Soomusrong NR.1 Soomusrong nr. 1 Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860datel aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Punaarmee käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongid on tänapäevaks kadunud väeliik. Nüüdsed sõjad neid enam ei vaja. Eesti Vabariigi sünni juures oli neil aga väga kaalukas osa. Peab tegema väikese täpsustuse, sest soomusrongide väeosa nimetati esialgselt divisjoniks ja diviisiks sai ta alles 23. aug. 1919.
10A klass Jan Kolossovski SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS REFERAAT Tallinn 2016 SISSEJUHATUS Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi keskpaigani. Soomuse materjal on enamasti terasest, kuid on kasutatud ka teisi materjale. Soomusrongi koosseisu kuulus tavaliselt kaks soomustatud vedurit rongi keskel, ohvitseridevagun, üks või kaks meeskonnavagunit, remondivagun, kaks või rohkem kuulipildujavagunit ja kaks või rohkem suurtükivagunit, kindlasti oli suurtükiplatvorm rongi esimene ja viimane vagun. AJALUGU Soomusrongide kasutus Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860. aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda
Oskar Luiga 1894 - 1941 Oskar Luiga ( 28. september 1894 1941) oli Eesti ohvitser Vabadussõjas, 3. soomusrongi ülem. Sündis Pangodi mõisas metsavahi peres, õppis Tartu linnakoolis, metsanduskoolis ja Peterburi lipnike koolis, töötas mõnda aega Novgorodi kubermangus abimetsaülemana. Võttis osa Esimesest maailmasõjast, siirdus staabikaptenina 1. Eesti jalaväerügementi, kus oli kompanii- ja pataljoniülemaks 1918. aasta aprillini. Hiljem sai temast 3. Laiarööpmelise Soomusrongi ülem ja Kalevlaste Maleva ülem. 1921
Kindral Tõnissoni staabirong Soomusrongirügement Rügemendi koosseisu kuulusid: Staap I divisjon (soomusrongid ,,Kapten Irv" ja tehnikakompanii, jalaväerühm), II divisjon (Soomusrong nr. 3, kuulipildurkompanii, tehnikakompanii, jalaväerühm) Tehnikatöökoda Töökomando Meditsiiniambulants Soomusrongirügement Soomusrong Nr. 1 Esimene soomusrong Vabadussõjas 10. dets. 1918 sai rindel tegutseva Soomusrongi Nr. 1 ülemaks kapten Anton Irv Soomusrongil asetsenud kahurist tulistati ka esimene kahurilask Eesti Vabadussõjas Soomusrong Nr.1 sai aja jooksul palju täiendusi Rong oli oma lahingutega väga edukas Hukkumised Kuna soomusrongid täitsid oma rolli suurepärastelt siis olid kaotused üpriski väikesed: Kuperjanovi partisanid kandsid suurimat kaotust, nende ridadest langes 70 Soomusrongi nr 2 koosseisus teenisid Vabadussõja ajal 727 isikut, nendest langesid 50
Rakke all toimus kokkupõrge punastega, mille aga Parts võitis, jätkati sõitu Tartu poole. Viljandis kohtus Parts Kuperjanoviga, kes temaga koos Tartu poole kaasa tuli, saades oma salgale relvad. 14. jaanuari hommikul lähenesid soomusrongid Tartu Emajõe sillale. Eesotsas sammus Parts koos abilistega, et kontrollida silla ohutust. Mõlemad meie soomusrongid ületasid silla edukalt. Natukene enne Tartusse jõudmist tuli neile vastu punaste soomusrong, mis kahjustas eestlaste ühte soomusrongi, kuid sai seejärel hävitava hoobi. Veel enne lahkumist aga tapsid punased 18 vangishoitud eestlast, kes aga sama nädala laupäeval maeti. Kuperjanovlased, soomusrongi dessandid ja soomusrong piirasid allesjäävad punased sisse, sundides nad põgenema. Mehed ajasid naerulsui punased linnast välja, nad teadsid, et nad olid võitnud. Hoonetele heisatakse Eesti lipud ja kehtima hakkab range kord linnas, et kuulujutud ei leviks.
2, kuna Valgejõe sild oli purustatud ja Rakvere ei saanud ta minna. 13. jaanuari öösel sõitsid soomusrongid nr. 1 ja 3 Tartu poole. Õhtul võeti peale 150 Tartumaa kaitsepataljoni meest ningi toimus lahing Tabivere ning Äksi juures. Samal ööl taheti veel pärnusse jõuda, kuid punaste soomusrong takistas seda. 14. jaanuar jõudsid nad üle Emajõe viiva Jänese silla juurde. Kell 10:30 tuli neile punaste soomusrong vastu, mis ilmselt oli saanud käsu purustada sild. Punaste soomusrongi võeti tulealla ning sai tabamuse esimesele suurtükivagunile. Seepeale hakkas punaste rong taganema. Tähtvere mõisa all sattus soomusrong nr. 1 dessant punalätlaste tule alla, kuid lätlased löödi põgenema. Kella 12 paiku siseneti linna. 16. jaanuaril liikusid nr. 1 ja 3 rongid edasi Elva poole, kus neil tulid vastu 3 punaste kerged, ühesuurtükilised soomusrongid, mis Eesti ronge nähes taganesid. Tagnedes õhkasid punased enne Elvat Voika silla. 20
Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Nad tegid koostööd K.Pätsiga. Sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Vabadussõjas langes 5000 Eesti sõdurit.
diviisi juhatusele teatavaks samal päeval kell 15.30.Kuid olukord ei võimaldanud kohe asuda saadud käsu täitmisele. Enne oli vaja sulgeda vastasele Võnnu - Volmari suund; selleks tuli Landeswehr'ilt ära võtta meile otsustava tähtsusega Skangali ja Stürzenhofi piirkond. See raske ülesanne langes Kalevlaste Malevale ltn. Otto Tiefi juhatusel ja 1. polgu II pataljonile kapten A. Scherveli juhatusel. Kalevlaste Maleva saabus rindele 22. juunil kell 3.00.Koos soomusrongi nr. 2 dessandiga asus ta paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas. Mõlemad asulad vallutati suuremate raskusteta. Kallaletungi toetas 3. suurtükiväepolgu 2.patarei.Meie kätte langes sakslaste patarei, mille hobused olid meie tulega hävitatud. Kuid mõnesuguste segaduste tõttu edu arendamisel ei asunud kalevlased kohe korraldama mõisa kaitset.
Magnethõljukronge uuriti 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides, kus aga uuringud peagi katkestati. Reisirong Reisirong on siis kõige tavalisem rong. Reisirong on rong, millega veetakse reisijaid. Reisirongid võivad sõita nii elektri kui ka diisli jõul. Reisirongide vagunid on kohandatud reisijate vedamiseks. Soomusrong Soomusrong on kindlustatud rong, mis on kuulikindel. Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860datel aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Eesti Vabadussõjas 19181920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga
Fourth level territooriumil, tuli 12. Fifth level aprillil 1918. aastal Riias kokku baltis akslaste Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi. Konflikti algus 6. juunil vallutasid Landeswehri väed üsna vähese vaevaga Csise, mida kaitses lahingukogemuseta 2. Läti Võnnu polk ja kaks Eesti soomusrongi. 8. juunil üritasid Eesti väed linna tagasi vallutada, kuid ebaõnnestunult. 8. ja 9. juunil vahistasid eestlased Narva lähedal maandunud 3 saksa lennuki piloodid, kes olid teel Vene Loodearmee poole, eesmärgiga proovida Loodearmeed kaasata Eesti vastasesse võitlusse, kuid maandusid ekslikult Eesti vägede piirkonnas. 10. juunil tehti Antanti Click to edit Master text styles vahendusel vaherahu Second level ning alustati
– kaotati palgad, – kaotati tasu paljude teenuste eest, – toitu ja esmatarbeid jaotati tsentraliseeritud korras, – toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima (relvastatud toidusalgad). Enamlus tungib läände • Saksamaa kokkuvarisemine 1918 andis enamlastele ettekäände Bresti rahust lahti öelda ning vallutada tagasi kaotatud alad. • 1918a lõpuks olid enamlased hõivanud suure osa Balti riikidest, Valgevenest ning Ukrainast. Soomusrongi sõdur “rahvusvahelises mundris” - peas prantsuse kiiver, seljas saksa sinel ja käes jaapani püss Venemaa kodusõda • Venemaa piirimail olevad tülikad riigid oleksid võinud sõja valgete kasuks otsustada. • Kuid valged ise keeldusid lühinägelikult tunnistamast eestlaste, poolakate jt õigust iseseisvusele. • Sellega võeti ära ka väikeriikide huvi valgeid toetada, piirduti oma piiride kaitsega. Venemaa kodusõda
tagasi põõrduda ning venemaa saatis laiali vene kodusõjas lõunarindel võitlevad eesti kommunistlikud väeosad. 14. Kes olid: Karl parts: soomusrongide korraldamine ja juhtimine Adolf joffe: vene delegatsiooni juht Johan laidoner: Saksa okupatsiooni ajal tegutses Johan Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana oli sõjavägede ülemjuhataja. Johan pitka:aitas eesti sõjaväge luua Anton irv: Vabadussõja algul võttis kapten Anton Irv aktiivselt osa esimese soomusrongi formeerimisest ning sõitis selle rongi ülema abina Viru rindele. Jaan poska:eesti delegatsiooni juht Jüri vilms:kirjannik Julius kuperjanov: ajal organiseeris Lõuna-Eestis põrandaalust omakaitset
Üldse saabus Soomest 3500 meest. Rindele jõudsid nad aga siis, kui Punaarmee juba taandus. Eesti vabastamine Kui ettevalmistused olid tehtud, andis Laidoner 2. jaanuaril 1919 käsu vastupealetungi alustamiseks. Tol hetkel oli Eesti vägesid eesliinil 5700 meest. Punaarmee, mis sissetungi algul küündis 12000 meheni, oli kahanenud 8000 mehele. Murrang Viru rindel toimus 4. jaanuaril, mil 1. soomusrongi kapten Anton Irve juhtimisel purustas ühe punaväe pataljoni. 9. jaanuaril vallutasid kolm soomusrongi kapten Karl Partsi juhtimisel Tapa tagasi. Tapa vallutamisega lõikasid Eesti väed läbi Punaarmee ühendusteed Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel. Ühtaegu said eestlased võimaluse suunata lööke kas Narva või Tartu peale, kontrollides mõlema raudteeharu sõlme. Pärast Tapa vallutamist pööras kapten K. Parts soomusrongid Tartu peale. Ootamatu löögiga
mobilisatsiooni.Mobilisatsiooniga ühinesid ka vabatahtlikud koolipoisid, kellel võimaldati samal ajal ka õppida. peale mobilisatsiooni väljakuulutamist hakkas sõjavägi kiresti kasvama, kokku tuli 12000- 14000 meest ja ka soome 3500 vabatahtlikku ning mõnisada Rootsi ja Taani vabatahtlikku . Rindejoon seiskus, ning hakkas peagi ida poole liikuma. Edasiste lahingute kõigus langes Eesti vägede kätte palju Vene raskekuulipildujaid Maksim ja ligi 40 suurtükki. Samal ajal valmisid 3 soomusrongi, keda asus algselt juhtima kapten Johan Pitka, hiljem Kapten (hiljem kolonel) Karl Parts.Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval 24. veebruaril 1919. a võis kindral Laidoner ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Edasi surusid eesti väed, mis olid mobilisatsiooni lõpuleviimisega kasvanud ligi 80 000 meheni punaarmee Nõukogude Venemaa piiridesse ja 25. mail vallutati Pihkva
· 22. veebruar Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatates selleks kõik teised ründeoperatsioonid Vene Läänerindel. · 24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. Sõja kulg 1919 · 15. märts Petseri vallutati tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. · 12. mai algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung PõhjaLäti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. Sõja kulg 1919 · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30
Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk Vabadussõja alguspäevil vabatahtlikuna Tallinna kooliõpilaste roodu, kus asus teenistusse Laiarööpmelise Soomusrongi Nr.2 peal. 1919. Aastal lõpetas Artur Sirk Sõjakooli ja aasta hiljem edutati Sirk alamleitnandi kohale. 1921. Aastal astus Sirk resservi ja alustas õpinguid Tartu Ülikoolis
Sõjakäiku aitas muuta vabatahtlike üksuste saabumine välismaalt. Esimene rühm vabatahtlike sõdureid saabus Soomest. Eesti merepiiri kindlustamiseks ja Tallinna kaitseks palus Eesti valitsus Inglismaad saata oma sõjalaevastik Soome Lahte. Soome vabatahtlikud Tallinnas Eesti sõjaväele andis palju jõudu juurde Johan Pitka algatusel soomusrongi saatmine rindele. Soomusrong oli sõjategevuseks kohandatud raudteerong, millel oli soomustatud vedur ja suurtükkide ja kuulipildujatega relvastatud vagunid 1920.aasta tähtsamad sündmused ● 3. jaanuar jõustub vaherahu Eesti ja Venemaa vägede vahel ● 2. veebruaril sõlmitakse Tartu linnas rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mida nimetatakse ka Tartu rahulepinguks. Rahulepingule kirjutas alla Jaan Poska. ● 30
Pärast Riia vallutamist pidanuks sakslased liikuma taganevate enamlaste kannul itta, kuid pöördusid hoopiski põhjasuunas, kohtudes juuni esimestel päevadel Võnnu piirkonnas Eesti Rahvaväe eelosadega. Sõda Landeswehriga oli alanud. Landeswehrlastel olid vastas 2. läti Võnnu polk ja soomusrong nr. 2 (vt. Joon. 4). Landeswehr ründas peamiselt lätlasi, mille käigus Võnnu koolipoiste rood ümber piirati. Appi ruttas soomusrongi dessant ja koolipoisid toodi piiramisrõngast välja. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juunil hakati hiljem tähistama Eesti Võidupühana. Sakslasi jälitati kuni Riiani ning vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte. Sõlmitud vaherahu sundis sakslasi oma plaanidest loobuma, tähistades
km kaugusele ning seal oli parim tagada mõisa kaitset. Samal ajal viibisid partisanide rood nii mõisas, lähedastes taludes ja ka reservis. Järgnevalt kutsus Valga peale suunduvate vägede üldjuht polkovnik Kalm aga soomusrongid Sangaste jaama tagasi. Arvatavasti sellepärast, et üldpealetung otsustati edasi lükata. Kuid, nagu hiljem selgus, osutus see rängaks veaks. Rongide lahkumine lubas lätlaste soomusrongi tagasitulemist, samuti saadeti lõhkamisrühmad raudtee sildadele. Enne, kui nõupidamine oli üldse alguse saanud, olid lätlased rikkunud Rautina ja Männiku ojade sillad. Kõige rohkem sai kannatada aga Väikese Emajõe lähedase raudteeviadukt Tõlliste-Vahetu teel. Samuti pommitati rongilt Väikese Emajõe silda ning Sangaste vaksalit (tänapäeval Tsirguliina). Sellega saavutasid lätlased selle, mida nad olid tahtnud. Tänu sildade
· Tegevus: Põhitegevus oli iseseisvumise väljakuulutamine ja ka erakorraliste otsuste tegemine. Eestlaste ebaedu põhjused Vabadussõjas 1918.a lõpus · Punaste ülekaal · Rahvaväe nõrkus ja organiseerimatus ( Väljaõppe puudumine, vähe varustust, mobilisatsiooni läbikukkumine) Eestlaste sõjaõnne pöördumise põhjused 1919.a algul · Väisabi saabumine · Vabatahtlike üksuste loomine · Rahvaväe ümberorganiseerimine · Soomusrongi kasutuselevõtt Landeswehri sõda · Esimene kokkupuude juuni alguses Võnnu lähistel · Sakslased hõivasid Võnnu Goltz´i eestvedamisel · Eesti ja L vahel ajutine vaherahu · Sakslased alustavad pealetungi, kuid eestlased vallutavad Võnnu ja võidavad Landeswehri. RAHU, MAAD JA LEIBA LEENINI LOOSUNG
Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Vabadussõja puhkedes, astus Wiiralt 1918. detsembril algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni. Pataljonist moodustati 2. soomusrongi dessantmeeskond. Rindel oli noor kunstnik kuni 1919. aasta märtsini, mil kooliõpilased toodi tagasi Tallinna ning rakendati valve- ja sisekaitseteenistusse. Sõja ajal osales noor kunstnik oma esimesel kunstinäitusel, 1919. aasta suvel Tallinnas korraldatud Eesti kunsti ülevaatenäitusel. Kui sügisel 1919 asutati Tartus kunstikool Pallas, palus Wiiralt ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni. Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka
kriitilisel hetkel appi saabunud soomusautodele. Cesise juures algas pealetung hommikul ning sellele järgnes ulatuslik rünnak kogu rinde idalõigus. Rindest läbi tunginud Landeswehri väed jagunesid kaheks, kellest üks osa suundus edasi põhja Valmiera poole, kus ta ilma suurema vastupanuta vallutas kaks linna. Lode jaamas, linnade lähedal, mille Landeswehr oli just vallutanud, paiknesid kaks Eesti laiarööpalist soomusrongi oma üksustega ning muidki vägesid, kellel õnnestus Landeswehri rünnak paari kilomeetri kaugusel jaamast seisma panna. Keskpäevaks saabus piirkonda ka lisavägesid ning nende abiga õnnestus Landeswehr linnadest välja tõrjuda ja suruda tagasi üle Rauna jõe. Eesti vägede pealetung Eesti vägede vastupealetung algas 22. juunil. Limbazi piirkonnas alustasid kolm roodu liikumist oma positsioonidelt lõuna suunas ning surudes Rauddiviisi üksused tagasi
jaanuaril 1919 oma valdusse Udria küla. Vastavalt jõudude lisandumisele liiguti edasi Laagna mõisa suunas. 18. jaanuari hommikul teatas major Ekström Utriast et: 4. soome kompanii oli Laagna küla vallutanud. 2. kompanii tunginud Merikülani ja sealt pöördus Narva suunda, 1. kompanii suundub Riigiküla poole. 3. kompanii koos eetlastega pidas lahingut Laagna mõisa juures. Laagna lahingus oli eesti meredessantvälaste vastas kaks punaarmee polku, salk ratsaväge ja kaks soomusrongi. Punaarmee väeosad olid kogunenud raudtee ümbrusesse ja ründasid dessandi positsioone Laagna mõisas, mis oli ootamatu rünnakuga dessandi poolt vallutatud. 18. jaanuaril sisenesid dessandi väeosad pikki jõejääd põhja poolt linna. Umbes ella 17. paiku seati kuulipildujad üles raekoja platsile, risteedele ja maantesillale ning alustati taganeva punaväe tulistamis. Sellega lõigati ära punaväe taganemistee üle maantesilla ja külvati segadust, mis tekkitas vene vägedes paanika
eesotsas Jaan Anveltiga, kes venelased appi kutsus. Nii algas võitlus, mida eesti ajalugu tunneb Vabadussõja nime all. 4. Vabadussõja lõpp. Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväes 85 000 meest, kellele vahetu reservi moodustasid 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Kaitseliidus tervikuna oli üle 100 000 mehe. Sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Võiduka Vabadussõja Venemaaga lõpetas 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eesti territooriumile. Vabadussõda nõudis ohvriks 5000 eestlase elu. 5. Minu arvamus. Minu arvates. 1918. aasta oli Eesti jaoks kõige tähtsam aeg. Sellel ajal eestlased näitasid oma soovi ja tahtmisi olla iseseisvad.
· 25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa. · 12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna · 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 · 5. juuni - Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algas Landeswehri sõda. · Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz. Samal päeval lõppes MarienburgJakobstadti pealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landeswehriga
võtnud. Kuid kogu Vabadussõja seoses oli soomlaste appitulek suure tähtsusega, ja nii on laiemalt võttes filmis see stseen sümboolselt õigustatud. Ning küllap mõeldi seejuures ka asjaolule, et osa raha filmi tegemiseks tuli Soomest. Kui juba on filmile romaaniga võrreldes üht-teist juurde lisatud, siis oleks tulnud korralikult näidata üht kuulsaist soomusrongidest. Nüüd näeme vaid Tartu poole veerevat sanitaarvagunit ja enne seda soomusrongi ennast vaid vilksamisi. Vaevalt et Vabadussõjast niipea teist filmi tehakse. Filmiosalised mängisid oma rolle suurepäraselt. Rakendatud oli rida tuntud näitlejaid. Pataljoniülemat mängis Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte, valitsusametnikku Guido Kangur ja Soome ohvitseri Peter Franzen, soome näitleja, keda võis mõne aasta eest näha Soome uue sõjafilmi „Rukajärvi tee“ peaosalisena. Tartu koolipoisse kehastasid Muusikaakadeemia
Kuid kogu Vabadussõja seoses oli soomlaste appitulek suure tähtsusega, ja nii on laiemalt võttes filmis see stseen sümboolselt õigustatud. Ning küllap mõeldi seejuures ka asjaolule, et osa raha filmi tegemiseks tuli Soomest. Kui juba on filmile romaaniga võrreldes üht-teist juurde lisatud, siis oleks tulnud korralikult näidata üht kuulsaist soomusrongidest. Nüüd näeme vaid Tartu poole veerevat sanitaarvagunit ja enne seda soomusrongi ennast vaid vilksamisi. Vaevalt et Vabadussõjast niipea teist filmi tehakse. Filmiosalised mängisid oma rolle suurepäraselt. Rakendatud oli rida tuntud näitlejaid. Pataljoniülemat mängis Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte, valitsusametnikku Guido Kangur ja Soome ohvitseri Peter Franzen, soome näitleja, keda võis mõne aasta eest näha Soome uue sõjafilmi ,,Rukajärvi tee" peaosalisena. Tartu koolipoisse kehastasid
Seal oli kaitsel olnud Eesti 1. diviisi staap. Staabi taganemine Kehrast Raasikule pidi olema märguandeks üldisele enamlikule väljaastumisele juba Tallinnas. Siin oli kaalul kogu Eesti saatus. Punaste rünnak algas 4. jaanuaril ja kaitseliidu üksused olid sunnitud peagi taganema. Samal ajal jõudis Kehrasse remondist tulnud soomusrong legendaarse kapten Anton Irve juhtimisel, kes liikus vastasele julgelt vastu. Mõned kilomeetrit ida pool algaski lahing. Soomusrongi ilmumine ja välja saadetud dessant oli vastasele täielik üllatus. Lahingukoht oli Arudevahe talu heinamaa, mille vasakul küljel asus hõre mets ja lepavõsa. Võsast tulid lahingukorras punaväelased, et liikuda Kehra poole. Nad sattusid aga soomusrongi 40- mehelise dessantsalga kuulipildujatule alla. Punased jooksid tagasi ja hajusid metsadesse, taganedes Aegviidu poole. Langenud 21 punaväelast maeti hiljem metsa serva ühishauda.
reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) 5 2. Vabadussõjas osalejad Karl Parts (15.07.1886 01.09.1941) oli Kaitseliidu Tartu maleva ülem novembris 1918, Soomusrongide divisjoni ja seejärel diviisi juhataja Vabadussõjas. 1917. aasta juunis liitus ta 1. Eesti polguga. Vabadussõja alates formeeris ta koos mereväelipnik Johan Pitkaga improviseeritud soomusrongi, mille komandandina sõitis 29. novembril Viru rindele ja lõi 2. detsembril Vaivaras esimese lahingu. Karl Parts osutus üheks üheksast Vabadussõja ohvitserist, keda autasustati kolme Vabadus-ristiga. Lätlased pidasid teda meeles Karutapja ordeniga. (Kaitseliit, 2014) Ernst-Johannes Põdder (10.02.1879 24.06.1932) oli Eesti sõjaväelane, andekas väejuht, kes oli osalenud Vene keisririigi armee koosseisus nii Vene-Jaapani sõjas kui ka Esimeses
Peterburi Stieglitzi Kunstikooli lõpetanud kunstnikud. Neist suurimaks autoriteediks oli Wiiraltile kahtlemata kunstnik Nikolai Triik. 1916. aastast pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. 1918. aasta jõulukuul, haaratud kaasa üldisest rahvuslikust meeleolust, läks Wiiralt vabatahtlikult Vabadussõtta, võttes osa Koplis formeeritud õpilaspataljoni õppustest ning kuuludes hiljem soomusrongi nr. 2 meeskonda. 1919. aasta suvel toimus Haridusministeeriumi korraldusel Tallinnas Eesti kunsti I ülevaatenäitus, kus Wiiralt esines mitmete joonistustega ning kuhu tegi ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis juugendliku plakati ja kataloogi kaanekujunduse. Noore andena äratas ta tähelepanu. Sama aasta oktoobris siirdus Wiiralt kunstiõpinguid jätkama Tartu "Pallasesse" Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. Tema varasematest skulptuuridest paistavad silma
aasta lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. 30.12.2012 Saue Gümnaasium Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväes 85 000 meest, kellele vahetu reservi moodustasid 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Kaitseliidus tervikuna oli üle 100 000 mehe. Sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Võiduka Vabadussõja Venemaaga lõpetas 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eesti territooriumile. Vabadussõda nõudis ohvriks 5000 eestlase elu. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks
• 25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa. • 12. mai - algas eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile. 26. mai -eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna • 30. mai - ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud Landeswehri sõda juuni 1919 • 5. juuni - Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algas Landeswehri sõda. • Landeswehr - Saksa maakaitsevägi, mida juhtis Rüdiger von der Goltz. Samal päeval lõppes Marienburg–Jakobstadti pealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks. 6. juuni – Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni – Sõlmiti vaherahu Landeswehriga
jäänud Lätisse üks Saksa reservkorpus, millele lisandus veel baltisakslasi ja nendest koos moodustati niinimetatud Landeswehri (Maakaitsevägi). Selle juhiks sai kindral Rüdiger von Goltz. Vabadussõja jätkuna lõid eestlased Põhja - Lätist Punaarmee välja. Landrewehr süüdistas nüüd Eestit Põhja - Läti okupeerimises. Nad nõudsid eestlaste lahkumist Põhja - Lätist. Algasid läbirääkimised, mis aga tulemusi ei andnud. Landeswehr provotseeris tulevahetuse tulistades üht Eesti soomusrongi. 5. juuni 1919 algas sõjategevus Eesti väeosade ja Landeswehri vahel. Landeswehri sõda oli eestlaste jaoks hoopis teistsuguse iseloomuga, kui sõda Nõukogude Venemaa vastu võitlemine oli oma territooriumi kaitsmine võõraste vallutajate eest, Landeswehri sõda peeti aga Läti territooriumil ja see oli rohkem kättemaks 700-aastase ülekohtu eest. Sõjategus Lätis kohutas ka Inglismaad, kelle esindajate ettepanekul kehtestati 10. juuni vaherahu ja alustati läbirääkimisi
Krassin. Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda..Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma. Eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner oli sunnitud suunama Narva rindele 3. Diviisi väed Lätist, 2. Diviisi kaks polku, Soomusrongide Divisjoni kaks polku ja kolm soomusrongi ning ka Skautide ja Kuperjanovi polgu üksikud roodud.
· 22. november Nõukogude Venemaa väed ründasid Narvat. Tänu Saksamaa vägedele löödi rünnak tagasi. · 25. november Nõukogude Venemaa väed vallutasid Pihkva. · 27. november valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. · 28. november soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv. · 28. november Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. · 28. november toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel (Joala lahing). · 28.november toimus 586 meheline punalaevastiku dessant Narva-Jõesuusse millest võtsid osa ristleja Oleg, miiniristleja Metki ja kolm transpordilaeva. · 29
Viimaks jõudsid partisanid ägedate võitluste järel Valga võtme, Paju mõisa alla. Hoolimata sellest, et soomusrongid ei saanud siin veel partisane toetada, kuna VäikeEmajõe sild on purustatud, tungis 3. kompanii leitnant J. Soodla juhatusel pärast rasket võitlust otse taganevate venelaste kannul 30. jaanuaril Paju mõisa sisse. Kuid õhtul hakkas vaenlane Paju mõisale kahe soomusrongi ja rohkete patareide ning soomusauto toetusel peale tungima. Leitnant J. Soodla pani oma rooduga viimse võimaluseni vastu. Viimaks oli ta liiga suure surve ja peamiselt laskemoona nappusel sunnitud lahkuma. Partisanid pääsesid siin ilma eriti suurte kaotusteta küll vaid pimeduse tõttu. Eestlaste äpardust täiendas asjaolu, et appisaadetud II rood leitnant E. Saare juhatusel, sattudes pimeduses vaenlase tule alla, hakkas eksikombel tulistama III roodu. Viimane oli aga
28. nov. Algas Vabadussõda. Narva alla olid jõudnud vabatahtlikud, kaitseliitlased. Alla 1000 kaitsja, 200 õpilast, ~80 neist oli Narvast. Ülejäänud mujalt. Toimusid taandumislahingud. Hukkus Harald Triegel, kes käis Jänedal koolis. Ta langes 8 dets 1918 Järve lahingus. 16.dets.1918 Tallinna Koolipoiste rood. Kokku oli seal 284 õpilast, kõik reaalikad olid seal, kuid kõik eriväedes. Kõige rohkem realiste oli soomusrongil nr 2. Hüüdlause oli soomusrongi ,,Üks kõikide, kõik ühe eest". Tallinna Reaalkooli õpilasi sõdis 100tk, neist 4 hukkus. 100st 38 said vabadusristi. 21 inimest üle Tallinna olid 38st. Anton Õunapuu Anton Õunapuu oli pärit Vändrast, ta lõpetas kihelkonnakooli. Ta töötas Tallinnas pangaametnikuna, tegi aktiivselt sporti. Ta käis ka Helsingi võimlemise insituudis. Tagasi tulles sealt hakkas ta paljudes koolides kehalist kasvatust õpetama, ta korraldas ümber kogu spordiõpetuse (rohkem liikumist)
Riigipööre Eesti Vabariigis-12.märts 1934a. III põhiseaduse kehtimahakkamine-1937a. EV presidendi valimised-1938a. 1.VABADUSSÕDA- Miks vallutasid Saksa väed 1918a. algul Eesti?-Käis maailmasõda, sakslased tungisid venelastele peale. Kui kaua kesti Eesti Saksa okupatsioon?-9 kuud. Millal algas Vabadussõda?Miks see algas?- 28.nov.1918a., sest Punaarmee ründas ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Miks olid Vabadussõjas tähtsad soomusrongi?- Sest neid oli hea vastaste vastu kasutada. Millal tähistavad eestlased võidupüha?Miks?- 23.juuni,sest see on Võnnu vallutamise päev. Venemaa tõotas tunnustada tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Määrati kindlaks rahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. 2. I PÕHISEADUS- kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust,lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele
Rahva Muuseumi kogudes rahvariideid ja etnograafilisi esemeid joonistamas. Ta osales kooli õpilasalbumi ,,Noorus" kujundamisel ja kuulus Eesti Noorte Ühingu ,,Tungal" juhatusse. Wiiralt Tallinna Kunstitööstuskooli ei lõpetanud kuna tuli peale Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Vabadussõja puhkedes asus Wiiralt 1918 aasta detsembri algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni. Ta võttis osa Koplis formeeritud õpilaspataljoni õppustest ja määrati soomusrongi nr 2 dessantmeeskonda , Rindel oli noor kunstnik kuni 1919 aasta märtsini, mil kooliõpilased toodi tagasii Tallinna ning rakendati valve- ja sisekaitseteenistusse. Eduard Wiiarlt suri maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisi Danncuorti haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954 Pere-Lachaise`i kuulsuste kalmistule. Wiiralt ja Pallas Aastal 1919 asutati tartus Kunstiühingu pallas kunstikool, palus Wiiralt end üle viia Tartu Kunstiõpilaste pataljoni
juhatusele teatavaks samal päeval kell 1530Kuid olukord ei võimaldanud kohe asuda saadud käsu täitmisele Enne oli vaja sulgeda vastasele Võnnu ? Volmari suund; selleks tuli Landeswehrilt ära võtta meile otsustava tähtsusega Skangali ja Stürzenhofi piirkond See raske ülesanne langes Kalevlaste Malevale ltn Otto Tiefi juhatusel ja 1 polgu II pataljonile kapten A Scherveli juhatusel Kalevlaste Maleva saabus rindele 22 juunil kell 300Koos soomusrongi nr 2 dessandiga asus ta paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas Mõlemad asulad vallutati suuremate raskusteta Kallaletungi toetas 3 suurtükiväepolgu 2patareiMeie kätte langes sakslaste patarei, mille hobused olid meie tulega hävitatud Kuid mõnesuguste segaduste tõttu edu arendamisel ei asunud kalevlased kohe korraldama mõisa kaitset
Päts) * 25. veebruar jõudsid T sakslased, algas Saksa Okupatsioon * Vabadussõda 1918-1920 * Tartu Rahu 2.veebruar 1920(E-VM piir, E sai 15 milj kuldrubla, VM tunnustas EV) 10. VABADUSSÕDA JA LANDESWEHRI SÕDA KELLE VAHEL JA MIKS? MIS AITAS VÕIDULE? VABADUSSÕDA 1918-1920, E-VM. E soovis saada iseseisvust. E läks alguses halvasti, sest polnud mehi, tundus lootusetu, puudus relvadest. AITAS VÕIDULE: 19. jaanuar E vägede ülemjuhataja Johan Laidoner, soomusrongi ja meredessandid, admiral Johan Pitka, inglise eskaader TLN all (Punaste vastu, moraalne tugi), vabatahtlikud Soomest, Rootsist, Taanist, sõdurite arv hakkas kasvama, 1/5 eestlastest, Julius Kuperjanov. Jaanuar 1919 Paju lahing, EV 1. sünnipäev EESTI ON VABA! 2. veebruar 1920 Tartu Rahu, E ja VM vahel LANDESWEHRI SÕDA 1919. SM ründas E! SM soovis luua Balti Hertsogiriigi, soovis saada võimu. 23. juuni 1919 Võnnu lahng. Võidule aitas E vägede
jaanuaril 1919. Paju mõis asus 7,5 kilomeetri kaugusel Valga linnast. Esimene rünnak mõisale nurjus vastase jõudude ülekaalu tõttu. 31. jaanuaril alustati teist rünnakut. Eesti soomusrongid ei saanud omadele appi tulla, sest Paju mõisast 3-4 kilomeetri kaugusel asuv Tõlliste sild oli purustatud. Tungiti üle lageda välja mõisa suunas. Vaenlane laskis partisanid 400 meetri kaugusele mõisast ning avas siis marutule. Punaväelasi toetas maanteelt kaks soomusautot ja raudteelt kaks soomusrongi. Julius Kuperjanov tõttas ise kohale, et mehi innustada, kuid sai surmavalt haavata. Kuul vigastas maksa ja paremat neeru. Ta pandi Sangaste jaamas sanitaarrongile, kus oli ligi 100 raskelt haavatut. Alles 1. veebruari varahommikul jõudis eselon Tartusse. Kuperjanov viidi Vallikraavi tänava erakliinikusse, kuid arstid ei suutnud teda päästa. 2. veebruari varahommikul Kuperjanov suri ja maeti 6. veebruaril Tartu Raadi kalmistule. Kuperjanovi väesalgale anti ametlikult tema nimi.
Otseses lahingutegevuses Viru rindel tekkis paus, mida mõlemad pooled kasutasid usinalt oma positsioone kindlustades. VÕRU JA PETSERI KAITSELAHINGUD. Veebruari teisel poolel alustas Punaarmee lahingutegevust Lõunarindel Petseri ja Võru taasvallutamiseks. Rinde koguulatus Heinastest (Ainai) kuni Irboskani oli ligikaudu 300 km, seda joont kaitses Eesti poolt 11 800 meest 193 kuulipilduja, 43 suurtüki, 6 soomusrongi ja ühe soomusautoga. Lahingutegevuse alguseks olid rindel asuvad Punaarmee jõud meie vägedega võrreldes kahekordistunud nii isikkoosseisult, kui ka tehnilises osas. Kuna maastiku iseärasute tõttu oli raske pidada kindlat rindejoont, siis põhines Eesti poolne tegevus transpordisõlmede ja maastikuoludest tingitud võimalike suuremate rünnakusuundade aktiivsel kaitsel. Lõunarinde juhatajaks oli selleks hetkeks määratud 2
rakendati rinde teenistusse. Tulemus 1. langes 3588 sõdurit ja ohvitseri/ 14 000 haavatut/ ligi 2600 jäi invaliidiks/ 402 päeva 2. sõja käigus toimus eestlaste RAHVUSLIK-RIIKLIK enesemääramine , võideldi välja omariiklus ja kindlustati vabariigi piirid. 3. Eesti sõjavägi ~ 100 000 meest, mille relvastuses oli rohkem kui 300 suurtükki, 7 soomusautot, 6 tanki, 28 lennukit, 2000 kuulipildujat, 10 soomusrongi. Sõjasaak: ~ 100 suurtükki, 500 kuulipildujat, 6 lennukit, 26 vedurit/ 700 vagunit, 12 laeva. 4. Toimus järsk MURRANG EESTI ÜHISKONNAS demokraatia suunas (Asutava Kogu tegevus aprill 1919 detsember 1920). Tähtsus ESIMENE EESTLASTE POOLT TÄIELIKULT VÕIDETUD SÕDA Oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel: uued riigid: Eesti Vabariik, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria, Jugoslaavia. Lõppes Tartu rahulepinguga (02.02
Peale surma maeti ta auavalduste saatel Augsburgi, kust ta põrm toodi 1999. aastal Tallinna Metsakalmistule. Rebane Eesti sõjaväes 29. augustil 1926, pärast Narva gümnaasiumi lõpetamist, asus Rebane õppima Tondi sõjakooli. Seal läbis ta kadettide kolmeaastased kursused. Aastal 1929 lõpetas ta sõjakooli I järgu diplomiga jalaväe erialal ja ülendati nooremleitnandiks[2].Alfons Rebane sai oma esimeseks töökohaks Tapal asuva 1. Soomusrongi Rügemendi, kus teenis kuus aastat soomusrongil Kapten Irv.26. oktoobril 1931 abiellus Rebane Agnia Soometsaga. Noorpaari laulatus toimus Narvas Peetri kirikus. Järgmisel päeval toimus pulm edasi soomusrongis.24. veebruaril 1933 ülendati Rebane leitnandiks[2].Aastal 1935 lähetati Rebane Kaitseliidu Sakala Malevasse instruktoriks. [2] Rebasele olevat maksnud teenistuskoha kaitseväes tema abikaasa Agniaga seotud juhtum.
läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda.Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma. 7 Eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner oli sunnitud suunama Narva rindele 3. Diviisi väed Lätist, 2. Diviisi kaks polku, Soomusrongide Divisjonikaks polku ja kolm soomusrongi ning ka Skautide ja Kuperjanovi polgu üksikud roodud. Rahulepingule allakirjutanud Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad · Asutava Kogu liige Jaan Poska, · Asutava Kogu liige Ants Piip, · Asutava Kogu liige Mait Püüman · Asutava Kogu liige Julius Seljamaa · Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi esindajad · Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe
22. november Punaarmee Põhjarinde 7. armee 6. Kütidiviis paneb toime esimese katse vallutada Narvat. Rinnet hoidnud Saksamaa väed lõid rünnaku tagasi. 25. november Nõukogude Venemaa Läänerinde väed alustavad rünnakut Pihkvale. 27. november valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. 28. november soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv. 28. november Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu andsid Sakslased korralduse linnast lahkuda.Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid ka eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. 28. november toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel (Joala lahing). 28.november toimus 586 meheline punalaevastiku dessant Narva-Jõesuusse millest võtsid osa ristleja Oleg, miiniristleja Metki ja kolm transpordilaeva. 29
ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritud maailmas kannatab enamik inimesi liikumisvaeguse ning töö-ja vaimsest pingest tingitud stressi all.(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 9) Idla võimlejatee algas Tallinna reaalkoolis entusiastilku võimelmisõpetaja Anton Õunapuu juures. 17-aastasena Vabadussõjas, siis sõjakoolis ja seejärel soomusrongi dessantroodu ülemana korraldas ta sõduritele ja kohalikus algkoolis võimlemistreeninguid. (Heino Rannap, 2001, "Ernst Idla võimlemise sajand", lk 63) Aastatel 1922-1925 õppis Ernst Idla spordiseltsi "Kalev" stipendaadina Berliini Kehalise Kasvatuse Ülikoolis ning sai sealt laiapõhjalise meditsiinilise, pedagoogilise ja sportlikul baashariduse. Diplomitöö käsitles suitsetamise kahjulikkust kehaehitusele. Õhurünnakus Tallinnale 9. märtsil 1944.a
.. See on see pankrotis Türi linn...ju jalutamine toob lõpuks tühja majja.» Tollal oli türilaste elulaad suuresti mõjutatud raudtee ja paberivabriku viledest, need olid ka peamised tööandjad. Loo kirjutaja on olnud jalutaja, tundnud hirmu, kui vedurivile teatas tulekahjust, kuulanud, kuidas veduriviled tervitasid aastavahetusi. Sõjasuvi. Jaama taastamine 1941. aasta sõjasuvi kujunes jaamale saatuslikuks. Raudteelased ehitasid kahest reisijate ja kahest platvormvagunist nn soomusrongi. See oli kaitstud liivakottidega, mille taha võis hädaohu korral varjuda. Meeskond koosnes relvastatud raudteemiilitsatest. Rong pidi kaitsma jaamu, raudteed ja selle lähiümbrust. Väiksemaid kokkupõrkeid esines Abjas, Viluveres, Kolus, Mõisakülas ja mujal. Ka Türi jaamas lasti pööranguid õhku. Rong tegutses kuni venelaste lahkumiseni. 1941. aasta 13. juuli õhtul lasti õhku raudteesild, 18. juulil enne taandumist õhkisid ja süütasid
kaugusele. 1919. aasta märtsis moodustati lõunarindel 3. diviis kindralmajor Ernst Põdderi juhtimisel. Soomusrongid ja soomusautod koos jalaväepataljonide (Kuperjanovi partisanide pataljon ja Kalevlaste maleva) liideti Soomusrongide divisjoniks, mida hakkas juhtima kapten Anton Irv, pärast tema langemist aprillis aga kapten Karl Parts. Aprilli keskel oli Lõunarindel Liivi lahest kuni Pihkva järveni kokku 20 000 meest, 44 suurtüki, 4 laia- ja 4 kitsarööpmelist soomusrongi. Punaarmee poolel seisis vastas umbes 30 000 meest. Aprill oli Vabadussõja kõige kriitilisem periood. Eesti sõjavägi suutis kaks kuud kestnud Punaarmee pealetungi siiski tõrjuda. Aprillis hakkas Vene valgete Põhjakorpus tegema ettevalmistusi pealetungiks Petrogradile. Eesti väejuhatuse plaan nägi ette Põhjakorpuse toetamist, et viimase abil luua puhver Eesti ja Punaarmee vahele. Kindralmajor Laidoner andis 5. mail 1. diviisi ülemale korralduse toetada
annaabi.ee 
