Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabadusõda - Landeswehr'i sõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Vabadusõda - Landeswehr i sõda #1 Vabadusõda - Landeswehr i sõda #2 Vabadusõda - Landeswehr i sõda #3 Vabadusõda - Landeswehr i sõda #4 Vabadusõda - Landeswehr i sõda #5 Vabadusõda - Landeswehr i sõda #6 Vabadusõda - Landeswehr i sõda #7 Vabadusõda - Landeswehr i sõda #8 Vabadusõda - Landeswehr i sõda #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor owneed97 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Referaat - Landeswehr'i sõda

Eesti XX sajandil Referaat ­ Landeswehr'i sõda Tallinn 2009 Tagamaad ja olukord Lätis Esimese maailmasõja ajal Landeswehr, lihtsas eesti keeles `maakaitse' ning Balti Maavägi, oli Balti Hertsogiriigi sõjavägi. Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Balti Hertsogiriigi rajamine. Landeswehr'i formeerimine algas Läti baltisakslaste algatusel. Selle loomisel ei lähtutud rahvusprintsiibist ning sinna võis astuda iga baltisakslastele lojaalne isik. 1919. aasta maikuuks kuulus sõjaväe ridadesse üle kuue tuhande mehe, kellest kolm ja pool tuhat olid baltisakslased, ülejäänud lätlased.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Landeswehr'i sõda - kokkuvõte

olukord Cesises 22. juuni õhtuks muutunud üsna halvaks. Seetõttu otsustatigi taganeda ning järgmise päeva hommikul kohtasid eesti väed Võnnu piirkonnas vaid vähest, järelvägede poolt osutatud vastupanu. Seega olid Eesti väed Cesise all saavutanud võidu, ida tänapäeval tähistataksegi Võidupühana. Nähes sakslaste kiiret taandumist, asusid Eesti väed neid jälitama. 26. juuniks jõudsid Eesti väed Landeswehri lähedale, kus Landeswehr püüdis vaherahu teha, kuid eestlased ei võtnud pakkumist vastu vaid ründasid järgmise päeva hommikul surudes Landeswehri ja Rauddiviisi edasi läände, kus need õhtuks asusid headele looduslikele kaitsepositsioonidele umber Riia. Vaherahu läbirääkimised algasid 2. juuli õhtul ja see sõlmiti järgmisel päeval tingimustel, et sakslased tõmbuvad tagasi ja eestlased lõpetavad pealetungi. Sõja üheks oluliseks tagajärjeks Eesti ja Läti jaoks oli baltisakslaste

Ajalugu
thumbnail
30
ppt

Eesti vabadussõda

Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 ­ 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

......................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine ..........................................................................................................8 Eesti vägede suurpealetung .............................................................................................9 Landeswehri sõda ........................................................................................................10 Siht rahule ...................................................................................................................12 Tartu rahuläbirääkimised ...........................................................................................13 Kokkuvõte ja soovitused .............................................................................

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Vabadussõja uurimistöö

............................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uurimustöö on suunatud Eesti vabadussõjale ja sellega kaasnenud murrangutele, lahingutele, lepetele ja rahule. On toodud välja : Eellugu, Vabadussõja algus, Murrang, Eesti vabastamine, Lätlased ja vene valged, Eesti vägede suurpealetung mais, Landeswehri sõda, Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus, Viimsed heitlused ja Tartu rahu. Vabadussõda algas 28. november 1918 aastal Nõukogude Vene vägede ja eesti punaste küttidega tungimisega Eestisse ja lõppes 2. veebruaril 1920 aastal Tartu Rahu lepingule alla kirjutamisega. 3 Eellugu Esimene maailmasõda oli 1918-ndaks aastaks jõudnud punkti, kus Saksamaa ja Venemaa

Ajalugu
thumbnail
10
docx

Eesti vabadussõda

Põhjakorpust nii palju kui võimalik, eriti just Jamburgi suunal. 9. mail andis Laidoner korralduse tungida Jamburgist põhjas kuni Luuga jõeni. Ajutiselt allutati Balti pataljon Põhjakorpusele. Põhjakorpus alustas pealetungi 13. mail ja juuni alguseks oli nende käes suur osa Peterburi kubermangust. Põhjakorpuse edasitung kergendas ka Lõunarinde olukorda ja Eesti väed läksid pealetungile. 25. mail vallutati Pihkva, mis anti järgmisel päeval üle Vene valgetele. Landeswehri sõda 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolsevike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919.

Ajalugu
thumbnail
9
docx

ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL

tagasi. Eesti oli sattumas kriitilisse olukorda- rindelt ja ka kogu Eestist olid saksa väed lahkumas ning punavägi ähvardas kolmest küljest. 27. novembril võeti Eesti Ajutise Valitsuse poolt vastu otsus asuda kodumaa kaitsele. 29. novembriks kuulutati välja üldmobilisatsioon. Selleks ajaks oli Narva juba langenud. Vahetult enne Narva ründamist Punaarmee poolt olid esimesed eesti üksused asunud sakslaste käest positsioonide ülevõtmisele. 28. novembri varahommikul ründasid Eestile sõda kuulutamata Punaarmee 6. diviisi üksused Narvat uuesti. Toimus verine lahing, mille käigus purustati üks punane eesti kütipolk, kuid õhtuks olid eesti ja saksa väed sunnitud Narva siiski maha jätma. Toimunud lahingut võib pidada Vabadussõja alguseks. Narva lahinguga algas raske taandumiste ajajärk, 28. novembrist 1918 väiksemate vasturünnakutega 1919. aasta jaanuari alguseni. Taandumise tingis vastase arvuline ülekaal ja parem relvastus. 28

Ajalugu
thumbnail
37
doc

Ajaloo uurimustöö

...........................................19 Saksa okupatsiooni lõpp Eestis.............................................................................................20 Sõjalised ettevalmistused...................................................................................................... 21 Sõjakäik.................................................................................................................................21 Landeswehri sõda..................................................................................................................23 Tartu rahuläbirääkimised...................................................................................................... 24 Kokkuvõte.................................................................................................................................26 Kasutatud Kirjandus........................................................................................

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun