Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimed Marmortahvlil Lühikokkuvõte (8)

4 HEA
Punktid
Nimed marmortahvlil
See film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920.Sõda oli punaarmee okupatsiooni vastu. Punaarmee tungis Eestisse, et seda okupeerida. 16 novembril kuulutas Ajutine Valitsus välja vabatahtliku mobilisatsiooni ja alustas 21 nov. ühediviisilise sõjaväe moodustamist. Sõda toimus peamiselt Kesk- Eestis (Tartus).
Noored koolipoisid läksid sõtta, et kaitsta oma kodumaad punaarmee eest. Paljud noored surid kaitstes oma kodumaad. Nad pidid olema öö läbi valves, et punaarmee ei saaks sisse tungida .  Esimese sõda selles lahingus tuli neile ootamatult, nad jooksid kõik metsa laiali. Esimese lahingu Vabadussõjast võitsid eestlased ja  nad tähistasid seda Sangla lossis. Siis läks filmi peategelane Henn Martale  külla, järgmise päeva hommikul läks ta tagasi Sangla lossi, kus ei olnud enam eestlaste sõjavägi vaid punaarmee. Ta teeskles kaasa, et on punaarmeest, et  pääseda eluga sealt minema teisi otsima . Ta läks Sangla lossi ja nägi, et
 punaarmee ülem päris Martalt kuhu suundus eesti sõjaväe salk , Henn üritas koos Martaga sealt välja saada, aga punaarmee ülem ei lasknud neid välja ja siis ei jäänud Hennul muud üle, kui punaarmee ülem tappa. Nad põgenesid sealt ja asusid teisi otsima. Nad leidsid teised üpriski kiiresti üles, kuid üks probleem oli  selles, et punaarmee salk jälitas neid ja nad põgenesid koos teistega . Kui nad said punaarmeest jagu valmistasid nad plaani järgmiseks päevaks. Nemad olid umbes kümnekesi, aga punaarmees oli mehi umbes  sada, sellegi poolest nad võitlesid vapralt surmani. Kuid kui punaarmee jõudis  kohale oli eestlasel abiks 3500 soome vabatahtlikku. Selles lahingus said paljud surma, vabatahtlikest koolipoistest jäi ellu vaid 3. Neile tuli järgi soomusrong   millele nad pidid minema. Kui tehti peatus läksid nad rongist välja ja ootamatult ründas neid punaarmee, kas neist surid ära ja Henn jäi ellu. Nad said nendest jagu, kuid suureks pettumuseks sai Henn teada, et tema vend oli punaarmees ja oli ta vastu sõdinud. Neil oli vähem kogemusi kui punaarmee sõjasalgul, kuid ikkagi võitsid eestlased.
Nimed Marmortahvlil Lühikokkuvõte #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 349 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Yaxyay Õppematerjali autor
Lühike kokkuvõte filmist "Nimed Marmortahvlil" kirjutatud neile kellel pole aimugi millest see film räägib.

Sarnased õppematerjalid

Nimed marmortahvlil-Filmi arutlus
1
doc

„Nimed marmortahvlil” Filmi arutlus

,,Nimed marmortahvlil" Albert Kivika romaanil põhinev film Film valmis Vabadussõja alusel, mis oli suunatud Punaarmee okupatsiooni vastu. Vabadussõda toimus aastatel 19181920. Sõda toimus peamiselt Tartus 1918 sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eesti. 12. novembril peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. Õpilaste salgad aitasid koolis korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. Detsember 1918 loodi vabatahtlike pataljon, kus võitlesid ka (2. roodus) koolipoisid. Paljud poisid surid kaitstes oma kodumaad. Esimene sõda selles lahingus tuli poistele ootamatult ning nad jooksid metsa. Teises lahingus pandi poisid valvesse ning selle võitsid eestlased, mida tähistati Sangla lossis. Seejärel läks Ahas (peategelane) Martale külla ning järgmise päeva hommikul tagasi Sangla lossi minnes olid seal punaarmeellased. Teese

Ajalugu
Nimed marmortahvlil retsensioon
1
doc

Nimed marmortahvlil retsensioon

Nad põgenesid üle lageda põllu ja leidsid omad. Võtluses hukkusid Miljan ja Mugur. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti. Teistele koolipoistele anti vapruse eest nn. aumärgid. Neile tuli järele soomusrong. Vahepeatust tehes, läksid nad rondist välja ja neid ründas taas punaarmee. Hukkusid kõik peale Hennu. Nüüd sai ka Henn teada, et tema vend võitles punaarmee ridades. Koolipoiste endises klassiruumis olid kirjutatud vaprate sõdurite nimed klassitahvlile. Filmi vaadates jäi kõigepealt meelde nn. aja seisma panemine ja vaenlase lipu vahetamine sini-must-valge lipu vastu. See tundus sellise ajaloolise ja põneva hetkena, et mis nüüd küll edasi saab. Koolipoiste esimene lahing, kus kõik metsa laiali tormasid. Enne võitlusse minekut peaks siiski paika panema mingisuguse tegevusplaani- praegu jäi mulje, et vaenlast nähes pane aga ruttu plagama. Olles lahingus, kaotab Kohlapuu enesevalitsemise ja marsib üksinda punaarmee vastu

Kirjandus
Eestlased soome armeedes
11
doc

Eestlased soome armeedes

Eestlased Soome armeedes referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1 Sissejuhatus Eestlased Soome sõjaväes Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJAL Sissejuhatus Paljud Eesti poisid aitasid võidelda soomlastel NSV liidu vastu. Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas osales u. 3400 eesti vabatahtlikku. Need olid enamuses aastatel 1922 / 26 sündinud mehed, kes soovisid võidelda stalinliku terrorireziimi vastu, kuid

Ajalugu
Eesti Vabadussõda 1918-1920
8
odt

Eesti Vabadussõda 1918-1920

Kiili Gümnaasium Referaat Eesti Vabadussõda 1918- 1920 Kert Kustavson Õp. Riina Raja Kiili 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed 3. Sõjakäik 4. Tartu rahu 5. Kokkuvõte 6. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste väejuhtideks olid Johan Laidoner (eestlane), Nikolai Judenits (venelane)

Ajalugu
Eesti mehed II maailmasõjas
8
doc

Eesti mehed II maailmasõjas

Referaat Eesti mehed II maailmasõjas Vaiko Vaher Lähte Ühisgümnaasium 11H Sisukord LK 1 Metsavendlus LK 2 Saksa sõjavägi LK 3 Punarmee LK 4 Soome armee LK 5 Kokkuvõte LK 6 Kasutatud kirjandus Metsavendlus Termin ,,metsavennad" tuli Balti regioonis esmalt kasutusele 19. sajandil, mil selle all mõeldi Vene sõjaväest kõrvale hoidjaid, kes ennast metsas varjasid. 1905. aasta revolutsioonis viitavad erinevad allikad metsavendadele kui ,,mässavatele talupoegadele" või kui ,,metsast varju otsivatele kooliõpetajatele Tänapäeva mõistes olid aga metsavennad mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eest

Ajalugu
Eesti II maailmasõja ajal
7
docx

Eesti II maailmasõja ajal

Mobilisatsioon ja värbamine. Eestlaste sunniviisiline (Punaarmee puhul) või näiliselt vabatahtlik (Eesti Leegioni ja Waffen- SS-i puhu) mobiliseerimine või värbimine Euroopat ümber jagavate sakslaste ja venelaste omavahelisse jõukatsumisse Teise maailmasõja laienedes toimus 1941. ­ 1944. aastal mitmes etapis ning erinevate stsenaariumite järgi. Eesti meeste mobiliseerimine sõjatandrile toimus perioodide kaupa, nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23. juunist 1945 Flesnburgis (Saksamaa). Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodiseerimist muude asjakohaste tõsiasjade ja seisukohavõttudega ning Julius Made isiklike läbielamistega, saab kokku panna ülevaatliku pildi eestalste alatust integreerimisest kahe suurriigi omavahelisse võitlusesse. jaanuari 1939. aasta seisuga oli Eestis 1 133 917 elanikku.Tollane Eesti Kaitseväe mobilisatsioonikava nägi ette vajaduse korral veidi rohkem kui 100 000 mehe mobiliseerimist

Ajalugu
vabadussõda-eesti iseseisvumine
8
docx

vabadussõda, eesti iseseisvumine

Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõjakogemuse ning eesti ohv

Ajalugu
Vabadussõja uurimistöö
14
doc

Vabadussõja uurimistöö

Roosna-Alliku Põhikool Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Uurimustöö on suunatud Eesti vabadussõja

Ajalugu




Kommentaarid (8)

TheEvil567 profiilipilt
TheEvil567: hea spikriks kuna tekst on piisavalt lühike
18:08 22-05-2012
kevin007 profiilipilt
kevin007: Normaalne, aitas!
11:40 02-06-2012
edvard profiilipilt
Edvard Torm: lootsin rohkemat
16:54 05-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun