Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid (0)

1 Hindamata
Punktid
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid
Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus – kooselu armastuse vili.
Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas.
Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad.
Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele.
Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib.
Kuna lapsevanemaks saadakse kogu eluks, siis ei saa otsust langetada kergekäeliselt ja egoistlikult. Enne lõplikku otsustamist tuleks nõu pidada partneriga.
Ajakirjanduses tuuakse sageli välja, et „ abiellumine pole enam popp. Lihtsalt niisama koos elada tundub lihtsam, vastutus on väiksem” ja ka statistika kinnitab, et registreeritud abielu pole meie ühiskonnas valdav kooseluvorm nooremates vanusgruppides.
Seda, kui palju lapsi endale soovitakse ja saadakse, mõjutavad ka demograafilised (viljakas eas
naiste arv, kooselu alguse aeg, abielulahutuste arv jne), individuaalsed (väärtused, eesmärgid,
ressursid ) ja keskkonnast tulenevad tegurid (normid, seadused, religioon , sotsiaalpoliitika).
Väärtuste ja normidega on seotud ideaalseks peetav laste arv ning ühiskonnas levinud arusaam,
mitu last peaks peres olema. Siiski mitte kõik lapsed ei sünni teadliku pereplaneerimise
tulemusena, samas jäävad sündimata mõned lapsed, keda soovitakse saada.
2008. a Sotsiaalse Analüüsi Keskus SAK läbiviidud uuringu pühjal same teada:
Perekond tähendab noortele… (%)
Seda kindlasti Ka seda Pigem või kindlasti mitte
Ühist kodu 92,2 7,3 0,5
Vastastikust hoolimist 92,0 7,5 0,5
Ühiseid tulevikuplaane 85,1 14,0 0,9
Ühiseid lapsi 78,1 17,9 4,0
Ühist raha 44,8 46,1 9,1
Seda, kui palju lapsi endale soovitakse ja saadakse, mõjutavad demograafilised (viljakas eas
naiste arv, kooselu alguse aeg, abielulahutuste arv jne), individuaalsed (väärtused, eesmärgid,
ressursid) ja keskkonnast tulenevad tegurid (normid, seadused, religioon, sotsiaalpoliitika).
Väärtuste ja normidega on seotud ideaalseks peetav laste arv ning ühiskonnas levinud arusaam,
mitu last peaks peres olema. Siiski mitte kõik lapsed ei sünni teadliku pereplaneerimise
tulemusena, samas jäävad sündimata mõned lapsed, keda soovitakse saada.
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid #1 Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anastassia G Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid
2
docx

Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid

Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus ­ kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad.

Inimene ja ühiskond
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad  Perekond  Püsisuhe  Abielu  Lapsevanemaks olemine  Laps  Kodu ja argielu  Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused  Mis on perekond?  Miks on perekonda vaja?  Millised on perekonnatüübid?  Perekonna funktsioonid.  Perekonna areng muutuvas ühiskonnas.

Pedagoogika
Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda

Perekonnaõpetus
Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused
18
docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

Eksamiküsimused ja vastused ­ Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ­ ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus

Sotsioloogia
Loengud-Sissejuhatus sotsioloogiasse
9
docx

Loengud "Sissejuhatus sotsioloogiasse"

Distantseerumine oma poliitilistest, usulistest, moraalsetest jm tõekspidamistest. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eelkõige võib pidada sotsioloogiat teaduseks, mille ülesanne, eesmärk on soov ühiskonda mõista. Sotsioloogia kui teadus põhineb eeldusel, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega (nagu näiteks psühholoogias), vaid inimest mõjutab tema keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele. Teised inimesed mõjutavad teda ja tema omakorda teisi inimesi. Samas pole ka ühiskond lihtsalt indiviidide summa, vaid üheskoos, kommunikeerides ja lävides tekib uus tasand, palju enamat kui lihtsalt inimesed, kes selle ühiskonna moodustavad (tekib kultuur, normid, väärtused). Sotsioloog uurib ühiskonda süstemaatiliselt. Sotsiloogilise uurimuse aluseks on teooria. Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mille eesmärk on selgitada ühiskondlikke protsesse ja nähtusi. Ei ole

Sotsioloogia
Mees ja perekond-isadus
14
doc

Mees ja perekond: isadus

Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe uurijate tähelepanu leidnud. Siiski on ka meie ühiskonda juurde tulnud mõisted, nagu aktiivne isadus, isapuhkus, naistenõudlate juures töötavad emadekoolid on juba aastaid olnud ümber nimetatud 2 perekoolideks, püüdes kaasata oma tegevusse üha enam tulevasi isasid. Kõrgelt hinnatakse isa olemist lapse sünnitamisel. Ettekujutus mehest kui isast võib olla vastuoluline: Ettekujutused mehest kui isast Koduasjades kaasarääkija (aktiivne isarolli täitja, lastega

Sotsioloogia
Perekonnaõpetus EKSAM
14
docx

Perekonnaõpetus EKSAM

noorem mees ­ tema imetleja, õppija Oikus, famiilia ­ abikaasad ja nende lapsed, aga ka orjad ja laiem sugulaskond(sageli isapoolne). Sparta: 7a poiss riigi kasvatusele Füüsiline, vapruse kasvatus Füüsiline karistamine Kõik kasvatasid kõigi lapsi Perekond polnud prioriteet Kiindumust ei näidatud välja Rooma 100 eKr-500 Traditsioon, religioon, riik, võim Perepea absoluutne võim (patria potesta) Isa võis otsustada kas laps üles kasvatada, maha müüa, tappa... äbarikud ja vigased lapsed visati ära Naine kui mater familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused kaitsesid naist mehe omavoli eest. Abielu: confarreatio ­ pidulik Perekond ja seadusandlus Eesti laste- ja perepoliitika otsingul - 1.juuni lastekaitsepäev Laste- ja perepoliitika hõlmab riigi tegevusi, mis aitavad kaasa laste ja lastega perede heaolu arenemisele. Kaudse perepoliitika objektiks pole otseselt

Perekonnaõpetus
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng
52
docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

Indiviid on seotud mitmetasemeliste kontekstidega k.a. pereväliste kontekstidega. Perekond ei ole osade summa. Vastastikune interakts tingib arengu erinevates suundades, mille ei ole lõpppunkti pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1. Kõiki elus toimivaid protsesse tuleb vaadata vastastikuses interaktsioonis/mõjus 2. Laps on viieastmelises süsteemis, süsteemi ühes osas aset leidev muutus mõjutab kõiki teisi osi ( 1. Aste-mikrosüsteem- perekond, sõbrad, ise, klassikaaslased (täiskasvanute suhtlemisest sõltub lapse areng, ka vanemate lapsepõlv mõjutab last) 2. Aste- mesosüsteem- koduväised intsitutsioonid (trennid, terviseasutus, laiendatud perekond-rohkem kui 2 generatsiooni, siin mõjutavad last kooli pädevad õpetajad kes suhtlevad nende vanematega, siis on laps edukas) 3

Perekonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun