Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Nimed marmortahvlil” Filmi arutlus (5)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

„Nimed
marmortahvlil”
Albert Kivika romaanil
põhinev film


Film valmis Vabadussõja
alusel, mis oli suunatud Punaarmee okupatsiooni vastu. Vabadussõda
toimus aastatel 1918-1920. Sõda toimus peamiselt Tartus
1918 sügisel varitses oht, et
Punaarmee vallutab Eesti. 12. novembril peeti Tartu Kommertskoolis
koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. Õpilaste salgad aitasid
koolis korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. Detsember 1918 loodi
vabatahtlike pataljon , kus võitlesid ka (2. roodus) koolipoisid .

Nimed marmortahvlil-Filmi arutlus #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 253 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tellu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Nimed Marmortahvlil Lühikokkuvõte

Nimed marmortahvlil See film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920.Sõda oli punaarmee okupatsiooni vastu. Punaarmee tungis Eestisse, et seda okupeerida. 16 novembril kuulutas Ajutine Valitsus välja vabatahtliku mobilisatsiooni ja alustas 21 nov. ühediviisilise sõjaväe moodustamist. Sõda toimus peamiselt Kesk- Eestis (Tartus). Noored koolipoisid läksid sõtta, et kaitsta oma kodumaad punaarmee eest. Paljud noored surid kaitstes oma kodumaad

Ajalugu
thumbnail
6
ppt

Albert Kivikas ja “Nimed marmortahvlil.”

ja kirjandusteadust. ·Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. ·1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 mail 1978. a. Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba kommertsgümnaasiumi päevil. On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane. Peateoseks on romaan "Nimed marmortahvlil" (esimene osa 1936. a). Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on nõrgem kui esimesel osal. "Nimed marmortahvlil " on paljuski autobiograafiline. "Nimed marmortahvlil" Teose ajalooline taust. · 1918.a sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eestimaa. · 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. · Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. · Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. · 16.01

Ajalugu
thumbnail
22
ppt

Albert Kivika romaani "Nimed marmortahvlil" esitlus

kirjandusteadust. •Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. •1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 Loomingust  Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba kommertsgümnaasiumi päevil.  On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane.  Peateoseks on romaan “Nimed marmortahvlil” (esimene osa 1936. a).  Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on nõrgem kui esimesel osal.  “Nimed marmortahvlil “ on paljuski autobiograafiline. “Nimed marmortahvlil” • 1918.a sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eestimaa. • 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. II. • Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. • Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. • 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas.

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Nimed marmortahvlil retsensioon

,,Nimed marmortahvlil" ,,Nimed marmortahvlil" on Eesti sõjafilm, mis valmis 2002 aastal. Film põhineb Albert Kivikase romaani ainetel ,,Nimed marmortahvlil". Antud film loob kaasakiskuva pildi ajast, kus paljud koolipoisid otse koolist oma riigi iseseisvuse eest võtlema asusid. Film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920. Filmi lavastajaks on Elmo Nüganen. Filmi keskmes on tavalised Tartu Kommertskooli õpilased, kellest enamus tahab oma riigi iseseisvuse eest võitlusse minna. Filmi peategelane on Henn Ahas, kes alguses kahtleb aga lõpuks otsustab ta siiski koos klassivendadega riiki aidata. Esimene lahing selles sõjas tuli nendele ootamatult, vaenlast nähes jooksid kõik metsa laiali. Esimse lahingu võitsid eestlased ja tähistasid võitu Sangla lossis. Marta onu soovitas Hennul minna Martale külla, kes ei elanud sealt kaugel. Hommikul

Kirjandus
thumbnail
7
odt

Kooliõpilased Vabadussõjas

Tartu Koolipoiste Pataljoni formeerimisega koondusid sinna ka Võru õppursõdurid, moodustades Võru õppurite roodu. Sügisel, kui algas koolitöö, viidi rood tagasi Võrru, et võimaldada õpilastel jätkata õppetööd. 5 Vabadussõjas langenud Vabadussõja võidu eest jätsid oma elu kümned Tallinna koolipoisid. 1927. aasta 13. novembriks, mil nende mälestuseks avati Reaalkooli ees skulptor Ferdi Sannamehe loodud ,,Poiss", oli teada 22 langenud õppursõduri ja 5 õpetaja nimed. Teiste seas hukkus ka Anton Õunapuu. Vabadussõja rindel surnud Tallinna õpilaste tegelik arv on aga vähemalt 35. Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" "Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Vabadussõja- teemaline romaan. Teos kajastab Tartu kommertskooli õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaanil on kolm osa. Neist esimene keskendub Eestis1918. aasta lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Nimed Marmortahvlil

Ütles et teile on nüüd priikool ja õppeabinõud kooli poolt. See käis kõigi kohta kes olid õppursõdurid. Ahas tahtis näha ka oma klassi. Kui ta klassi uksest sisse vaatas tundus seal kõik nii tuttav ja samas nii tühi. Tindipotid olid laual ja langenud sõprade pottidesse olid kooliõed pannud lilli. Nad lubasid neid panna aastalõpuni. Seal nägi Ahas ka seda, et Kohlapuu tindipotis on lill. Ta sai aru et ka tema on langenud. Direktor ütles et varsti lõigatakse poiste nimed igavesti kooliseinale marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga mõtles et nendele on aga need lõigatud juba südamesse....Tääkidega.... Ta meenutas veel viimaseks Käsperi ütlust: " Veel raskem võitlus seisab ehk ees.

Eesti keel
thumbnail
12
doc

NIMED MARMORTAHVLIL

Ütles et teile on nüüd priikool ja õppeabinõud kooli poolt. See käis kõigi kohta kes olid õppursõdurid. Ahas tahtis näha ka oma klassi. Kui ta klassi uksest sisse vaatas tundus seal kõik nii tuttav ja samas nii tühi. Tindipotid olid laual ja langenud sõprade pottidesse olid kooliõed pannud lilli. Nad lubasid neid panna aastalõpuni. Seal nägi Ahas ka seda, et Kohlapuu tindipotis on lill. Ta sai aru et ka tema on langenud. Direktor ütles et varsti lõigatakse poiste nimed igavesti kooliseinale marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole. Ahas aga mõtles et nendele on aga need lõigatud juba südamesse....Tääkidega.... Ta meenutas veel viimaseks Käsperi ütlust: " Veel raskem võitlus seisab ehk ees.

Eesti keel
thumbnail
18
doc

Albert Kivikas

Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele. Minu arvates kõige paremini kirjutatud teos Albert Kivika poolt on "Nimed marmortahvlil". Kivikas kirjutas selle teose siis, kui oli veel Eesti aeg, kuid mõne aasta pärast tuli Vene aeg ja seda raamatut ei võinud enam lugeda. 2002 aastal tehti sellest raamatust film, mis on minu arvates üks parimaid Eesti filme. Peale raamatute kirjutamise on Kivikas tegelenud ka tekstide tõlkimisega võõrkeeltest eesti keelde. Ta on teinud ka raskemaid füüsilisi töid nagu tööd tee-ehitusel, turbarabas ja ka puuvillariide tehases. Albert Kivikas on kokku oma elu jooksul kirjutanud üle 25 teose (aastail 1919-1963). Kivikas elas 80 aastaseks (1898-1978) ja on elanud ka välisriikides. Lisaks on ta töötanud mitmete ajakirjade ja ajalehtede toimetustes.

Eesti keel




Kommentaarid (5)

annakas7 profiilipilt
annakas7: aitähh ! ma sain töö 5-e ! :))
21:07 12-03-2011
Liblikas12 profiilipilt
Liblikas12: pole paha

09:02 06-03-2009
bbritu profiilipilt
bbritu: Päris hea.
18:43 14-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun