Utria dessant (0)

Utria dessant
Utria dessant toimus Eesti Vabadussõja ajal 17. jaanuaril 1919, kus Eesti Meredessantpataljoni ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas . Dessanti juhtis kapten Johan Pitka dessantrühmi juhtisid major Martin Ekstöm ja st.kapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. Dessant oli edukas kuna seele tagajäjel vabastati punavägedest Narva.
Dessandi ettevalmistus
Udria dessandiks ettevlmistumine algas 12. jaanuaril 1919, kui kapten Pitkale anti vastav ülessanne. Mõningad raadiogrammid:
Pitkale. Tallinn kell 4 p.l. 12.1.19 Rakvere on meie käes. oleks väga tarvilik dessant Purtse jõe suhu , et kõik vaenlase suurtükid ära võtta. Laidoner
Laidonerile. Kunda kell 5.30 p.l. 12.1.19. Purtse juures dessanti teha ei saa, homme hommikul pommitab "Lennuk" Narvat, Hungemburgi, Vaivarat, ja Jõhvit ja "Lembit" Aserit, Purtset, Püssit. Kui miinid siin, sõidab "Lennuk" Kroonlinna alla miinisid panema . Pitka
Pitkale. Tallinn kell 8.50 p.l. 12.1.19. Kui saab Purtset ja Hungemburgi korraga pommitada, seda parem. Igatahes Purtse ümbrust on tarvis pommitada, et Rakverest taganevat venelast tabada. Neljas polk on Addinali mõisas Kunda raudtee juures. Laidoner
13. jaanuaril 1919 käis "Lennuk" Narva jõesuus luurel, kus püüdis lõksu puksiirlaeva "Narova" mille koos 6 mehega kaasa tõi. Nende meeste käest saadi andmeid Riigiküla suurtükipatarei, Hungemburgis oleva 50. jalaväepolgu ja kuulipildurite rühma kohta ning Narvas olevate 46. eesti punaste polgu ja teiste väosade kohta.
14. jaanuaril asuti Tallinnas kiiruga dessanti komplekteerima. Kaks laeva oli jäetud Kunda sadamasse soome vabatahtlike pataljoni peale võtma.
16. jaanuaril sõitis "Lennuk" teist korda Kroonlinna laevateele miinitõkkeid panema ja peale seda pidi kohtuma teiste laevadega Narva lahes. Samal päeval väljusid Tallinnast ka teised dessantlaevad ja koondusid õhtuks Kunda lahte. Dessandist võttis osa 1000 võitlejat (600 soomlast ja 400 eetlast) kelledele lisandus rühm meremehi kuulipildujatega.
Dessandi käik
17. jaanuaril 1919 kell 3.00 hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli teateid, et venelaste jäämlõhkuja "Ogon", mis oli kohandatud meremiinide panemiseks oli käinud Narva jõesuudmes ja teades, et Riigikülas asub suurtükipatareid ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata.
Kapten Pitka valis dessandi maabumise kohaks mereranna Udria külas Montplaisiri juures (Utria oja suudmes ). Kell 11. jõudsid laevad lähtepositsioonile. Rannal liikus venelaste ratsasalk, mis laevade suurtükitulega laiali aeti, kuid kohe avasid laevade pihta tule Riigiküla patarei ja Korffi ( Auvere) jaamas olev soomusrong. Dessantlaevad viidi tulepiirkonast välja ja "Lennuk" ja "Lembitu" astusid vastasega tuevahetusse ning sundisis nad vaikima. Peale kella 12 alustati dessandi maalesaatmist. Maale jõudis umbes 200 meest koos varustusega, kuid siis tõusis tuul ja "Lembitu" kaks paati purunesid kaldakividel ja mehed said märjaks.
Esimeses laines saadi maale soomlaste 4. kompanii lipnik Bror Dahlgreni juhtimisel ja luuresalk rittmeister Erkki Varmavuori juhtimisel ja Narva koolipoiste rühm.
Kohalikke koolipoiste käest, kes osalesid dessandis saadi teada, et Udria kalarannas on võimalik ka tuulise merega maabuda, kuna seal ei tekki murdlainet. Keskööl, kui tuul oli veidi vaibunud alustatigi uuesti dessandi maalesaatmis Udria kalarannas.
Peale dessandi maalesaatmist 18. jaanuari hommikul kell 10.30 suundusid "Lembit" ja "Lennuk" Narva jõesuhu, kus pommitati linna ümbrust ja ka linna. Umbes kell 12. heisati Hungemburgis valged lipud ja laevadele tuli vastu lootsipaat ja "Lembit" sõitis jõesuhu sisse, kus asus oma 120 mm suurtükiga Narvat pommitama.
Esimesel rünnakulainena maalejõudnud 200 meest, võtsid 17. jaanuaril 1919 oma valdusse Udria küla. Vastavalt jõudude lisandumisele liiguti edasi Laagna mõisa suunas.
18. jaanuari hommikul teatas major Ekström Utriast et: 4. soome kompanii oli Laagna küla vallutanud. 2. kompanii tunginud Merikülani ja sealt pöördus Narva suunda, 1. kompanii suundub Riigiküla poole. 3. kompanii koos eetlastega pidas lahingut Laagna mõisa juures.
Laagna lahingus oli eesti meredessantvälaste vastas kaks punaarmee polku, salk ratsaväge ja kaks soomusrongi. Punaarmee väeosad olid kogunenud raudtee ümbrusesse ja ründasid dessandi positsioone Laagna mõisas, mis oli ootamatu rünnakuga dessandi poolt vallutatud.
18. jaanuaril sisenesid dessandi väeosad pikki jõejääd põhja poolt linna. Umbes ella 17. paiku seati kuulipildujad üles raekoja platsile, risteedele ja maantesillale ning alustati taganeva punaväe tulistamis. Sellega lõigati ära punaväe taganemistee üle maantesilla ja külvati segadust, mis tekkitas vene vägedes paanika . Tund aega hiljem jõudis linna ka 2. kompanii. 18. jaanuari õhtuks oli Narva vallutatud. Vangi langes ühe diviis ja polgu staap koos personaliga ning palju sõjaväelasi. Kuna Narva vallutati ootamatult saadi palju sõjasaaki. Punaarmee langenuid, kes paanikas olid tormanud otse kuulipildujate tule alla, veeti linnast kaks päeva välja. Narva komandandiks määrati staabi kapten Karl Aleksander Paulus.
Raadiogramm:
Pitkale. Nr.151 Tallinn kell 22.20 19.1.19 Soovin õnne suureks võiduks. Kõigi Eesti sõjavägede nimel tänan kõiki, kes Narva lahingutest osa võtsid, iseäranis Narva kangelast major Ekströmi, Soome pataljoni. Laidoner
Udria dessandi kaotused
Udria dessandi operatsioonide käigus langes 4 võitlejat ja 2 jäi teadmata kadunuks .
Dessandist osavõtnud laevad
Utria dessandist võttis osa üheksa laeva, millele mahutati 1000 dessantväelast. Dessandist võtsid osa laevad: miiniveeskaja- traaler "Kalev" rannavalvelaev "Laene", miiniristleja "Lennuk", suurtükipaat "Lembit", meremärkide panija "Lood", miiniveeskaja-traaler "Olev", puksiir "Reval", tulelav "Saritšev", vedurlaev "Wrangel".