar lahutas. 1949. aastal kohtas Reagan näitlejat Nancy Davist ning 1952
subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimineisikliku hinnangu saavutamine (hirmutamine) Ühiskond vajab sotsioloogiat, sest... Sotsioloogia klassikud on... Kvalitatiivne uurimus algab... Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Paarivõrdlusmeetod sobib ankeedi puhul. Kvantitatiivne meetod. Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperthinnangu variante... Kvantitatiivsed meetodid on ankeet ning test Induktiivne uuring on kvalitatiivne uuring
Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Meie elus on suhtlemisel väga oluline roll ja kuidas õigesti suhelda, valib igaüks ise. Elus me mängime erinevaid rolle: tütar, õpilane, sõbranna, klassikaaslane, naaber, möödakäija ja teised rollid, mis on meie igapäevaelus. Igas rollis oleme me suhtlejana erinevad. Ühes avatud ja
indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol. kolm etappi arengul klassitsism (mida? Objekti objektiivselt), postklassitsism (kuidas? Meetod, ratsionaalsus) ja postmodernism (kes? Subjekt, loomingulisus). Piirangud igal etapil: klassitsismil dogmatism; postklassitsismil tehnokratism ning postmodernismil subjektivism. Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju?); seletav või tunnetuslik; praktiline; prognoosimine; ennustamine; kriitiline funktsioon sotsioloogia kui
Põlvkondade vahelist. Kas tabeli järgi toimub strukturaalne mobiilsus? Jah. Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus? Ülenev. Milline on selle tabeli järgi isa ja lapse sotsiaalse positsiooni vaheline korrelatsioon? Pigem positiivne. Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab lause: ,,Ebavõrdsuse tase riigis on riigi majandusliku arenguga seotud mittelineaarselt." Makrosotsioloogilist. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? Weber, Marx, Durkheim. Miks on kuritegevust mänguteooriaga väga raske likvideerida? Sest väga madala kuritegevuse taseme juures on kuritegevus kasulik. Milline järgmistest väidetest võiks olla globaliseerumise teaduslik seletus? Maailmas toimub globaliseerumine, kuna tehnika areng aina kiireneb. Vii kokku sotsioloogide nimed ja nende poolt kasutatud mõisted, mida autor kasutas.
oludele taandatavad. Teadusartiklite lugemine on minu hinnangul üks paremini harivaid õppemeetodeid. Need laiendavad lugeja teadmisteraadiust korraga mitmes valdkonnas ning panevad mõistma õpitava seoseid nii akadeemilise- kui reaaleluga. Siit saadud infokillud täiendavad mu teadmistepagasit ning toetavad analüüsivõimet. Reaalset kasu võib olla juhul kui asun kunagi tööle õpilasnõustaja või koolipsühholoogina. Lisaks aitas antud artikkel mõista sotsioloogiat kui ühiskonda laial tasemel uurivat teadust. Ning inimeste suhteid ümbritseva keskkonnaga ja seda, milline mõju võib olla keskkonnal nii meie valikutele kui ka valikute läbi sündivatele tulemustele. 1: Paljude võistlevate ja omavahel konfliktsete kultuuriliste mudelite olemasolu keskkonnas. Kasutatud kirjandus Harding, D. J. (2011) Rethinking the Cultural Context of Schooling Decisions in Disadvantaged Neighborhoods: From Deviant Subculture to Cultural Heterogeneity
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab
Teie asemel teeb seda keegi teine, arvab Vooglaid naiivselt ja infantiilselt. Teises osas pealkirjaga „Elu“ vaadatakse selliseid üldisi mõisteid nagu identiteet, sotsialiseerumine, tervis. Räägitakse ka vaimsest tasakaalust, ühiskonna kihistumisest. Kedagi ei saa õnnelikuks teha - aga inimene võib ise õnnelikuks saada, kui ta mõistab, et see aitab sellele kaasa. Ja alustamiseks pole kunagi liiga hilja. Kuid peate mõistma psühholoogiat ja sotsioloogiat, mõistma süstemaatilise lähenemise olulisust. Seda ei saa õpetada. Raamat sisaldab materjale, mis aitavad inimesel süsteemset lähenemist õppida. Neljandas osas "Ühiskond" räägib Vooglaid inimeste turvalisusest, riikluse ja poliitika kontseptsioonidest. Voglaid ütles Winston Churchilli sõnul: "Kui midagi sõltus valimistest, oleks need juba ammu tühistatud." Kuid me saame seda muuta - kui me tõesti tahame. Rahvas peaks koos ajakirjanikega olema palju nõudlikum ja mitte
ka nende sarnast soengut. Tal oli ka noorem vend Neil Reagan. Ta läks Dixoni Keskkooli, kus ta arendas oma näitlemis, spordi ja jutustamise oskusi. Esimene töökoht oli tal Rock-i jõel vetelpäästjana, kus ta päästis 77 inimese elu. Iga kord kui ta kellegi elu päästis, tõmbas ta puutükile väikese juti, et arvet pidada. Pärast keskkooli läks ta Eureka ülikooli, kus ta liitus Tau Kappa Epsiloni-i üliõpilasühinguga. Seal õppis ta majandusteadust ja sotsioloogiat. Reagan tegeles aktiivselt ka spordiga, eriti jalgpalliga. Raadio ja filmid Pärast ülikooli lõpetamist 1932. aastasl, sõitis ta Iowasse, kus ta otsis tööd mitmest väikelinna raadiojaamadest. Iowa Ülikool palkas ta kommenteerima nende jalgpalli võistlusi. Talle maksti 10 dollarit mängu eest. Natuke pärast seda palgati ta raadiojaama WOC, Davenportis, kus ta nüüd teenis 100 dollarit kuus. Tänu oma heale häälele sai ta kommenteerida Chicago Cubsi pesapalli mänge.
Millist kolm arenguetappi toob välja Comte kirjeldamaks teadusliku mõtlemise iseärasusi ühiskonnast? Milises arenguetapis tekkis tema arvates sotsioloogia ja miks? Millist kaks suurt protsessi, mis peegeladvad ühiskondliku elu seadusi/seaduspärasid eristab Comte ühiskonna uurimiseks? Millist kolm ühiskonna alust? Milles seisnevad Herbert Spenseri sotsioloogia peamised ideed? Ei defineerinud Spencer sotsioloogiat kui teadust ega selgitanud täpselt selle suhet teiste ühiskonnateadustega, kui ta pöras tähelepanu sotsioloogia kui teaduse eksistentsi võimalikkusele.Spenceri arvates uurib sotsioloogia ühiskonna arengu seaduspärasusi ja selle koht võiks olla ajalooteaduste hulgas. Kuid sotsioloogia, kasutades ajaloolisi fakte ja tuginedes neile, uurib ühiskonna olukorda ja selle arengutingimusi ning sarnaneb tema arvates metodoloogilisest aspektist rohkem bioloogiaga kui ajalooga
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused
publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik. Professionaalne sotsioloogia pakub väljatöötatud metoodika ja teooriad;rakenduslik sotsioloogia on pigem pragmaatiline ehk rõhutab praktilist külge ja eelkõige peab silmas kasumit; kriitiline sotsioloogia otsib distsipliini nõrku kohti ning avalik sotsioloogia kasvab välja dialoogist avalikkusega, kus tuuakse välja erinevad väärtused ja eesmärgid
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad"
iseenesestki mõista taset.NT: kui küsida mehelt miks ta pakub bussis naistele istet või laseb enne uksest sisse siis ta vastab et see on iseenest ju mõista. Teooria ütleb aga et võib olla põhjuseks see et mehed peavad naisi viletsaks ja väetiks keda tuleb abistada muidu ei tule nad elus toime.Eesmärgiks on leida peidetud peegelid mida me igapäevaelus ei pane üldse tähele. UUED LÄHENEMISED: need on hüljanud positivismist ja väidavad et sotsioloogiat tuleb kasutada vahendina inimeste elu parandamisel nt humanistlik sotsioloogia väidab et tähelepanud tuleb pöörata just tõrjututele et ei oleks ebavõrdsust. Feministlik sotsioloogia väidab et positivism on loonud maailmavaate, mille autoriks on üldjuhul lääne ühiskonna valgenahaline meessoost keskklassi esindaja. Seda maailmavaadet surutakse naistele peale ning naised ei ole nõus siis olevat tegemist kas moraalse või vaimse hälbega.
2. Anaalne faas väikelapsel vahemikus 1,5a-3a.; 3. Falloslik faas koolieelikul 3 aastasest 6 aasta vanuseks saamiseni; 4. Latentne faas koolilapsest murdeealiseks sirgumiseni ehk 5.-6a eluaastast noorukieani; 5. Genitaalne faas kestab noorukieast surmani 4 Erik Erikson (1902-1994) Omas Freudiga sarnast arenguteooriat, kuid püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat ning leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsüholoogilist teooriat ja kirjeldada isiksuse kujunemist sotsiaalsetes tingimustes. Eeldas, et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutisi. Eriksoni põhiideed olid, et küpsus on identsus ja väljakujunenud eneseteadvus. Ning et inimese arengut ei määra vaid organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. 1.2.2 Humanistliku psühholoogia teooriad
mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust. Interaktsionistlik paradigma Tundub et sotsioloogid peavad interaktsionistliku paradigma all silmas eelkõige kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit "väljastpoolt" sotsioloogiat psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3
Tuleb tunda nii loengut kui konspekti. Kui keegi leiab mingeid vastuolusid loengu ja konspekti vahel, siis andke mulle (Strenzele) teada. Sotsioloogia ajalugu klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet "sotsiaalne füüsika". Positivism Comte peetakse positivismi rajajaks. Positivism on filosoofia vool, mille järgi
tungivad teadusvälised tegurid ikka sisse. Need tegurid on: väärtushinnangud, sõltuvus uuringute finantseerimisest ja uurijate- ning uuritavatepoolne petmine. Väärtushinnangu juures on alustoeks püüe olla väärtusneutraalne, st. vaba uurija isiklikest väärtushinnangutest. Ei võeta vastutust selle eest, kuidas tulemusi võidakse rakendada. Nt vaeste uurimini võib viia selleni, et poliitikud kärbivad sots.abiprogramme. Siit ka küsimus, kad on võimalik teha head ja luua head sotsioloogiat? Finantseerimisallikad: finantseerijad mõjutavad seda, mida uuritakse ja kuidas uurimustulemusi kasutatakse. Pettus: kõige ilmsem on see sellistes uuringutes, kus on tähtis, et uuritavad poleks teadlikud uuringu eesmärkidest. Eksperimendi eetika: kõik eskperimendid on seotud inimestega manipuleerimisega. Inimesi pannakse uurijate poolt loodud olukordadesse. 1
antropoloogia rajajateks peetakse Malinowskit ja Rascliffe-Browni Teooriad: Ei uskunud funktsionalismi ning leidis, et see koolkond on müüt, mille leiutas Malinowski Võrdsustas antropoloogia loodusteadustega Funktsionalismi idee tema jaoks liialt seotud inimvajadustega Huvitus süstemaatilisusest koherentsed kontseptsioonid, meetodid, andmed ja teooriad Oluliseks pidas Durkhimi sotsioloogiat ja Spenceri evolutsionismi Leidis, et nagu organismid, arenevad ka ühiskonnad lihtsamatest komplekssetemateks - seega tuleks neid uurida reaalteaduste meetoditega Pidas sotisaalantropoloogia eesmärgiks sotsiaalsete struktuuride identifitseerimist Ühiskonnad on pidevas muutumises, kuid miski loob siiski stabiilsuse mis see on? Vahe sotsiaalse struktuuri ja strukturaalse vormi vahel:
rakendamisele. Sotsioloogiline õigusteadus puudutab sotsiaalse fenomeni efekte mõlemale - materiaal- ja protsessiõiguse aspektidele, samuti ka seadusandliku, kohtu- ja teiste formeerimise viisidele, õiguskorra toimimisele, muutmisele ja katkestamisele. Fakt, et inimesed pooldavad antud ajas ja ruumis teatud kindlaid ideesid ja väärtushinnanguid, kaasaarvatud arusaame õigusest, on fakt, mille seost õigusega tuleb uurida.." Sirk eristab õiguse sotsioloogias nelja osa: tsiviilõiguse sotsioloogiat, kriminaalõiguse sotsioloogiat, sotsioloogilist õigusteadust ja õiguse antropoloogiat. õiguse sotsioloogia on tihedalt seotud õiguspärase käitumise uurimisega Õiguse ajalugu- õiguse ajaloost peaks alati rääkima koos võrdlemisega õiguses. Õiguse ajaloo võiks jaotada kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks vastavalt siis kirjaliku õiguse olemasolule või selle puudumisele. Selleks, et õiguse ajalugu saaks võimalikult täielikult täita tema
Põhjuslikku seost kinnitavaid tõendeid ei leitud. Küll aga nende töö viis järgmise punktini: * psühhosomaatiline meditsiin. Arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast. Haigustest näited maohaavad, astma. * biotagasiside. Protsess, mille käigus inimene saab tagasisidet oma füsioloogilisest seisundist ja õpib kontrollima oma reaktsioone. * 1970-ndad käitumusliku meditsiini teke. Sisaldab endas meditsiini, psühholoogiat, sotsioloogiat ja pedagoogikat (terviseõpetuse teema). Tekkis olukord kus hakati mõtlema tendents hakata mõtlema kuidas saab tervist edenedada mitte ainult ravile keskendada. Teemana tuli sisse operantne tingimine. Hakati rääkima terviseõpetuse vajalikkusest. * terviseõpetus õppeainena. * 1974. a. tervisepsühholoogia kui termin. * tervisliku käitumise liikumine. * 1978 asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru * 1984 Esimene rahusvaheline tervisepsühholoogia sümpoosium Havannas
Kuulumine teatud klassi sõltub sellest, milline on indiviidi suhe tootmisvahenditega. Hierarhiline struktuur: baas ja pealisehitus. Teda kohutasid tööliste kohutavad tingimused 15.saj keskpaiku. Tema jaoks on pidevalt olnud sotsiaalne kord problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. Konflikt- ühiskonna lahutamatu osa, mille aluseks on kapitalistlik tootmisviis. Vastuolu viib muutusteni. Tema kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria on mõjutanud tänapäeva sotsioloogiat. Kolm olulist panust ühiskonnale- orgaaniline terviklikkus(kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist), majandusliku sektori tähtsus(vara jagunemine ja sellest tulenevad teised tegevused), konflikti roll ajaloo kujundamisel(vahe omanike ja mitte-omanike vahel). Võõrandumine piirab eneseteostust. Weber (1864-1920)- Tema arvates tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuvad inimeste jaoks uut tüüpi vanglaks
Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Esimene, kes hakkas õpetama sotsioloogiat, kui iseseisvat ainet. Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Rääkis esmakordselt sotsiaalsetest faktidest, asutas esimese sotsioloogilise ajakirja, tõi sotsioloogia ülikoolidesse, (hälbekäitumine) 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Mõisted võttis kaustusele E. Durkheim, kes jagas ühiskonna kaheks: traditsiooniline ja kaasaegne ühiskond. Mehaaniline
Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. · Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism
Rõhutas seda, et ühiskond areneb füüsikaseaduste alusel. Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks. Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele. • Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818-1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas.
publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik. Professionaalne sotsioloogia pakub väljatöötatud metoodika ja teooriad;rakenduslik sotsioloogia on pigem pragmaatiline ehk rõhutab praktilist külge ja eelkõige peab silmas kasumit; kriitiline sotsioloogia otsib distsipliini nõrku kohti ning avalik sotsioloogia kasvab välja dialoogist avalikkusega, kus tuuakse välja erinevad väärtused ja eesmärgid
publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik. Professionaalne sotsioloogia pakub väljatöötatud metoodika ja teooriad;rakenduslik sotsioloogia on pigem pragmaatiline ehk rõhutab praktilist külge ja eelkõige peab silmas kasumit; kriitiline sotsioloogia otsib distsipliini nõrku kohti ning avalik sotsioloogia kasvab välja dialoogist avalikkusega, kus tuuakse välja erinevad väärtused ja eesmärgid
publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik. Professionaalne sotsioloogia pakub väljatöötatud metoodika ja teooriad;rakenduslik sotsioloogia on pigem pragmaatiline ehk rõhutab praktilist külge ja eelkõige peab silmas kasumit; kriitiline sotsioloogia otsib distsipliini nõrku kohti ning avalik sotsioloogia kasvab välja dialoogist avalikkusega, kus tuuakse välja erinevad väärtused ja eesmärgid
Tähistaja: sõna, mis midagi tähistab. Tähistaja ja tähistatav moodustavad kokku märgi, tähise (sign), mis on kokkuleppeline. Levi-Strauss (1908 2009) Prantsuse juudi perekonnast vanaisa rabi Religioonil suur mõju tema uurimustes. Sorbonne'i ülikoolis filosoofia- ja õigusõpingud. Huvitub Freudi psühhoanalüüsist, Marxist. Huvi Durkheimi vastu magistriõpingud sotsioloogias 1934. Brasiiliasse Sao Paulo ülikooli, kus õpetas sotsioloogiat (1935-1938) Brasiilias olles veetis mitu kuud erinevate hõimude juures Mato Grossos. 1939. naaseb Prantsusmaale, sealt tagasi USAsse. USAs New School for Social research õpetas 1941-5 Teel USAsse kohtas sõjapõgenikku Roman Jakobsoni, kes äratas tema huvi Ferdinand de Saussure strukturaallingvistika vastu. Prantsusmaal tagasi 1947 1950. religiooniteaduste direktor in Ecole Pratique des Hautes Etudes Pariisis. 1959. sotsiaalantropoloogia professor Prantsuse Kolledzis. 1960
Kui teised teadused uurivad reeglina positiivseid nähtusi, siis sotsioloogia eesmärk on vastupidine probleemide uurimine. Mõistele ühiskond on antud palju erinevaid selgitusi. Näiteks Saksa filosoof -majandusteadlane Karl Marx on öelnud, et ühiskond, see on inimühenduste kogum. Saksa teadlane Max Weber on öelnud, et ühiskond on oma olemuselt erinevate käitumisnormide kogum. Ühine joon on see, et ühiskonda on alati võimalik teaduslikult uurida. Sotsioloogiat eristab teistest teadustest : · Püstitatakse hüpoteese erinevate teaduslike konstruktsioonide kohta ja hiljem hakatakse mõtlema, mis viisil seda probleemi uurida (kas nähtus tegelikult ka ühiskonnas eksisteerib). · Püütakse üksikisikuid uurides teha teaduslikke üldistusi üksikute gruppide probleemide osas sotsioloogiat ei huvita niivõrd üksikisikud, vaid sotsiaalsed grupid ja milline on nähtuste suund ühiskonnas.
Sotsiaalseid uuringuid läbi viies tuleb arvestada ka teadusväliste tegurite mõjusid. Need teadusvälised tegurid on väärtushinnangud, sõltuvus uuringute finantseerimisest ja uurijate ning uuritavate poolne pettus. Väärtushinnangud teadusliku meetodi üks alustugesid on püüe olla väärtusneutraalne, st vaba uurija isiklikest väärtushinnangutest. Potentsiaalne konflikt objektiivsuse taotluste ja tegevuse vahel, kas saab korraga teha head ja luua head sotsioloogiat? Finantseerimis allikad on küllaldaselt näiteid selle kohta, et finantseerijad mõjutavad seda, mida uuritakse ja kuidas uurimistulemusi kasutatakse. "Kes maksab , see tellib muusika" Pettus iga uurimismeetod sisaldab endas teatud pettuse elementi, ka lihtsaima ankeet-küsitlus tungib vastajate eraellu eesmärkidel mida need ei tea ja vb heaks ei kiidaks. Saadud vastuste ekslikkus uurijad saavad petta kui nad pole teadlikud neljast teemat puudutavast peamisest probleemist, mis
milline võiks olla nende rakenduslik väärtus ja mida peaks tulevikus uurima. Sotsioloogia ajalugu - klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada 3 perioodi: 1. Eelajalugu - enne sotsioloogia mõiste tekkimist KOOLIASJAD onenote Page 6 1. Eelajalugu - enne sotsioloogia mõiste tekkimist 2. Klassikaline sotsioloogia - 19. saj. keskpaik kuni 20. saj. esimesed kümnendid 3. Tänapäeva sotsioloogia - ~1920. - olevik Kolm sotsioloogiat enim mõjutanud autorit: 1. Karl Marx 2. Emile Durkheim 3. Max Weber Auguste Comte (1798 - 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistes "sotsiaalne füüsika". Positivism - filosoofiline suund, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemustest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks on teadus. Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. Comte'i peetakse positivismi rajajaks.
3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi) Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Funktsionalist. Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed,
Militarism ja militariseerumine............................................................... 164 21. KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED............................................................... 165 14 1. SOTSIOLOOGIA ALUSED 1.1.Mis on sotsioloogia? · Mida tähendavad mõisted: Sotsiaalsed institutsioonid Sotsiaalsed faktid Sotsioloogiline kujutlus · Sotsioloogia ja teadus · Miks on sotsioloogiat vaja? Mis on sotsioloogia? · Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu · Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes · Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne Mis on sotsioloogia? · Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne
Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi. Wilhelm Wundt (1832 – 1920): sotsioloogial pole eraldi uurimisvaldkonda, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks; seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 – 1918): sotsioloogial pole uurimisvaldkonda, mis sisuliselt erineks teiste
sest juhil on erilised omadused) Kapitalismi teke oldi mures oma saatuse pärast ja hakati end tõestama, kasum oli jumala poolt ette näidatud kohus, seda ei kulutatud ära vaid koguti Vilfredo Pareto Inimkäitumine jaguneb loogiliseks (tegutseja vahendid vastavad tegevus eesmärgile) ja mitteloogiliseks (vahendid ei vasta eesmärgile). Suurem osa n mitteloogiline ja slp peabki sotsioloogiat uurima Jäägid e instinktid , mis inimese tegevust mõjutvad kujundab mitteloogiline käitumine Olulisemad jäägid: kombinatsioonide jääk (loovus, kalduvus arutlemisele, manipuleerimisele), agregaatide püsivus (hirm muudatuste ees, agressiivsus) Mitteloogilist käitumist põhjendatakse autoriteedi eeskujule või traditsioonile, need põhjendused on enamasti valed Eliidiringlus erinvates inimestes erinevad jäägid.
c) Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on majanduslik areng on seotud mittelineaarselt"? rohkem kuritegelikke eeskujusid a) Mikrosotsioloogilist d) Nii a, b kui c võivad õiged olla b) makrosotsioloogilist e) Nii a kui c võivad õiged olla 24. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi Allpool on kujutatud mobiilsustabel. Oletame, et sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? inimesed jagunevad kolme klassi: töölisklass (kõige a) Weber, Marx, Parson madalama prestiiziga), keskklass ja ülemklass (kõige b) Marx, Bourdleu, Comte kõrgema prestiiziga). c) Weber, Marx, Durkheim Lapse sotsiaalne positisioon 25. Miks on kuritegevus mänguteooria järgi väga
Teed ja ehitused Skelett Majandus Toitumine Hüvede jaotus Vereringe Regulatsioon Aju ja närvisüsteem Indiviid Rakk Sotsiaalne grupp kude 13. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Funktsionalist. Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja. 14. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku? Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral? Durkheim jagab ühiskonnad kaheks:
● sotsioloogia+psühholoogia=sotsiaaltöö ● sotsioloogia+politoloogia+majandus=sotsiaalpoliitika jne Sotsiaalteadused... on tegelikult üks teadus. Neil kõigil on ühine uurimisobjekt – INIMKÄITUMINE. Ning nad kõik kasutavad inimkäitumise seletamiseks sarnaseid põhimõtteid. -George C Homans (1967) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimeste ja inimrühmade käitumise seotust ühiskonna strukturaalse arenguga. Inimloomusele on omane kollektiivsus! Sotsioloogiat iseloomustab: 1. Huvi ühiskondliku elu kui terviku v astu (mitte ainult selle üksikute osade vastu); 2. Huvi sotsiaalsete koosluste ( mitte niivõrd üksikindiviidide) vastu; 3. Huvi inimkäitumise konteksti (mitte niivõrd käitumise enda) vastu; 4. Üldise, regulaarse, stabiilse e elistamine üksikule, varieeruvale või juhuslikule; 5. Tunnistamine, et asjade tähendus tekib sotsiaalses interaktsioonis.
Tänapäeval võime rääkida erinevate traditsioonide kooseksisteerimisest 1. Traditsiooniline etnograafia 20nda sajandi algusest kuni teise Maailmasõja alguseni. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid: Bronislaw Malinowski – kaugete kultuuride avastamine Teoreetiline baas: positivism, funktsionalism Põhiline eesmärk: kaugete kultuuride ‘objektiivne’ kirjeldus lääne inimesele Samal ajal Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafiat ja interpreteeriva sotsioloogiat Areneb sümboliline interaktsionism kui teoreetiline raamistik etnograafilise metodoloogia jaoks sotsioloogias 2. Modernism II. Maailmasõja järgne aeg kuni 1970ndateni Positivistlik realism ja naturalism – vaatlus kui dokumenteerimise viis Iseloomulik on loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise teaduslikkuse nõuetele (kvant.uurimustes järgitav valiidsus ja reliaablus).
(ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumises. 5. Olulisemaks uurimisvõtteks sotsioloogias on erinevate inimrühmade käitumise ja tegevuse võrdlemine. Sealjuures tuleb arvestada KULTUURILISI ERINEVUSI inimkoosluste elus. 6. Oluline on ka AJALOOLISTE MUUTUSTE jälgimine, seaduspärasuste avastamine ühiskonna ülesehituse ja inimeste toimimise muutumises. Metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias: Positivism
annaabi.ee 
