Artur Sirk (0)

 
Artur​ ​ Sirk  
 
Artur-Johann​ ​Sirk​ ​sündis​ ​25.​ ​Septembril​ ​1900.​ ​aastal​ ​Järvamaal​ ​Lehtsa​ ​val as​ ​Pruuna​ ​külas 
Sepa ​ ​ talus ​ ​taluomaniku​ ​Johan​ ​Sirki​ ​kuuenda​ ​lapse​ ​ja​ ​ainsa​ ​ pojana .​ ​Artur​ ​sirki​ ​vanemad​ ​olid 
järvamaale​ ​tulnud​ ​Virumaalt​ ​Ahtust​ ​19.​ ​Sajandi 
lõpul.​ ​Artur​ ​Sirk​ ​õppis​ ​Pruuna  
külakoolis​ ​(1908-11),​ ​Ambla​ ​Haridusseltsi​ ​koolis 
(1911-14),​ ​Tal inna​ ​Poeglaste​ ​Kaubanduskoolis 
(1914-16)​ ​ja​ ​Tal inna​ ​Peetri​ ​Reaalkoolis.​ ​ Reaalkooli   
34.​ ​Lennu​ ​ lõpuklassi ​ ​õpilasena​ ​astus​ ​Artur​ ​Sirk 
Vabadussõja​ ​alguspäevil​ ​vabatahtlikuna​ ​Tal inna 
kooliõpilaste​ ​ roodu ,​ ​kus​ ​asus​ ​teenistusse 
Laiarööpmelise​ ​Soomusrongi​ ​Nr.2​ ​peal.​ ​1919.​ ​Aastal 
lõpetas​ ​Artur​ ​Sirk​ ​Sõjakooli​ ​ja​ ​aasta​ ​hiljem​ ​edutati 
Sirk​ ​alamleitnandi​ ​kohale.​ ​1921.​ ​Aastal​ ​astus​ ​Sirk 
resservi​ ​ja​ ​alustas​ ​õpinguid​ ​Tartu​ ​Ülikoolis 
põl umajadnus-​ ​ja​ ​õigusteaduskonnas​ ​(1922-26), 
mil e​ ​ta​ ​ka​ ​cum​ ​laudega​ ​lõpetas.​ ​Paral elselt 
ülikooliga​ ​teemnis​ ​Sirk​ ​ka​ ​​ ​jalaväerügemendi 
rühmaülemana​ ​Tartus(1923-25).​ ​1925​ ​alustas​ ​tööd 
Sõjaringkonnakohtu​ ​abisekretärina,​ ​1926-30 
vandeadvogaat​ ​ Theodor ​ ​ Rõuge ​ ​abina​ ​ning​ ​juba 
1930.​ ​aasat​ ​oli​ ​Sirk​ ​iseseisev​ ​Vandeadvokaat 
Tal innas.​ ​​Alates​ ​ 1931 .​ ​aastast​ ​​ ​sai​ ​Sirkist​ ​Tal inna 
Eesti​ ​Vabadussõjalaste​ ​Li du​ ​esimees.  
 
12.​ ​märtsi​ ​1934​ ​õhtul​ ​arreteeriti​ ​ta​ ​Tal innas,​ ​süüdistatuna​ ​Uue​ ​Nuhtlusseaduse​ ​§​ ​102​ ​alusel, 
mis​ ​käsitles​ ​ühinemist​ ​organisatsiooniga,​ ​mil e​ ​eesmärgiks​ ​väevõimuga​ ​ kukutada ​ ​maksvat 
ri gikorda. 
11.​ ​novembril​ ​1934​ ​põgenes​ ​Sirk​ ​Keskvanglast,​ ​kus​ ​oli​ ​olnud​ ​8​ ​kuud,​ ​koos​ ​vangivalvur 
Johannes​ ​Küttimiga.​ ​Ta​ ​eksles​ ​mitu​ ​päeva​ ​Tal inna​ ​lähedal,​ ​sõitis​ ​taksoga​ ​ salaja ​ ​läbi​ ​Eesti 
Valka​ ​ja​ ​saabus​ ​4.​ ​detsembril​ ​1934​ ​Lätist​ ​Soome,​ ​kuhu​ ​3.​ ​detsembril​ ​olid​ ​saabunud​ ​tema 
abikaasa​ ​ja​ ​tütar.​ ​5.​ ​detsembril​ ​läks​ ​ta​ ​Soome​ ​kaitsepolitseisse,​ ​kus​ ​tema​ ​elukohaks​ ​määrati 
Lohja.​ ​Tal e​ ​anti​ ​peatusluba​ ​tingimusel,​ ​et​ ​ta​ ​alistub​ ​Soome​ ​võimude​ ​korraldustele​ ​ja​ ​asub 
kohas,​ ​mis​ ​temale​ ​Soome​ ​valitsuse​ ​poolt​ ​määratakse.​ ​Arstlikul​ ​hinnangul​ ​oli​ ​tema​ ​üldine​ ​ja 
närvikava​ ​seisund​ ​halb,​ ​ta​ ​kannatas​ ​seljavalude​ ​al .​ ​Sirk​ ​lubas,​ ​et​ ​ta​ ​ei​ ​võta​ ​Soomes​ ​osa 
mingisugusest​ ​poli tilisest​ ​tegevusest​ ​ega​ ​konspireeri​ ​Eesti​ ​vastu,​ ​kuid​ ​ unustas ​ ​sel e 
lubaduse​ ​varsti​ ​ja​ ​tal e​ ​ei​ ​antud​ ​valetamise​ ​ja​ ​konspireerimise​ ​tõttu​ ​enam​ ​matkalubasid. 
Varsti​ ​tahtis​ ​ta​ ​Soomest​ ​lahkuda​ ​ja​ ​Soome​ ​ ametivõimud ​ ​arvasid,​ ​et​ ​hea​ ​oleks​ ​temast​ ​lahti 
saada.​ ​Sirk​ ​taotles​ ​sissesõiduvi sat​ ​Rootsi,​ ​Prantsusmaale,​ ​Saksamaale​ ​ja​ ​ Šveitsi ,​ ​ saades  
vi maks​ ​Šveitsi​ ​vi sa​ ​4.​ ​detsembril​ ​1935.​ ​Soomes​ ​ol es​ ​käskis​ ​ta​ ​võtta​ ​ri givanem​ ​ Konstantin  
Pätsi​ ​kinni​ ​Kaarli​ ​puiesteel,​ ​kus​ ​see​ ​oma​ ​sõbrannat​ ​külastas,​ ​ja​ ​küüditada​ ​maale, 
saavutamaks​ ​tema​ ​ tagasiastumise ​ ​ja​ ​uue​ ​valitsuse​ ​määramise.​ ​See​ ​plaan​ ​osutus 
teostamatuks,​ ​mil e​ ​järel​ ​tekkis​ ​plaan​ ​8.​ ​detsembri​ ​1935​ ​mässukatseks.​ ​Pärast​ ​mässukatse 
 
nurjumist​ ​põgenes​ ​Sirk​ ​Rootsi,​ ​kust​ ​ta​ ​välja​ ​saadeti.​ ​Rootsis​ ​elas​ ​Sirk​ ​odavas​ ​ hotel  is,​ ​oli 
apaatne,​ ​tal​ ​ei​ ​paistnud​ ​olevat​ ​mingeid​ ​tulevikuplaane.​ ​25.​ ​veebruaril​ ​1936​ ​ tunnistas ​ ​Soome 
siseminister​ ​Yrjö​ ​Puhakka​ ​avalikult,​ ​et​ ​ta​ ​eksis,​ ​kui​ ​ arvas ,​ ​et​ ​Eesti​ ​vapside​ ​mehesõna​ ​on​ ​ka 
midagi​ ​väärt.​ ​4.​ ​jaanuaril​ ​1936​ ​lahkus​ ​Sirk​ ​Rootsist​ ​Göteborgi​ ​sadama​ ​kaudu,​ ​elas 
Inglismaal,​ ​Madalmaades​ ​ja​ ​alates​ ​22.​ ​juunist​ ​1937​ ​Echternachis​ ​Luksemburgis.​ ​Sirgu 
Madalmaades​ ​ elades ​ ​taotlesid​ ​Eesti​ ​võimud​ ​tema​ ​väljaandmist​ ​ja​ ​ta​ ​arreteeriti​ ​seal,​ ​kuid 
vabastati​ ​hiljem.  
Sirk​ ​hukkus​ ​Echternachi​ ​linnas​ ​Luksemburgis​ ​2.​ ​augustil​ ​1937,​ ​saanud​ ​surmavaid​ ​vigastusi 
aknast​ ​väljakukkumisel.​ ​Arvatakse,​ ​et​ ​ta​ ​ hüppas ​ ​või​ ​visati​ ​välja.​ ​Luksemburgi​ ​politsei 
korraldatud​ ​ametliku​ ​juurdluse​ ​järgi​ ​ sooritas ​ ​ta​ ​enesetapu. 
 
Kasutatud​ ​kirjandus: 
https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Sirk 
http://vapsid.weebly.com/artur-sirk.htm 
http://kes-kus.ee/ajaloo-kal utamine-artur-sirk-julge-poli tiku-traagiline-lugu/ 
http://www.real.edu.ee/ajatelg/wabaduss%C3%B5jaaegne-kool-1918-1920.html 
l