Ronald Wilson Reagan (0)

Ronald Reagan
Ronald Wilson Reagan oli Ameerika Ühendriikide 40. president . Ta sündis 6.veebruaril 1911.aastal. Reagani isa John Edward Reagan oli müügimees ja jutuvestja, kes tuli Iiri juurtega katolikust peres ning ema Nelle Wilson tuli šoti-inglise päritoluga perekonnast.
1928.aastal lõpetas Reagan Dixoni keskkooli ning astus järgneval sügisel Eureka Kolledžisse, kus õppis majandust ning sotsioloogiat. Pärast kooli lõpetamist (1932) töötas ta raadios spordiuudiste teadustajana ning 1937. aastal sõlmis ta Hollywoodis töötamise lepingu. Järgneva 20 aasta jooksul näitles ta 53 filmis.
Ronald Reagan oli abielus kaks korda. 1940. aastal abiellus ta oma esimese abikaasaga, Jane Wymaniga. Reagani abikaasa tõi ilmale kaks last ning paar adopteeris kolmanda lapse. Abielu jooksis aga karile ja paar lahutas. 1949. aastal kohtas Reagan näitlejat Nancy Davist ning 1952. aasta mais paar abiellus. Reaganil oli Nancyga kaks last.
Reagan alustas oma poliitikukarjääri demokraadina, kuid 1962. aastal astus ta ametlikult Vabariiklikusse Parteisse. 1966. aastal kandideeris Reagan California osariigi kuberneriks ning pärast edukat kampaaniat teenis sellel ametikohal kaks järjestikust ametiaega.
Hoolimata Ühendriikide ühe suurima osariigi kuberneriks olemisest jätkas Reagan veelgi kõrgemale pürgimist. Nii 1968. kui ka 1974. aasta vabariiklaste üleriigilisel konventsioonil peeti teda potentsiaalseks presidendikandidaadiks. 1980. aastal vabariiklasi esindades kandideeris Reagan Ameerika Ühendriikide presidendiks ning võitis valimised eelmise presidendi Jimmy Carteri ees.
Reagan oli USA eesotsas kaks järjestikust ametiaega alates 1981. aastast. Tema esimene ametisseastumise avalik pöördumine toimus 20. jaanuaril 1981. aastal ning see algas dramaatilisel moel. Ajal, mil Reagan pidas ametisseastumise kõnet, vabastati 444 päeva Iraani poolt pantvangis hoitud 52 Ühendriikide sõdurit. Kõigest 69 päeva pärast ametliku ametiaja algust langes Reagan peaaegu atentaadi ohvriks, kui John Hinckley presidenti tulistas ning raskelt haavas . Reagan aga taastus kuulihaavast kiiresti ning jätkas pärast haiglast väljasaamist presidentuuri.
Esimese ametiaja jooksul laiendas Reagan Ühendriikide sõjaväge ning suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada. Presidendina uskus Reagan indiviidide vabadusse ning viis läbi poliitikat, mis taaselustas USA majandust, muutis sisepoliitika suundi ning panustas Külma sõja lõppemisse.
Reagan nimetati teistkordselt ametisse 20. jaanuaril 1985. aastal. Teisel ametiajal keskendus Reagan enamasti narkootikumivastasele poliitikale ning püüdis rangemate seaduste ja avalikkuse teadvustamisega võidelda narkootikumidevabade koolide ja töökohtade eest. Reagani valitsusaja suurim skandaal toimus seoses Iraani-vastase sõjaga. Rahvusvaheline kohus mõistis Ühendriigid süüdi rahvusvaheliste suhete määruste rikkumises, kui USA sekkus teiste riikide asjadesse. Kuigi puudusid tõendid, et president sellest teadlik oleks olnud, kahanes Reagani populaarsus kiiresti ning rahva usaldus presidendi kompetentsusse vähenes.
Pärast kahte ametiaega läks Reagan erru . Varsti pärast ametist lahkumist diagnoositi tal Alzheimeri tõbi ning järgneva kümnendi jooksul haigus süvenes ning Reagan suri 5. juunil 2004. aastal 93-aastasena.
Oma kahe järjestikuse ametiaja jooksul suutis Reagan teostada eesmärgid – taaselustada Ameerika inimesed ning vähendada nende sõltuvust valitsusest -, mille ta oli paika pannud oma programmis , mida kutsuti Reagani revolutsiooniks. Lubadus, mille ta sõnastas 1980. aasta valimistel, sai ka tema enda silmis täidetud: "Taastada Ameerika suursugune ja enesekindel arengu, kasvu ja optimismi jõud.“