Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid (0)

1 Hindamata
Punktid
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid
Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus – kooselu armastuse vili.
Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas.
Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad.
Esimese lapse sünnitamise edasilükkamise taga võib peituda soov teha karjääri ja avastada maailma. On ka teine võimalus, kus leitakse viis, kuidas kujundada tööelu vastavalt lapse vajadustele.
Alati ei pruugi lapse kõrvalt tööleminek olla kõige õigeim otsus. Mida rohkem aega saab laps veeta koos vanematega, seda tugevam enmotsionaalne side tal nendega tekib.
Kuna lapsevanemaks saadakse kogu eluks, siis ei saa otsust langetada kergekäeliselt ja egoistlikult. Enne lõplikku otsustamist tuleks nõu pidada partneriga.
Ajakirjanduses tuuakse sageli välja, et „ abiellumine pole enam popp . Lihtsalt niisama koos elada tundub lihtsam, vastutus on väiksem” ja ka statistika kinnitab, et registreeritud abielu pole meie ühiskonnas valdav kooseluvorm nooremates vanusgruppides.
Seda, kui palju lapsi endale soovitakse ja saadakse, mõjutavad ka demograafilised (viljakas eas
naiste arv, kooselu alguse aeg, abielulahutuste arv jne), individuaalsed (väärtused, eesmärgid,
ressursid ) ja keskkonnast tulenevad tegurid (normid, seadused, religioon , sotsiaalpoliitika).
Väärtuste ja normidega on seotud ideaalseks peetav laste arv ning ühiskonnas levinud arusaam,
mitu last peaks peres olema. Siiski mitte kõik lapsed ei sünni teadliku pereplaneerimise
tulemusena, samas jäävad sündimata mõned lapsed, keda soovitakse saada.
2008. a Sotsiaalse Analüüsi Keskus SAK läbiviidud uuringu pühjal same teada:
Perekond tähendab noortele… (%)
Seda kindlasti Ka seda Pigem või kindlasti mitte
Ühist kodu 92,2 7,3 0,5
Vastastikust hoolimist 92,0 7,5 0,5
Ühiseid tulevikuplaane 85,1 14,0 0,9
Ühiseid lapsi 78,1 17,9 4,0
Ühist raha 44,8 46,1 9,1
Seda, kui palju lapsi endale soovitakse ja saadakse, mõjutavad demograafilised (viljakas eas
naiste arv, kooselu alguse aeg, abielulahutuste arv jne), individuaalsed (väärtused, eesmärgid,
ressursid) ja keskkonnast tulenevad tegurid (normid, seadused, religioon, sotsiaalpoliitika).
Väärtuste ja normidega on seotud ideaalseks peetav laste arv ning ühiskonnas levinud arusaam,
mitu last peaks peres olema. Siiski mitte kõik lapsed ei sünni teadliku pereplaneerimise
tulemusena, samas jäävad sündimata mõned lapsed, keda soovitakse saada.
Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid #1 Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anastassia G Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid
2
docx

Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid

Lapse saamise otsust mõjutavad tegurid Lapse sünd on nii mehele kui ka naisele kordumatu sündmus ­ kooselu armastuse vili. Tegurid, mis mõjutavad lapse saamise otsust: mälestused enda lapsepõlvekodust, sõprade eeskuju, isiklikud või usulised tõekspidamised, riiklik poliitika, majanduslik olukord või näiteks väärtused ja normid ühiskonnas. Mõned inimesed planeerivad või siis hoiduvad rasedusest teadlikult, teiste paaride või üksikisikute valiku taga on suuresti teadvustamata põhjused. Ühed on otsustusprotsessis ratsionaalsemad, teised jällegi emotsionaalsemad.

Inimese füsioloogia
Inimeseõpetuse kursus-Perekonnaõpetus-
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

 Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud  Küsimus: Vabatahtlik lastetus?  Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas?  Oluline tolerantsus Lapsendamine  Lapsendajaks võib olla vähemalt 25- aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25-aastasel täisealisel isikul.  Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides.  Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi  (vaba) kooselu ehk prooviabielu …  Vaba kooselu ehk vabaabielu …  Kooselu (registreeritud/ registreerimata)  Abielu - õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides  Külalisabielu …  Kordusabielu …  Fiktiivabielu … Kooselu vormide mitmekesisus

Pedagoogika
Perekonna õpetuse kursus-slaidiesitlus
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Kes pole veel lapsi soovinud Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18 aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu ... Vaba kooselu ehk vabaabielu ... Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu ... Kordusabielu ... Fiktiivabielu ... Kooselu vormide mitmekesisus

Perekonnaõpetus
Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused
18
docx

Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused

Eksamiküsimused ja vastused ­ Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ­ ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus

Sotsioloogia
Loengud-Sissejuhatus sotsioloogiasse
9
docx

Loengud "Sissejuhatus sotsioloogiasse"

Distantseerumine oma poliitilistest, usulistest, moraalsetest jm tõekspidamistest. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eelkõige võib pidada sotsioloogiat teaduseks, mille ülesanne, eesmärk on soov ühiskonda mõista. Sotsioloogia kui teadus põhineb eeldusel, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega (nagu näiteks psühholoogias), vaid inimest mõjutab tema keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele. Teised inimesed mõjutavad teda ja tema omakorda teisi inimesi. Samas pole ka ühiskond lihtsalt indiviidide summa, vaid üheskoos, kommunikeerides ja lävides tekib uus tasand, palju enamat kui lihtsalt inimesed, kes selle ühiskonna moodustavad (tekib kultuur, normid, väärtused). Sotsioloog uurib ühiskonda süstemaatiliselt. Sotsiloogilise uurimuse aluseks on teooria. Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mille eesmärk on selgitada ühiskondlikke protsesse ja nähtusi. Ei ole

Sotsioloogia
Perekonnaõpetus EKSAM
14
docx

Perekonnaõpetus EKSAM

(paljulapseline tähendas neli või enam last) Perekoda ehk riigi perepoliitikat koordineeriv üksus, kogunes esimest korda 1997.a. Ülesanded: valitsuse nõustamine ja avaliku arvamuse kujundamine (jooksvad probleemid ja alusdokumendi väljatöötamine). Toetused Enamus praegu kehtivaid toetusi on nimetatud juba 1992.a lastetoetuste seaduses. Lapsetoetusi saavad kõik Eestis alaliselt elavad isikud, kuid mitte kõik tähtajalise elamisloaga inimesed. Toetused on diferentseeritud vastavalt lapse sünnijärjekorrale (algas 4 rublast, 15 rubla üheteistkümnendale lapsele). Paljulapselistele peredel vähendati lasteaedade ülalpidamismaksu 50%. Üksikvanematest said toetust algselt vaid lesed ja vallasvanemad (lapse sünniaktis puudus isa nimi) (2rubla kuus kuni 16-aastaseks saamiseni). Eelisõigus lasteaeda paigutamisel. Sünnitoetus kehtestati vastavalt laste sünnijärjekorrale (esimene 50 rubla, järmised 1000). 1998.a muutus sünnitoetus esimestele lastele jälle suuremaks.

Perekonnaõpetus
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng
52
docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1. Kõiki elus toimivaid protsesse tuleb vaadata vastastikuses interaktsioonis/mõjus 2. Laps on viieastmelises süsteemis, süsteemi ühes osas aset leidev muutus mõjutab kõiki teisi osi ( 1. Aste-mikrosüsteem- perekond, sõbrad, ise, klassikaaslased (täiskasvanute suhtlemisest sõltub lapse areng, ka vanemate lapsepõlv mõjutab last) 2. Aste- mesosüsteem- koduväised intsitutsioonid (trennid, terviseasutus, laiendatud perekond-rohkem kui 2 generatsiooni, siin mõjutavad last kooli pädevad õpetajad kes suhtlevad nende vanematega, siis on laps edukas) 3. Aste – eksosüsteem – last mõjutavad vanemate töö ja sellega seonduv, meedia, SLAID!! 4. Aste – makrosüsteem – last mõjutab ühiskonna kord, religioon, ühiskonna hoiakud, ideoloogia, sots-maj olukord

Perekonnaõpetus
Sissejuhatus sotsoiloogiasse kordamisküsimused ja vastused
5
doc

Sissejuhatus sotsoiloogiasse kordamisküsimused ja vastused

Katse läbi viimisel. Kasut sots vähe kuna inimesi kontr on väga raske. Kasut tavaliselt psühholoogias. Sekundaaranalüüs- kõik eelmised meetodid andsid uut teavet aga see analüüs tähendab juba varem kogutud teiste teadlaste poolt või olemasolevate materjalide uurimist ja analüüsimist. Nt uurida ametlikku statistikat riigilt või ajaloo allikaid. Eluloolisi allikaid, kirjavahetusi meediaanalüüse (nt soouuringuid). 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripärad mõjutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline mõõde. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab uhiskonnakorraldust? Kultuur on ühiskonna sots korraldus. Kultuur on selline et seda pole võimalik katsuda materj tajuda. Kultuuri alla käib loov mõtlemine ja selle tulemusena tegevuste tegemine. Inimkuultuuri suurim saavutus on keele areng. Keel lihtsalt sümbolite kogum mis võimaldab kultuuridel omavahel suhelda. Samas keel mitte ainult

Sissejuhatus sotsioloogiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun