MINA SUHTLEJANA (0)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Minu tulevik 3, 5 ja 10 aasta pärast

lihtsalt tunnen end seal seltskonnas vabamalt, kui enda vanuste seas. Nüüd kui ma olen olnud Kohtla-Nõmme Lastekodus laste- ja noorte praktikal ajavahemikus 13.04.2015-8.05.2015, tean, et nii paljude võõraste lastega töö siiski mulle ei sobi. Sellepärast, et kui ma tahaks teha kõike õigesti ja peaks reeglitest kinni, peab mulle kõik ette ja taha punaseks tegema, ehk siis ette näitama, mida ei tohi teha ja mida tohib. Inimesed küll õpivad vigadest, kuigi leidub ka neid, nagu olen mina, kes sooviksid, et neile kõik puust ja punaselt ette näidatakse. Tulevikus, sooviksin ma pürgida ametile, mis on seotud psüühiliselt haigete vanemate inimestega, mitte küll päris vanuritega, kuid keskealistega kindlasti. Minu arust võib olla see töö üsna pingeline, kuid huvitav. Kindlasti saan ka selle töö eest vastavat tasu, ja soovin, et mind vajataks, kui professionaali, et oleksin asendamatu. Sotsiaaltöötaja ameti mulle sobivuse kohapealt, ma väga kindel ei oleks

Karjääripsühholoogia

2

odt

Eneseanalüüs suhtlemispraktikumis

(vihasena, rõõmsana)", ,,Nii et just see oli sinu jaoks oluline..." jne. Pärast mõistmist, et inimesel on mure, saame aidata tal ennast avada, kasutades ukseavajaid, näiteks: ,,Tahad sa sellest rääkida?" või et ,,Saan ma sind kuidagi aidata?"  Käitumise põhjal saab selgeks teha, kellel on probleem. Käitumise aken jaguneb sallitavaks ja mittesallitavaks alaks. Sallitavaks alaks nimetatakse seda, kus probleem on partneril (Käitumised, mida mina sallin, aga mis on partneri jaoks probleem) ja probleemideta ala (Käitumised, mida mina sallin ja mis ei anna märku mingist probleemist. Kui partneril on probleem, siis sellele aitab vastupanu anda abistavad hoiakud ja oskused, ehk siis aktiivne kuulamine ja teised kuulamistehnikad. Mittesallitavaks alaks nimetatakse seda, kui probleem on minul (Partneri käitumised, mille suhtes tunnen sallimatust). Sellele aitab kaasa probleemide käsilevõtmine ja

Psühholoogia

9

doc

Referaat - "Kuulamine ja suhtlemine"

Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011  Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust ­ mille lõpus on õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Sisekõrv ­ sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund.

Psühholoogia

13

doc

Kuulamine referaat

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE....................................................... 3 AKTIIVNE KUULAMINE JA EFEKTIVENE KUULAMINE............................................ 4 KUULAJAROLLID....................................................................................................... 5 KUULAMISTÕKKED.................

Pedagoogika

7

rtf

Aktiivne Kuulamine (suhtlemisoskused)

hääletooniga. MIKS küsimuse ajal me tavaliselt ütleme selle konkreetsemalt. Võrus on töö üks noorsootöö politseinik ja tema tööski on, nii et miks sa seda tegid? Miks sa nii tegid? Miks sa nii ei teinud? Ta ei vaata inimesele otsa, kellega ta räägib. Ta on pidevalt niimoodi käed kinni, suletud poosis. Ja ta kordab MIKS küsimust. Eelmine aasta oli üks õpilane, kel oli temaga probleeme olnud. Ta ütles, et ta käitub siiamaani samamoodi. Mina puutusin selle inimesega kokku 10 aastat tagasi, siis kui ta alustas politseis tööd. Siiamaani ta jätkab oma süsteemi. Küsimuste esitamise oskus on oluline. Oluline on esitada AVATUD küsimusi, kui me tahame tulemuseni jõuda. KAS küsimusi ilma KAS sõnata nimetakse ukseavajaks. Tahad sa rääkida? KAS küsimus ju tegelt. Kas sa tahad rääkida? Vastuseks siis EI või JAH. Tavaliselt vastatakse ikkagi EI. Tahad sa rääkida? Samas on keerulisem sellele küsimusele EI vastata

Suhtlemine

5

docx

KUI MINA OLEKSIN JUHT

TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö osakond KUI MINA OLEKSIN JUHT TCM analüüs Essee Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2013 Kui mina oleksin juht Kuidas kujutan end ette juhina? Milline peaksin olema loomu poolest, kas oskaksin olla juht ja kuidas tuleksin sellega toime? Seda hakkan nüüd analüüsima käesolevas essees. Juht kui mõiste on üldiselt väga laialdane mõiste. On olemas palju erinevaid juhte, vastavalt tööalale ja firmale, misn asutusega on tegemist. Näiteks kui on tegemist sekretäritööga, mida mina hetkel õpin, sellest on võimalik areneda edasi juhiabiks. Kuna meil on võimalik

Ametijuhend

5

doc

Suhtlemispsühholoogia "Mina kui suhtleja"

Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked e. mõttepausid täiesti normaalsed, sest ka teised peavad minu antud infot nn. ,,seedima" e. läbi mõtlema. Kui need aga liialt pikaks venivad, küsin kas minu mõttest saadi ikka aru. Kui mulle vastatakse eitavalt, siis proovin end paremini

Sotsiaaltöö korraldus

133

pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

kontakti võtmisest. Teine näide. Heliseb telefon. Kiirustav naisehääl küsib:" Juhan on ka kodus või?" Kontrollige! Mida te tegelikult kuulsite? Tavaliselt läheb suhtlemise algus kaduma , antud juhul sõna "Juhan". Sel ajal toimus alles kontaktivõtmine ja kuulma hakatakse alles järgnevat infot. Telefoniga suhtlemisel on seetõttu välja kujunenud traditsioon alustada suhtlemist nn. sissejuhatavate sõnadega: tere, halloo, mina olen..., vabandage, kas... Kontakti võtmise ja hoidmise oskused jaotatakse tinglikult kaheks - välisteks ja sisemisteks. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 12  Kontakt Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv inimene saab aru, et kaks inimest on valmis suhtlema. Tasub tähele panna poos

Suhtlemis psühholoogia

Kommentaarid (0)