Nõustamine sotsiaalalal (0)

Referaat
aines SHSS.02.003 Nõustamine sotsiaalalal
ETAPID 2B – 3C
TEE EESMÄRKIDE PÜSTITAMISEST PLAANI LOOMISENI

Sissejuhatus

Oma referaadis käsitlen etappe , mis tulevad pärast seda, kui klient on jõudnud arusaamisele, mida parem tulevik endast kujutab. Esimesena tutvustan etappi 2b, kus klient püstitab endale kindlad eesmärgid ning 2c, kus toimub eesmärgi viimistlemine . Kolmandasse etappi kuuluvad strateegiate leidmine, nende viimistlemine ning plaani moodustamine (3a – 3c). Kokkuvõtvalt võib öelda, et teises etapis otsustakse, milline saab olema lõpptulemus ning kolmandas etapis koostatakse plaan, mis aitaks lõpptulemuseni jõuda. Referaat põhineb Sally Riggalli õpiku „Using Counselling Skills in Social Work ” kuuendal peatükil (89-95).

1. Teine etapp

1.1 Samm 2b: Efektiivsete eesmärkide püstitamine

Konkreetseid eesmärke hakatakse moodustama pärast seda, kui klient on võimeline nägema paremat tulevikku. Seejuures vajavad kliendid abi, et muuta pealiskaudsed ihad konkreetseteks eesmärkideks. Wokset soovitab selleks kasutada akronüümi SMART : S- Specific (konkreetne), M- Measurable (mõõdetav, tõendatav), A- Appropriate (asjakohane), R- Realistic- realistlik , T- Timed (ajastatud). Selle printsiibi järgi läbitöödeldud eesmärgid täituvad suurema tõenäosusega. Kui juhtub, et eesmärki pole võimalik SMART- kriteeriumitega sobitada, võib eesmärki kohendada ja ümber hinnata, et see oleks viimistletum. Kui eesmärk on korralikult läbi töötatud, rakendub see suurema tõenäosusega päris elus.
Näiteks Jackil on raske üksikvanemana toime tulla. Tal on viieaastane tütar Jenny , kellel võivad tekkida terviseprobleemid , kuna kodu on väga räpane, sest isa ei suuda seda korras hoida. Ta on nüüd otsustanud oma kodus suurpuhastuse teha, kuna usub, et kui kodu on puhas, siis on lihtsam ka teiste asjadega toime tulla. Ta on ka välja öelnud , et suure tõenäosusega ta sellega päris üksi toime ei tuleks ning et ta vajaks abi. Kui see eesmärk praegu sellisel kujul alles jätta, jääb see vaid pealiskaudseks lootuseks, mitte eesmärgiks, mis päriselt saavutataks. Järgnev näide illustreerib, kuidas abistaja saab kliendil aidata eesmärke konkreetsemaks muuta:
Abistaja: Sinu eesmärk võiks olla konkreetsem . Kuidas sa saaksid seda veel täpsustada, et sa teaksid täpselt, mida teha on vaja?
Jack: Ma peaks prügi välja viskama ja korraliku suurpuhastuse tegema, üks tuba korraga, alustades köögist.
Abistaja: See kõlab väga hästi. Kuidas see väljendub, kui sa oled selle eesmärgi saavutanud?
Jack: Iga tuba majas lõhnab puhtalt ning näeb korras välja.
Abistaja: Sul on nüüd selge pilt silme ees, milline su kodu välja näeb, kui oled maja puhtaks saanud. Mis sa arvad , kuidas see olukorda muudab, kui sa selle eesmärgi saavutad?
Jack: Ma tunneks, et suudan paremini Jenny eest hoolitseda ning ma ei tunneks oma kodu pärast piinlikkust, kui inimesed mulle külla tulevad.
Abistaja: Sa oled nüüd endale tõsise väljakutse esitanud . Mis sa arvad, kui reaalne see on, et sa sellega üksi toime tuled?
Jack: Mmm, see on hea küsimus. Ma ei ole koristamises väga osav ja mul on ka raskusi asjade alustamisega, kuna olen omadega nii läbi. Kui ma mõtlen sellele pigem nii, et üks tuba korraga, siis ma olen rohkem motiveeritud.
Abistaja: Suure eesmärgi väiksemateks osadeks lahutamine teeb sinu eesmärgi realistlikumaks. Millise aja jooksul oleks see sinu jaoks tehtav ? Näiteks mis kuupäevaks oled sa köögiga ühele poole saanud?
Jack: Jah, kindlad kuupäevad aitaks mul keskenduda. Köök on kõige hullemas seisus ja kui realistlik olla, läheks mul nädal selle puhastamiseks .

1.2 Samm 2c: Eesmärgi kulude ja tulude kaalumine

Pärast seda kui klient on paika pannud hästi toimivad eesmärgid, tuleks tal hinnata oma pühendumust. Egan (2010) toob välja, et kui eesmärgid on atraktiivsed, siis on kliendid neile ka rohkem pühendunud. Lisaks saab abistaja lasta kliendil hinnata, millised võiksid olla takistused, mis võiksid segada eesmärgi täitumist. Üheks võimaluseks oleks lasta kliendil välja tuua, millest ta peab loobuma selleks, et eesmärki saavutada. Näiteks inimene, kes soovib loobuda narkootikumidest , peab selleks loobuma mõningatest sotsiaalsetest kontaktidest, et vältida sõltlastega läbikäimist. Kavatsetava eesmärgi erinevate mõjudega tutvumine aitab klientidel suuremal määral neile pühenduda.
Vahel juhtub siiski, et kliendil tuleb muuta oma käitumist ning saavutada eesmärke, mis on püstitatud abistaja poolt. Seda tuleb ette lastekaitse juhtumite puhul, kus lähtutakse kindlatest seaduslikest raamidest. Egan rõhutab siiski, et ka sellistel juhtudel tuleks vaadata, mida klient saaks teha, et need eesmärgid oleks tema enda omad. Abistaja peab aitama kliendil seatud eesmärke omaks võtta ning klient peab ise uskuma, et eesmärgi saavutamine on miski, mida ta ise tahab. Samuti peaks klient mõistma, et muutus toimub tema kasuks.
Woskett toob välja, et kliendil peaks aitama jõuda arusaamisele, et kasud kaaluvad kulud üles. Jacki peaks näiteks loobuma ületundidest töö juures, et oma maja korda saada, ning tulemusena saab ta vähem raha. Kui ta aga oma kodu koristamisega pihta ei hakka, kaasnevad sellega kohustuslikud teenused. Tuleks hoiduda hirmutamisest stiilis: „Kui sa ei tee x- asja, siis juhtub y!” Positiivne hoiak eesmärkide suhtes on palju tõhusam ning see aitab motivatsiooni üleval hoida.
Eesmärgid tuleks läbi vaadata järgnevate küsimuste abil:

• Mida see mulle annaks, kui ma selle eesmärgi saavutaksin?
  
• Mis aitaks mul eesmärgile paremini pühenduda?
  
• Milline tugi aitaks mul eesmärki saavutada?
  
• Milline on minu eesmärgi saavutamise hind?
  
• Millised on tagajärjed, kui eesmärgi saavutan?
  
• Millised on tagajärjed kui eesmärk jääb saavutamata?
  

Nendele küsimustele vastamine aitab välja praakida eesmärgid, mis on kehvasti formuleeritud. Võttes endale aega oma eesmärkide läbivaatamiseks, kindlustame suurema pühendumise.

2. Egani skeemi 3 etapp: Plaanide ja strateegiate loomine eesmärkide saavutamiseks

Pärast seda, kui on olemas hästi formuleeritud eesmärgid, tuleb aidata kliendil kavandada strateegiaid , mis aitaks saavutada eesmärki ning saavutatud muutust alal hoida. Kolmas etapp koosneb tegevustest, mis aitavad lõpptulemuseni jõuda.

2.1 Samm 3a: võimalike strateegiate leidmine

Eganist lähtudes peaks eesmärki toetama strateegiate komplekt, mis toetaks klienti protsessi jooksul. Strateegiad on eriti olulised juhul, kui protsess on vaevaline. Ka selle etapi juures on oluline, et klient leiaks just enda jaoks toimivad meetodid eesmärgi saavutamiseks. Hea võimalus selleks on paluda kliendil välja mõelda nii palju erinevaid strateegiaid kui võimalik, mida saaks kasutada eesmärgi saavutamiseks. Kliendi ülesandeks on kiiresti öelda välja kõik ideed, mis pähe tulevad ning abistaja peaks väljaöeldu ilma igasuguse kriitikameeleta üles kirjutama. Egani sõnul on selles etapis oluline kvantiteet mitte kvaliteet. Kui kliendil saavad ideed otsa, võib abistaja olemasolevatele mõned strateegiad lisada. Ülesande lõpus tuleks abistajal kõik üleskirjutatu kliendile ette lugeda ning klient peaks välja tooma , millised strateegiad tunduvad kõige meeldivamad.
Töö Jackiga jätkus selles etapis järgnevalt:
Abistaja: Milliseid strateegiad sulle pähe tulevad, mis võiks sind järgmisel nädalal köögi koristamisel aidata?
Jack: - kui ma leiaks kedagi, kes mind aitaks, siis see oleks väga hea
- ma võiksin küsida oma õelt
- ma pean oma ülemusele ei ütlema, kui ta palub mul ületunde teha, sest siis oleks mul rohkem aega
- ma võiksin mõni tund varem üles ärgata ning enne tööle minekut koristada
- ma võiksin professionaalse koristusfirma kutsuda, kui see liiga kallis pole
Abistaja: ( Jagab lehte kliendiga) Milline neist sulle kõige rohkem meeldib?
Jack: Ma ei saaks koristusfirmat endale lubada. Mu õde on varem abi pakkunud aga ma pole tema abi vastu võtnud, sest mul on piinlik. Ma arvan, et see oleks mu parim variant. Mul ei ole kerge seda küsida aga ma tean, et ta kindlasti aitaks mind.
Abistaja: Ma mõistan , et see ei saa kerge olema, kuid temalt abi küsimine oleks väga suur samm edasi. Sinu jutust paistab, et ta juba on aimanud, et sul on raske ning et ta tahaks sekkuda. Kui ta saaks abiks olla, siis see tekitaks temas hea tunde, kuna ta võib ka Jenny pärast mures olla.

2.2 Samm 3b: Strateegia hindamine

Kui klient on valinud välja strateegia, tuleks tal aidata hinnata kui efektiivseks see eesmärgi saavutamisel osutuks. Wosket soovitab selleks kasutada akronüümi CRAVE :
C- control (kas klient omab kontrolli)
R- relevant (kas see on eesmärgi saavutamiseks sobilik?)
A- appeal (kas see on kliendile atraktiivne?)
V- values (kas see sobib kliendi väärtustega?)
E- environment (mis võiks eesmärgi saavutamisel aidata/takistada?)

2.3 Samm 3c: Plaani moodustamine

Viimaseks sammuks on koostada ametlik plaan Wokset toob välja, et vahel moodustub valitud strateegiast plaan iseenesest, kuid vahel on kliendil vaja abi üksteisele järgnevate tegevuste paika panemiseks koos kindlate ajaliste raamidega . Lisaks tuleks ette mõelda, millised takistused võivad ette tulla ning kuidas sellisel juhul neid ületada.
Näiteks Jacki puhul töötaks see järgnevalt:
Abistaja: Mis oleks esimene samm õega ühendust võtmisel?
Jack: Mul on endiselt piinlik, aga ma pean end kokku võtma ja teda külastama. Ta elab umbes 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel.
Abistaja: Ma mõistan, et see on sinu jaoks raske, sest sa häbened, aga see kõlab kui hea plaan. Kui olukord oleks vastupidine ja su õde vajaks abi, siis kuidas sa tunneks?
Jack: Ma ei kahtleks hetkegi
Abistaja: Kui ta oleks hädas , siis sa tahaks teda aidata nii palju kui võimalik. Millal sa saaksid temaga kohtuda ?
Jack: Ma külastan teda täna ja küsin, kas ta saaks mulle homme appi tulla.
Abistaja: Sul on nüüd kindel strateegia, mis sind kindlasti aitab. Vaatame järgmisel nädalal, kuidas sa sellega toime oled tulnud.
Egan toob välja, et kasutada võib ka Lewini jõuvälja- analüüsi. Selle abil tuuakse välja võimalikud takistused (jõud), mis võivad plaani elluviimisel ette tulla. Sellega kaasneb ka nimekiri abistavatest faktoritest, mis aitaks kõigest hoolimata plaani siiski ellu viia. Toetavaid faktoreid proovitakse tugevdada, samal ajal kui takistavaid asjaolusid proovitakse leevendada ning klient saab võimalikke tõkkeid ette näha. See asetab kliendi paremasse positsiooni juhul, kui kõik ei suju plaanipäraselt. Sotsiaaltöös on kindlasti oluline plaani täitmist hilisematel sessioonidel jälgida ning seda uuesti läbi vaadata.