Sotsiaaltöö kui tulevikueriala Nagu iga teinegi amet, on ka sotsiaaltööl mõningad puudused ja eelised. Sotsiaaltöötajaid on vaja, et avastada uusi lähenemisi ja arendada praktikat uuele rahvastikule. Kõigil sotsiaalaladega tegelevad inimesed peaksid kaasa aitama sotsiaaltöö professiooni edendamisele ja parandamisele. Sotsiaalala töötajatlele võimaldatakse aina tõhusamaid töövahendeid ja koolitusi, kuid mina leian, et sotsiaaltöös oleks vaja veelgi rohkem näha tulevikus ühiskondliku töö, sotsiaalpoliitika, uurimustöö kasutamist. Ühiskondlik sotsiaaltöö Praeguse sotsiaaltöö fookuses on liialt üksikute riskirühmade juhtumikorraldus, kuid vähem on rahval koostööd ühiskonnaga. Nagu ütlesid Hollandi sotsiaaltööteadlased oma kogumiku (,,Mõtisklusi sotsiaaltööst") esitluses, et on vaja rohkem kogukondlikku sotsiaaltööd, mis põhineb suhete omavahelistel ühendustel
........................................................................................................8 1. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3, 2008)..........................................................................8 „Jõustamine” ja tugevustel põhinev lähenemine.....................................................................8 2. Artikkel ajakirjast Sotsiaaltöö (nr3 , 2008).........................................................................8 „Jõustamine sotsiaaltöös- midagi enamat kui võimu ja võime andmine”...............................8 Mõttekaart.................................................................................................................................10 Enesereflektsioon......................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12
keegi ei taha, et nendesse suhtutaks eelarvamulikult. Kui sotsiaaltöötaja suhtuks nii kodutusse, ei leiaks ta võibolla põhjust kodutule ka sotsiaalabi pakkuda ja sel juhul kaoks sotsiaaltöö mõte üldse ära. Samamoodi rääkides võlgade või mõne muu probleemiga hätta jäänud inimestest, kes on sunnitud toimetulekutoetust taotlema, ei oleks sotsiaaltöötaja puhul eelarvamuslikkus eetiline. Eetilise käitumise alla sotsiaaltöös loetakse suuresti ka konfidentsiaalsust. Näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja teab kes saab sotsiaalabi, toetusi ja muud sellist, kui ebaeetiline oleks sotsiaaltöötajala seda informaatsiooni levitada. Väärtused on sotsiaaltöö oluline osa, mis loob eetilised lähtekohad prioriteetide määramisel. Sotsiaaltöös ja sotsiaaltöötaja väärtushinnanguteks peaks olema näiteks moraalne käitumine, milleks võib lugeda abivajaja märkamisel tema abistamine,
kommunikatsioonist. Kommunikatsiooniteooria käsitleb eriti kontrolli suhetes. Kommunikatsioon tähendab teadete edastamist, millele mingil viisil vastatakse; nii teated kui vastused annavad edasi kommunikatsiooni sisu ja suhet, tavaliselt samaaegselt (M. Payne, 1995, lk. 134). Kommunikatsiooniteooriat kasutatakse individuaaltöös ja väikestes sotsiaaltöö süsteemides, nagu grupid ja perekonnad. Kommunikatsiooniteooria on eriti oluline esmaintervjuus, kus tekib suhe kliendiga. Sotsiaaltöös on väga oluline juhtumi kontekst. Esialgse kommunikatsiooni sisuks on vajalik juhtumi info hankimine. Kommunikatsioon on sekkumisprotsess ja peab olema korduv, kuna esmane ei pruugi välja tuua kliendi probleemi ja tema vajadusi. 6 Sekkumisprotsessis toimib töötaja neljal viisil: hankides informatsiooni - kasutades küsimusi julgustaval viisil ja sõnastades ümber
professionaalsel tasandil. Eksisteerivad üldised moraalinormid, mis peegeldavad väärtusi ja ühiskonna arusaamu õigest ja väärast käitumisest kui ka kindlate rühmade kohtlemisest. (Tegevusjuhendaja käsiraamat, 2010:21) Eetiliste väärtuste alla kuuluvad sõnapidamine, headus, ausus, teistest hoolimine ja oskus teistega arvestada. Ühised normid, reeglid ja väärtused on vajalikud selleks, et meie ühiskond koos püsiks ja „hukka“ ei läheks. Eetika ja väärtused on sotsiaaltöös väga olulised. Me ei mõtle aga tavaliselt nendele enne, kui puutume kokku isiklikult mingi sotsiaalvaldkonnaga. Asudes õppima sotsiaaltöö eriala ja tutvudes sotsiaaltöö eetikakoodeksiga, mõistsin, kui tihedalt on kokku põimunud sotsiaaltöö ja eetika. Pole võimalik teha seda tööd hästi, kui ei mõista sotsiaaltöö vajalikkust ja olemust. Minu arvates peab sotsiaaltöös olema eriti tähtsal kohalkuulamise oskus. Öeldakse ju, et jagatud mure on pool muret
1) Milliste seadustega sotsiaaltöö reguleeritud on? 2) Milliste spetsialistidega sotsiaaltöötajad koostööd teevad? Tahaksin arutada: 1) Sotsiaaltöö kui ,,musta töö tegemisest" , kas ja kuivõrd see seda on. 2) Millised oskused on peamised sotsiaaltöötajal? 3) Sotsiaaltöötaja tööst gümnaasiumites. Kas see toimib ja kuidas see toimib? Kuidas lahendatakse klassi siseseid probleeme? Kas terve kooli peale on ainult üks sotsiaaltöötaja? 4) Kas sotsiaaltöös võib tekkida täiesti lootusetuid ja abituid olukordi, kus inimene jääbki abita ja sotsiaaltöötaja on nõutu?
Mari Mets " VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA " Essee Õppejõud: Triin Vahula Mõdriku 2013 Eetika kajastab endas mitmesuguseid käitumisreegleid ja norme. Kuidas oleks õigem ühes või teises situatsioonis käituda. Nii ka sotsiaaltöös, kus peaks eriti tähtsal kohal olema inimeste kuulamine ja probleemidele koos lahenduse leidmine. Mitte ülbus ja teiste abivajavate inimeste üle irvitamine. Enne kui valida endale amet, mida tulevikus pidada, tuleks enda jaoks kõik läbi mõelda kas just sinus peitub selline isiksus, kes sooviks teisi aidata, neid kuulata ja vajadusel nõustada ning esindada. Väärtuste ülesandeks on suunata inimeste käitumist. Me taotleme "häid" asju ja väldime "halbu"
iseseisvat toimetulekut.. Funktsioon- Kõigi inimeste vajadused on erinevad. Seetõttu arutatakse põhjalikult läbi, millised rehabilitatsiooniteenused on taotlejale vajalikud. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse teenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Liigid- tööalane rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon, meditsiiniline rehabilitatsioon, sotsiaalne/psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. 3. Väärtused sotsiaaltöös inimelu vabadus, võrdsus, võrdõigluslikkus, väärikus, solidaarsus, õiglus, armastus, turvatunne, teadmised, teadlikkus 3 1. Sotsiaaltöötaja tegevusvaldkonnad koostada ja ellu viia tegevuskava inimese heaolu parandamiseks, märgata olukordi, kus inimeste ja ametiasutuste vahel on vaja seost luua, tugevdada, taastada, kaitsta või katkestada, koostada ja ellu viia tegevuskava inimese heaolu parandamiseks, tõsta
psüühikahäirega kliendiga? Nimeta vähemalt 3 20 Hädaolukorrad koolis Karl, Arvo + 16. Milliste hädaolukordadega tegeleb kooli kriisimeeskond (too näiteid)? 21 Lapse heaolu Margit, Kaidi + 22 Meeskonnatöö Terje, Vivian + 17. Miks on võrgustikutöö sotsiaaltöös oluline? 23 Uimastid 15-16-a (II) Taimi, x, x + Faili ei ole
Kunstilist tegevust kasutatakse tänapäeva sotsiaaltöös üha tihemini. Inimesed on aru saanud, et kunst kui teraapia on suhteliselt tõhus vahend terapeutidele. Sellest meetodist on abi ka näiteks õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, noorsootöötajatele, psühholoogidele jne. Kunstiteraapiat võib kasutada igasuguste erinevate inimeste seas. See sobib kõigile- lastele, eakatele, vaimupuudega inimestele uimastisõltlastele, alkoholisõltlastele jne. Tänu kunstile suudavad inimesed, ennast paremini väljendada. See tuleb esile just eriti laste sea. Olles igapäevaselt laste ja noortega tegelev inimene tean, et inimesi on igasuguseid. Kui mõne noorega saab väga lihtsalt rääkida ja nad võivad rääkida palju rohkem kui sa küsisid, siis palju on selliseid, kes ei soovi üldse oma soove ja tundeid avaldada. Nad on vaiksed ja endassetõmbunud aga on näha, et nad siiski otsivad abi. Kuid tihti on väga raske välja nuputada, kuidas nendest aru saa...
ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Eetika all mõeldakse erinevaid käitumisreegleid ja norme. Sotsiaaltöös on eetika väga tähtsal kohal, sest on oluline inimest ära kuulata ja leida koos probleemile paremat lahendust. Üleolev ja ülbe käitumine ei sobi selle ametiga kohe kuidagi kokku. Selle ameti valiku tegemisel tuleks endaga kindlasti aru pidada ja teha endale selgeks, kas on elus prioriteet teisi aidata ja juhendada abivajajaid. Selgitada inimesele kuidas on õige käitumine ja kuidas on vale, et tulemus oleks igati positiivne. Kogu õppimis
Andmekogumise meetodid:intervjuu,(kirjad,trükised,autobiograafia) Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud(Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes(Murray 2006:111) Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja vanuritehoolduses,sotsiaaltöös,rehabilitatsioonis,halduses ja turunduses(Heikkinen 2002: 22-23) Vestluse analüüs On kvantitatiivsete andmete analüüsi vorm.On verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suund millele panid aluse 1960 aastatel Harvey Sacks,Emanuel SchegloffI ja Gail Jefferson.Etnometoloogiast välja kasvanud lähenemisviis,kus tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastuning kasutatakse selleks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset uurimist
sotsiaalpoliitikaga määratletud prioriteetidest. Kuigi väärtused pole püsivad, nad muutuvad nii ajas kui kultuuriti, on sotsiaaltööle omased siiski üsna selgelt väljendatud üldised väärtuspõhimõtted, mille täpse sõnastusega sotsiaaltöötajad teiste elukutsete esindajate seas on silma paistnud. See on sotsiaaltöö ja distsipliini iseloomulik joon. Sotsiaaltööd tehakse olukordades, kus inidiviidide ja erinevate rühmade huvid vastuollu satuvad. Sotsiaaltöös tuleb teha otsuseid sünnist ja surmani, tuleb valida indiviidi või grupi huvide vahel. Ühiskonda puudutavad otsused ja valikud põhinevad alati teatud väärtustel. See, mida tehakse või otsustatakse, pole ainus võimalus. Ülejäänud võimalustest loobumine põhineb väärtustel. On olukordi, kus sotsiaaltöötaja peab määrama oma seisukoha ja sageli tuleb võtta vastu otsus kohe, sest puudub võimalus pidada nõu sõltumatu eksperdiga. Samuti ei ole lihtne ka
See, et sotsiaaltöö peab olema rajatud teatud reeglitele ning seda kinnitab ka eetikakoodeks, on väga hea. Samas arvan mina, et sotsiaaltöötaja eetilist käitumist tuleks siiski regulaarselt ESTA eetikakomisjoni poolt kontrollida. Ma leian, et siis oleks ka nende reeglite rikkujaid vähem kui nad teaks, et kontroll on pidev ja samas langeksid ka välja need sotsiaalalal töötavad inimesed, kes pole pädevad seda vastutusrikast tööd tegema. Suureks abimeheks on sotsiaaltöös ka kutsestandard, mis paneb paika kriteeriumid sotsiaaltöötajatele. Kuna sotsiaaltöö valdkond on väga lai, siis on võimalik spetsialiseeruda igas valdkonnas eraldi. Kutsestandardi järgi on nõutav ametialane kõrgharidus sotsiaaltöötaja III, IV ja V kutsekvalifikatsiooni taotlemisel. Loodame, et lähiajal hakatakse kutsestandardi nõudeid ka rohkem personali palkamisel arvestama. Kui pöörata pilk lähiminevikule, siis igal
praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös. Tänu sotsiaaltöö õppimisele saame tundma ennast, tänu praktikatele saame näha, mida tegelikult erinevad abivajajad vajavad. Isa põlvel lapsepõlvekodus saame küll põhitõed õigest/väärast kuid eetilisi otsuseid vastu võtma õpetab meid elu. Väärtused on arusaam nii kurjast kui heast, millest inimesed lähtuvadki oma valikuid ja otsuseid langetades. Minu eesmärk käesolevas essees on
mõnikord toimub see isegi enne, juhul kui juhtumikorraldaja poole pöördub kliendi probleemi pärast kolmas osapool (Narusson, 2006, lk 34). Siin kohal saab tuua näite Alice'i juhtumi puhul, kus proua Tamm oli see, kes võttis ühendust sotsiaalhoolekande osakonnaga ning rõhutas, et Alice ei ole võimeline üksinda turvaliselt elama ja nõuab Alice hooldekodusse paigutamist. Barker 1995. aastal on öelnud, et inimese vajaduste hindamine on sotsiaaltöös klienditöö protsess, mille vältel sotsiaaltöötaja selgitab kõigepealt välja inimese lahendamist vajava(d) probleemi(d), selle (nende) tekkepõhjused, probleemi(de) dünaamika ajas (st kestuse, arengu jms), samuti probleemiga seotud inimesed ja situatsioonid, seejärel analüüsib hindamise käigus kogutud teavet, püstitab eesmärgid ja koostab tegevuskava koostöös abivajava inimese ja/või võrgustikuliikmetega. (Sotsiaalministeerium, 2006, lk 34)
olla suurem, mis tooks ka inimesed meile lähemale. 7 4. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL 4.1.JUHTIVTÖÖTAJAD Juhatuse liige ja omanik : ******, magistri kraad Psühholoogias ja bakalauruse kraad Ärijuhtimises. Raamatupidaja ja finantsnõustaja : ******, magistri kraad Ärinduses ja kõrgharidus Raamatupidajana. Abinõustaja : ******, bakalauruse kraad Sotsiaaltöös. 4.2. PERSONAL Esialgu vajab firma 10 töötajat peale juhtivtöötajate. Tulevikus on kindel plaan osaühingut laiendada ja seetõttu on tarvis ka personali suurendamine. Kindlasti kuulub personali 2 administraatorit, 2 koristajat, 2 asjaajajat ja 4 psühholoog-nõustajat. Administratori töökohustusteks on kõik klientide registreerimise ja vastuvõtuga seonduv. Koristajad hoiavad korras kõik ettevõtte ruumid ja tagavad sellega seonduva. Asjaajajad
(Eesti Külaliikumise... s.a.) Kogukonna ja kohalike omavalitsuste koostöös on tekkinud nii mõnedki tegevusvormid: päevakeskused, seltsingud, kodus eakate iseseisvat toimetulekut toetavad tegevused, üksi elavatele eakataele eluaseme pakkumine, erinevate huvitegevuste arendamine ja üritustekorraldamine (Bugarszki et al, 2015). Pauluse koguduses läbiviidud uuringu üks põhieesmärkidest oli teada saada, kui tähtis on kohalik kogudus kohaliku kogukonna jaoks sotsiaaltöös. Kogudus ei ole nii piiritletud kui ametnikud, mistõttu on neil võimalik vaadata inimest laiemalt, temaga parem kontakt luua ning koheselt teatud osas abistada. Näideteks võib tuua supiköögi olemasolu, tasuta riiete jagamist või abivajaja võimalust vestelda inimestega, kes tõeliselt kuulavad. Nõustus ka uuringus osalenud linnavalituse spetsialist, et kogudus on jäänud silma just inimliku suhtumisega ja et kiriku mõju võib inimest distsiplineerida. Uuring toob välja, et ilmalikul
Arvamus, et sotsiaaltöötaja tegeleb ainult asotsiaalide või sõltlastega, on paraku veel üsna levinud. Tegelikult võib igaühel meist millalgi elu jooksul sotsiaaltöötaja abi vaja minna. Arvan, et sotsiaaltöö , kui valdkond on ühiskonnale väga vajalik. Olen piisava pingetaluvusega, et sotsiaaltöötajana hakkama saada ning sooviksin anda oma panuse kellegi elu muutmisele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Narusson, D. 2005. Kliendi vajaduste hindamine sotsiaaltöös. – Sotsiaaltöö nr 2. 2. Robert Kreem, Sotsiaaltöö teooria ja praktika. Tartu, 1995 3. M.Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. Tallinn 1995 4. Juhtumikorralduse käsiraamat, 2006, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, kujundaja: rebaseonu.ee oü
1. Nimeta 1 sotsiaaltoo definitsioon.sotsiaaltoo eriala tegeleb sotsiaalsete muutustega,probleemide lahendamisega inimsuhetes ning inimeste joustamisega,suurendamaks nende heaolu. Toetudes käitumis- ja sotsiaalsete süsteemide teooriatele, sekkub sotsiaaltöö seal, kus toimub inimese ja teda ümbritseva keskonna vaheline interaktsioon. Sotsiaaltöös on põhjapaneva tähtsusega inimõigused ja sotsiaalne õiglus. 2. Millega sotsiaaltoo tegeleb (sots.too definitsioonist tulenevalt)?Heaolu on elukestev soorituse seisund, mis hõlmab füüsilisi, kognitiivseid ja sotsiaalsed-emotsionaalseid funktsioone ning mille tulemuseks on inimese kultuurilises kogukonnas oluliseks peetav produktiivne tegevus, rahuldustpakkuvad sotsiaalsed suhted ning võime ületada mõõdukaid psühhosotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme
Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Ühes pisikeses lõigus on väga ilusti öeldud, et nii eetikas kui ka poliitikas on keskne koht praktilisel tegevusel. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös. Me õpime oma valitud ainet siin koolis kolm aastat ja edasi ka veel, kuid me ei saa iial headeks sotsiaaltöötajateks ilma praktikata ja ka mitte oma teadmisteta.. Me võime ette kujutada, mida tähendab töötamine puuetega lastega ja vanuritega, kuid päris elus ei teaks me midagi. Me läheksime kongreetsesse asutusse ja lihtsalt oleks seal, isegi ehk haletseksime neid, aga me ei tea, mida nad tegelikult vajavad ja mida nad meilt ootavad. Selleks ongi meil siin, Lääne Viru
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristi Erika Peets KRIISISEKKUMINE Portfoolio Juhendajad: Reeli Sirotkina Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Sotsiaaltöö teoreetiliste mudelite hulgast valisin tutvustamiseks kriisisekkumise, kui ühe enda jaoks kõige lihtsamini mõistetava teoreetilise lähenemise. Kriisisekkumine kõlab tegelikult nagu praktiline kontseptsioon, aga sotsiaaltöös ongi teooria ja praktika omavahelistes suhetes mõningane pinge ning kriisisekkumine on hea näide justnimelt teoreetilise mudeli vajalikkuse kohta praktiliseks tegutsemiseks. Kriisisekkumise definitsioon Kriisisekkumine tähendab klassikaliselt tegevusi kokkulepitud meetoditel, mis katkestavad inimese normaalset funktsioneerimist takistavate sündmuste ahela ning mille tulemuseks on inimese edasine toimetulek. Kriisi olemus ja liigid
osutamise võimalusi, laiendada erinevate eluasemeteenuste skaalat, võimaldada enam hoolekandeteenuseid eakatele ja puuetega inimestele, arendada ja mitmekesistada hoolekandeteenuseid lastele ja lastega peredele, arendada ja teha koostööd riigi- ja haridusasutustega väikese konkurentsivõimega ja muukeelse elanikkonna gruppidele nende abistamiseks tööturule naasmisel, surendada ennetavate teenuste ja tegevuste osakaalu sotsiaaltöös, aidata kaasa ja toetada sotsiaalvaldkonnas tegutsevate vabaühenduste suutlikkuse suurendamisele, parandada perearstiteenuse kättesaadavust ,võimaldada eriarstiabi ravikindlustusega hõlmamata isikutele, parandada koostööd hoolekande-, tervishoiu- ja haridustöötajate vahel, luua võimalusi noorte spetsialistide tööleasumiseks. Enda poolt pakun veel välja sotsiaalettevõtliku idee, mis on lahenduseks meditsiiniabi paremaks kättesaadavuseks maakohtades
Kasutatud 29.09.2016 http://trends.ifla.org/files/trends/assets/ifla-trend-report_estonian.pdf Karsten, H. (1995). „It´s like everyone working around the same desk“: Organizational Readings of Lotus Notes. Scandinavian Journal of Information Systems, 7(1): 3 – 32. Kasutatud 19.09.2016 http://iris.cs.aau.dk/tl_files/volumes/volume07/no1/01_karsten_p3- 32.pdf Lilienthal, A. (2016). Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamine sotsiaaltöös ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Magistritöö. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Naaber, M . (2013). Praktikateooriast inspireeritud käsitlused tehnoloogiatest organisatsioonikommunikatsioonis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Suurna, R. (2005). Mobiilne töövahend infrastruktuuride kaardistamiseks
selgelt ja ülevaatlikult mida ma teatud inimeselt ootan ja miks. Läbi sellise keele kasutusviisi on tavaliselt mind kohe kuulda võetud ja minu arvamust arvesse võetud. Ma ei ütle seda lahkel toonil, vaid konkreetselt ja julgelt. Kui ma aga kellelegi midagi teatama lähen, siis ma lähenen alati eestpoolt, sest kogemus on näidanud, et tagant ligi minna ei ole mõistlik, mõnele inimesele ei sobi ja mõni võib sellise käitumise peale ebaviisakas olla. Erinevates situatsioonides sotsiaaltöös on ka konfliktid kerged tekkima kui sotsiaaltöötaja ei valda head suhtlusoskust. Konflikt laheneb, kui mõlemad leiavad sobivaid lahendusi mõlema osapoole jaoks. Ka äraütlemisel olen ma konkreetne, hoian end sirgelt ja enesekindlalt öeldes, ei ja et miks ma ei ütlesin. Või siis vabandan vastavalt olukorrale, ning lisan ka mõjuva põhjuse. 5. Mina koostööaldi isikuna Olen enda meelest piisavalt koostööaldis. Mulle meeldib kõiki osapooli kuulata ära, ja siis
Sissejuhatus Jõustamine on Eestis veel väga uudne, ka õigekeelsussõnaraamatust ei leia selle kohta vastet. Samas räägitakse jõustamisest juba kõikjal jõustatakse seadusi ja eeskirjasid, räägitakse vanemluse jõustamisest ja klientide jõustamisest sotsiaaltöös. Üpris palju võib kohata ka väljendeid meeskonnaliikmete jõustamine ja töötajate jõustamine. Jõustamise tähendus on olenevalt kontekstist tihti vägagi varieeruv, siiski on ka mingid ühised jooned, mis on sarnased olenemata olukorrast usk inimeste iseseisvusesse, vastutustundesse ja hoolivusse. Käesolevas töös antakse ülevaade mõningatest aspektidest töötajate jõustamise juures organisatsioonides. Jõustamise mõiste
Ühiskonna tegevussüstemina- sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja leevendamine Teadusena, koolitus ja tööalana- otsib pedagoogilisi vahendeid vaesuse, abituse ja hälbiva käitumisega seotud probleemide käsitlemiseks ja lahendamiseks. Sotsiaaltöö viitab ametialale, praktilise ametialasele tööle ning ajalooliselt kujunenud ametlikele institutsioonidele. Sotsiaalpedagoogika on üheks sotsiaaltöö raamteaduseks. Sotsiaalpedagoogiline aspekt sotsiaaltöös puudutab seda, kuidas integratsiooniprobleemidega liituvaid kannatusi saaks ja tuleks leevendada. Olemuselt rakendusteadus, mis on sündinud vajadusest mõista, teoreetiliselt analüüsida, ning arendada seda pedagoogilist tegevust, mis on suunatud sotsiaalsete hädade ja sotsiaalsete probleemide pidurdamisele ja leevendamisele ning heaolu edendamisele. Ilma sots.ped teoorialoometa on võimatu arendada sots.ped praktikat. Puudutab nii seda, kuidas asjad on, kui ka seda, kuidas need peaksid
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uur...
keelustamine-parandab-liiklusohutust?id=72662669 Rand, E., (2015, 8.oktoober). Tanklates alkomüügi keelustamine paneb IRL-i oma vihavaenlastega ühte paati. Alla laaditud 11.oktoobril 2015, http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tanklates-alkomuugi-keelamine- paneb-irli-oma-vihavaenlasega-uhte-paati?id=72655147 Sotsiaalministeerium. (2014). Alkoholipoliitika Roheline Raamat. Tallinn: Sotsiaalministeerium Tiko, A. (1997). Väärtused ja eetika sotsiaaltöös. Tiko, A., Pints, P. Inimkäsitlused ja eetika sotsiaaltöö lähetkohana.Tallinn: TPÜ
võimalikud takistused (jõud), mis võivad plaani elluviimisel ette tulla. Sellega kaasneb ka nimekiri abistavatest faktoritest, mis aitaks kõigest hoolimata plaani siiski ellu viia. Toetavaid faktoreid proovitakse tugevdada, samal ajal kui takistavaid asjaolusid proovitakse leevendada ning klient saab võimalikke tõkkeid ette näha. See asetab kliendi paremasse positsiooni juhul, 6 kui kõik ei suju plaanipäraselt. Sotsiaaltöös on kindlasti oluline plaani täitmist hilisematel sessioonidel jälgida ning seda uuesti läbi vaadata. 7
sotsiaalpedagoogika on sotsiaaltöö allmõiste või vastupidi SUBORDINATSIOONITEOREEM üks kahest mõistes on mõtetu ja asendatav teisega SUBSTITUTSIOONiTEOREEM neil on ühine üldmõiste, mille all need moodustavad ühtse terviku SUBSUMPSIOONITEOREEM mõisted on sünonüümsed, tähendavad sama IDENTSUSTEOREEM Sotsiaalpedagoogika pakub praktilise vaatenurga selle kohta kuidas sotsiaaltöös ja mujalgi töös inimestega võiks ja peaks kohtlema sotsiaalsete probleemide alla kannatavaid inimesi. Puudutades eelkõige integratsiooniprobleemidega seotud aspekte, kannatusi saab ja tuleb leevendada. Sotsiaalpedagoogika tugevdab töös inimsetega teaduslikku baasi ja täiendab teadmisi ühiskonna ja inimeste suhete küsimustest. Kui sotsiaaltöö viitab praktilisele tööle, instutsioonidele siis
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova STSTB 2 kõ Depressiooni käsitlus sotsiaaltöös Essee Õppejõud Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel
rohkem asju, ja olukordi, kuid asutusesiseselt sobiks mulle rohkem, kuna ei ole nii ülevoolavat info töötlemist ja kogumist vaja. Ma ei tea, kas see info on tõsi või mulle nii lihtsalt tundub. Mis saab minust 5 aasta pärast? Võib ainult kaks asja juhtuda, emba kumba, kui ma valisin sotsiaaltöötaja töö, ning kui see mulle meeldib, siis jään asutusesiseselt sotsiaaltöötajaks kuskile asutusesiseselt. Kui aga mulle töö ei meeldinud, siis vahetan ma arvatavasti sotsiaaltöös mingi muu eriala peale, näiteks kuskile vanglasse sotsiaaltöötajaks läheksin, või kuskile kasvatajaks. Pigem arvan, et 3-5 aastaga, alates sellest, kui teen praktika hästi olen ma ennast praktikal tõestanud, ja jään meeldivasse õhkkonda tööle. Ühesõnaga olen end piisavalt vajalikuks teinud, et ilma minuta ei saada hakkama, olen asendamatu. Ega mitte igakord ei leita inimese, kes on täpselt heade omadustega, koostööaldis jne. Mis saab minust 10 aasta pärast?
omakorda viib probleemide süvenemisele ühiskonnas laiemalt seal hulgas: kuritegevus, joobes põhjustatud õnnetused, koormus majandusele. Alkoholism on autori tööelus peamine haigus, mis põhjustab erinevaid vaevusi nii alkohooliku enda kui ka tema lähedaste elus. Hoolimata sellest, et alkoholismist peaksid teadma kõik ja eeskätt sotsiaaltöötajad, on siiski tihti igapäevaelus näha, et ka spetsialistidel sotsiaaltöös pole tihti selget arusaamist selle haiguse põhjustest ja tagajärgedest. Liigagi tihti on kuulda ammu aegunuid müüte, millega tahetakse opereeritada sotsiaaltöös. Selles töös püüab autor anda põhjaliku ülevaate alkoholismi mõjust inimesele, toetudes kaasaegsele teadusele. 3 1.ALKOHOLI TARVITAMISE MEDITSIINILISED ASPEKTID 1.1 ALKOHOLISMI MEDITSIINILISED ASPEKTID Alkoholiga otseselt seotud haigustest on enim levinud alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja
lapsepõlves saadud ajukahjustusest tingitudfüüsilise arengu mahajäämus, millega võib kaasneda ka vaimse arengu mahajäämus. - Vesipea – ajuvedelikku liigne tekke või selle äravoolu takistus, kaasasündinud arenguhäire või ajuhaigus - Verevaegus – isheemia - Hüpoksia on kas kogu organismi või üksikute organite või kudede hapniku puudus. 13. Tervisepsühholoogia olemus/sisu, tähtsus tänapäeval ja kasutusvõimalused sotsiaaltöös ja -pedagoogikas/tervisedenduses Tervisepsühholoogia õpetab mõistma tervise ja haiguse psühholoogilisi ilminguid kui osa inimese elust ja tegevusest. Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja parandamisel olulised kolm aspekti: heaolutunne/elukvaliteet, tegevusvõime ja turvalisus Tervisepsühholoogia tähtsus tänapäeval (Sheridan, Radmacher 1992):
seetõttu on eetika siin pidevalt tähelepanu keskpunktis, sest kõiki tehnikaid saab halbades kätes vääralt kasutada. Kui kliendid võtavad vastu otsuse, et nad soovivad muutust, mida on võimalik saavutada käitumuslike meetoditega, siis nad peavad saama usaldada terapeuti. Mõningatel juhtudel, nt töö sundkliendiga, toimub käitumise muutmine sotsiaalsete eesmärkide nimel, kuid see toimub ikkagi kooskõlastatult kliendiga. Käitumuslikud lähenemised sotsiaaltöös: Fischer ja Gochros (1975) Tegemist on positivistliku teooriaga. Käitumuslik sotsiaaltöö toetub õppimisteooriale, mis erinevalt psühhodünaamilisele teooriale keskendub jälgitavale käitumisele ning lähtub enamasti üksikjuhtumi eksperimentaalsest ülesehitusest, kus soovitava käitumise täpsele formuleerimisele järgneb planeeritu mõõtmine, kui tihti see käitumine esineb lähtemomendil. Sellele järgneb sekkumine, kus mõõdetakse omakorda soovitava
Samas on need telefonikõned ka tänuväärt infoallikad muude juhtumiste kohta vallas ja leevendavad vanemate inimeste vajadust suhelda. 12 Kui mulle pakutaks võimalust hakata tööle sotsiaaltöö vanemspetsialisti ametikohal – peaksin tõsiselt järele mõtlema. Töö nõuab väga täpset seadusetundmist, korrektset arveldamist ja väga paljude pisiasjade pedantset kontrollimist. Mulle endale meeldib sotsiaaltöös just selle teine pool - vahetu kontakt inimesega, võimalus teda mõjutada sõnadega jne. Kokkuvõtvalt võib öelda, et praktika andis mulle oskuse kasutada Stari keskkonda ja hea nägemuse sotsiaalosakonna juhtumisega kaasas käivatest probleemidest. 13 VIIDATUD ALLIKAD 1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. RT I 1993, 37, 558 2. .............. Vallavalitsuse põhimäärus 2012. 3. .............
koguaeg olnud põhiallikaks probleemile. Breakwell ja Rowett (1982) esitavad sotsiaalpsühholoogilise lähenemisviisi sotsiaaltööle, mis eriti rõhutab sotsiaalsete ja isiksuslike muutuste kohta kogutud materjali selle kohta, kuidas kujunevad suhted sotsiaalsetes situatsioonides, kuidas neid säilitatakse, kuidas identiteediküsimused suhetuvad nähtustega nagu stigma, grupikäitumine, keskkonna mõju, territoorium ja personaalse ruumi vajadus. Süsteemiteooriad sotsiaaltöös pärinevad von Bertalanffi üldisest süsteemiteooriast (1971). See bioloogiline teooria väidab, et kõik organismid on süsteemid, mis koosnevad all- süsteemidest ja et need on omakorda supra-süsteemide osad. Seega on inimene ühiskonna osa, ta koosneb - näiteks - vereringest. rakkudest, mis omakorda koosnevad aatomitest, mille moodustavad veelgi väiksemad osakesed. Teooriat rakendatakse sotsiaalsete süsteemide nagu
teadvusesse. Arvestades meedia kajastusi on teemat käsitletud nii professionaalselt kui ka emotsioonidest kantuna. Maksejõuetuse teemat on meedias tihti seotud SMS-laenude ja muude materiaalsete ahvatlustega. Sotsiaaltöö seisukohast on inimeste soovil olla rikkamad ja kulutada rohkem olemas ka negatiivsed tagajärjed. Vastutustundlik isik mõistab oma maksevõimeolulisust, hindab seda jooksvalt ning arvestab seda ka kohustuste võtmisel ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankrotiavalduse või et võlgnikul endal ei jää üle muud, kui esitada ise pankrotiavaldus. Pankroti
analüüsitulemused ja kogutud andmed · Triviaalsed ja üldtuntud tõdemused YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 28 Viitamine sotsiaalteadustes ja ÜTI õppekavadel · Sotsiaalteadustes pigem levinud tekstisisene viitamine nimeviitega ja soovitav on kasutada APA-stiili (APA - American Psychologists Association) · Õigus eristub siin - soositud joonealused viited! · Sotsioloogias, riigiteadustes, sotsiaaltöös ja haldus- ärikorralduses: Tekstisisene viitamine nimeviitega sulgudes. Näide: (Lauristin, 2012) Soovitav kasutada viitekirjete vormistamisel APA-stiili (kuigi lubatud ka teised stiilid) · Õigusteadustes: Pigem joonealused viited (miks?), kuid teatud juhtudel nimeviited Ei kasuta APA stiili jälgi täpselt oma õiguse suuna üliõpilastööde juhendit! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 29
Süsteemiteooriast lähtuvalt seletatakse probleeme vastavalt sellele, et alasüsteemides on interaktsioonilised häired - mittefunktsionaalne. Käitumisprobleemide põhjuseks on negatiivne interaktsioon. Interaktsioon on tsükliline. Muutused ühes alasüsteemi osas toovad kaasa muutusi teistes alasüsteemide interaktsioonilistes suhetes. Hinnangumeetodid: 1. Vaatlus 2. Küsimustikud (lapsevanematele) näidised 3. Sotsiomeetria 4. Hoolitsusring - kasutatakse tavaliselt sotsiaaltöös. Keskel on indiviid ja süsteemid ümber, laps kirjutab sinna need indiviidid, kes sinna süsteemi kuuluvad. Lapsel paluda joonistada nii suur see osa, kui suure osa on indiviid temasse panustanud. Näiteks ring (100%), ema saab sellest nt 55%, isa 20%, õpetaja 15% jne. 5. Perekonna süsteemi test mis iseenesest on ruudustik, nagu malelaud, kuhu peale skulptureeritakse pere ja palutakse uuritaval panna sellele lauale, mis on jagatud
arvatud sellise tegevusega ähvardamine, sunniabinõude tarvitamine või vabadustest ilmajätmine, kas nende rakendamiseks maavalitsuste baasil. avaliku või eraelu sfääris. Suurendada maavalitsuse rolli sisulises sotsiaaltöös kohalike omavalitsuste koostöö tõhustamiseks. Laste väärkohtlemist võib def kui füüs, vaimset või seks väärkäitumist, hooletussejätvat või halba Perepoliitikaalastes dokumentides ja perepoliitilises diskursuses rõhutada perekonna kui terviku kohtlemist alla 18a lapse suhtes, mis võib ohustada või kahjustada lapse tervist ja heaolu Perevv mõistet ning rohkem tähelepanu pöörata perekonna kaitsele.
vanemate (ema) ja lapse vahel. Ebaküpsed täiskasvanud, kes ei kontrolli oma käitumist, ei suuda hoiustada, vara hoida, ostavad valesid asju jne. Mitte rahapuudus, vaid raha kulutamise jm oskuse puudus. 1960 aastatel seletati peresuhete ebastabiilsusega ära paljud negatiivsed nähtused. Tugev toetus seisukohale sotsiaaltöötajate poolt Katsed psühholoogiliste meetodite kasutamisega sotsiaaltöös vaesust tõrjuda luhtusid. Need seisukohad kuulutati mitte teooriaks vaid ideoloogiaks. Mitte teadus, vaid usk. Edaspidi asendati need teooriad erinevate kapitalide teooriatega. Esimene oli inimkapitali teooria (pärit A. Smith ´ilt, four types of fixed capital (1) useful machines, instruments of the trade; 2) buildings as the means of procuring revenue; 3) improvements of land and 4) human capital. P
annaabi.ee 
