4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed 3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur 1) Neoliitiline e. U. 3000-1800 a eKr. 2) Pärit lõuna poolt
1. Selle alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000 a paiku eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7
Ohvrikivi-pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga lohud;Animism- usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse;Kunda kultuur-elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli soodne kalastada,küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi(meso);Kammkeraamika kultuur-asulad paiknesid jõgede,järvede,mererannal või isegi väikesaartel.levis ulatuslikul territooriumil :lõuna-lätist kuni põhja-soomeni ja loode-venemaa aladel(neo);Nöörkeraamikakultuur- isel tunnuseks olid venet e paati meenutavad,väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved(3000eKr);Eestlaste esivanemad-eesti esimesed asukad tulid lõuna poolt,kinnitatud pulli asulast leitud esemetega Kesa- Taliteravilja kasvatamiseks ettevalmistatav külvikorraväli.
Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, lõuna lätist kuni põhja soomeni ja loode venemaa aladel, tunnused: välispinnad olid kaunistatud lohukestega ja kami meenutava hambulise tempiga tehtud täketega. Nöörkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, idas ulatus Volga ja läänes reini jõeni lõunas peaaegu alpideni, tunnused: savinõud ilustati nöörijätketega, paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Põlispõld- põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad
aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Kammkeraamika kultuur- umbes 3300 aastat eKr Eestisse jõudnud uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele olid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Antud hõimule oli iseloomulik nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. Venekirveste kultuuriga saab seostada ka maaviljeluse algust Eestis.
• Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük, korilus. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad
mererannal või isegi väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga tublisti arenenud. Kammkeraamika kultuur Umbkaudu 4000. Aasta paiku ekr levis Eestis uus arhieoloogiline kultuur. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Kammerkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Mitmed leiud viitavad suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikseid loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi, millest osa oli kasutatud ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur Umbes 3000. aasta paiku ekr hakkas Eestis levima uus arhieoloogiline kultuuri uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga
Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.Elati 15-30liikmeliste kogukondadena,asulad veekogu ääres.Töö-ja tarbeesemete luust-savist. Oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Kammkeraamika:4000.a eKr, savinõudele tehti kaunistused kammitaolise templiga.Levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni,Loode-Venemaa.Asulad veekogude ääres.neljakandilised postidel tuginevaid hooneid. Matmiskombed- asula territooriumile/elamu põranda alla.Pandi kaasa ehteid,kujukesi,usuti elu teises ilmas.Kõrge kunstitase.Uskusid ehetel olevat maagilist omadust. Nöörkeraamika:3000.a eKr,savinõud nöörijäljenditega.Lihvitud,sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. alepõllundus,maaviljelus.Hariti maad kivi-ja puukõblaste abil.Asulad rohumaade ja viljakate muldade ääres.Kalmistud
kildinisaami (Venemaa). Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Ajalugu Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Oma ajaloo jooksul on saamid olnud sunnitud pidevalt taganema lõunast tuleva ekspansiooni ja kolonisatsiooni eest. Keskajal ulatus saami asustus Lõuna-Soomeni. Esimene riigipiir tõmmati läbi Saamimaa aastal 1751 Norra-Rootsi piirilepinguga, mis aga garanteeris saamidele vaba liikumise üle piiride. Enne seda võis juhtuda, et ühe saami käest nõudsid makse kolm riiki. Kultuur Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga, karusloomade jahtimise- ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Nüüdisajal tegeleb umbes 10 protsenti saame
Tehti ka väiksemaid savinõusid, mida võidi tarvitada taldrikutena Kammkeraamika kultuur Levis umbes 4000. aasta paiku eKr Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud lohukeste ja täkete ridadega Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga Kuna selliselt kaunistatud nõud olid väga tüüpilised võeti kasutusele nimetus kammkeraamika kultuur Levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja ka Loode-Venemaa aladel Sidemed eri piirkondande vahel olid tihedad Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede-järvede ääres, mererannal või väieksaartel Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenud Surnud maeti asula territooriumile , vahel isegi elamu põranda alla Lahkunule pandi kaasa esemeid ( noad, ehted, kujukesed jne) Leiud viitavad kõrgele kunsti tasemele
baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaitse.
Esimene leiukoht Pulli, Kunda. Tööriistad kivist, savist, esimesed puust, tulekivi, kvarts, luud. Tegevusalad kalastamine, jahipidamine, hülge küttimine (kahel poolel), korilus. Elanikud 15-30 kogukondades, mis koosnesid 2-4 perest, käisid jahiretkedel, ka ajujahtidel. II. Noorem kiviaeg e neoliitikum hakkab kujunema praegune rahvas 5 000 1 800 eKr a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid. Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. b) Venekirveskultuur levik Idas ulatus Volga, läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu alpideni.
Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võrgud, luust õngekonksud, suured kalad ahingute ja harpuunidega) Küttimine(põdrad, koprad, linnud, püünised, lõksud, varitsus jaht). Neoliitikum(noorem kiviaeg)- Hakati kasutama keraamikat umbes 5000 e.Kr. Vanimad nõud savist millele lisati kivipuru., teravatipulised anumad, 4000 e.Kr. võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, kaunistati ornamendiga, kammkeraamika. Kammkeraamika- levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani. Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik. Eluolu-veekogu ääres. Neljakandilised majad, Küttimine-koriluse õitseng. Tööriistade kvaliteet paranes. Matmine- Maeti asula territooriumile siruli koos mõningate manustega. Kunst- luust, merevaigust kujukesed. Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad
Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistad: nooleotsad, talvad, kivikirved. Kasutati moondekivimit ja tulekivi. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise, küttimisega, korilus ja natukene ka maa harimisega. Piirkonnad: ümber Läänemere , Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni välja. Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos. Matmiskombed: sängitati asula territooriumile, elamu alla, panid panuseid kaasa, mõnel esemel oli i segi nende arvates maagiline võime. Päritolu: Lõuna-Euroopa ja Lõuna-Eesti Nöörkeraamika ( 3000 eKr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andiski nöörkeraamikale aluse, teiseks iseloomutunnuseks oli venet. See kultuur ulatus idas Volga ja Lääne Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni
neoliitikum tehti ka liuataolisi * kunstitase kujukesed, vee poole Kammkeraamika (taldrikud) kasutatakse ehetena *suured neljakandilised ja * levis Lõuna-Lätist Põhja- * küttide, kalastajate ja postidel tuginevad hooned Soomeni ja Loode-Venemaal Kammkeraamika korilaste õitsenguaeg * potid toidu * surnud sängitati asula * paremini valmistatud (loomade käitumine, taimi ja hoidmiseks/säilitamiseks territooriumile, vahel isegi põrand savinõud omadusi) alla
saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ühemehepaate, tegeleti küttimise talviti ja kalapüügiga suviti(hülgejaht). saared olid enamasti asustamata ja need avastasid hülgekütid. majadeks olid püstkojad ja elati veekogude ääres. noorem kiviaeg ~5000 eKr tuli lõunapoolt savinõude valmistamine, algas noorem kiviaeg, keraamikaga tegeles Kunda kultuuri järgsed in.
Levis Kammkeraamika kultuur 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms. Levis Lõuna-Lätist Põhja- ilustama nöörijäljenditega. Vene paati inimeste elupaik Eestis. Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. meenutavad kivikirved Asulad veekogude läheduses. Liiguti 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 peret). Elukohti vahetati sõltuvalt A A saakloomade püügiajast ja korjelusest. (Aasta ringi kasutatavate asulate teke.) s r u m
1p Sest et leiutati trükikunsti, võim bürokratiseerus, levis kirjaoskus. 5. Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p Esiteks, see oli hästi toidumiseks ( kalapüüdmiseks). Teiseks, vee kaudu nad võiksid liikuda ühest rannast teisele. Kolmandaks, nad võiksid kogu aeg kasutada vett 6. Kirjelda lühidalt kammkeraamika kultuuri 3p 4. aastatuhande.algus. Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja- Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome- Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile. 7
Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp võtsidki arheoloogid kasutusele nime kammkeraamika. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil. Lõnua-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku.Jahi-ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga kõvasti arenenud. Usuti elu pärast surma, selleks pandi surnule kaasa nuga ja ehteid. 4)Nöörkeraamiks kultuur Umbes 3000. a eKr. Savinõud ilustati nöörijäljenditega, sellest ka nimi.Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk
Herse convolvuli, tundlad on paksemad ning tiibade muster laigulisem isasel isendil. [2] Käitumine Surulased on liblikate seas ühed kõige paremad lendajad, soodsate tuulte puhul võivad nad jõuda sünnikohast sadade kilometrite kaugusele. Nii on näiteks tontsurusid ja kassitapusurusid leitud Islandilt (need liigid esinevad püsivalt Vahemere ääres), oleandrisuru (Daphnis nerii) on jõudnud trooplilisest Aafrikast Soomeni jne. Ka Eesti 17-st suruliigist on 6 niisuguseid, mis ei suuda siin talve üle elada ja lendavad haruharva lõunast sisse. [1] Mõned liigid lendavad ainult lühikese perioodi keskel hämaruses või koidu ajal, samad kui teised
Kammkeraamika kultuur · See levis umbkaudu 4000. aastat eKr Eestis(uus arheoloogiline kultuur) · Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud · Nõude välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega · Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga Kammkeraamika kultuuri savinõud ja nöörkeraamika kivikirved · Kammkeraamika kultuur sai on nime arheoloogidelt · Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel · Merevaiku esineb kõikjal nii Läänemere kagurannikul kui Põhja-Soome kammkeraamika kultuuri asulates(tihedad sidemed) · Kiltkivist ja tulekivist valmistatud tööriistu kohtab ka kultuuri lõunapiiri muististes · Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres · Asulaid leidus isegi mererannal ja väikesaartel · Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole · Sageli arvatakse, et kiviajal elati peamiselt
Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele
tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirveste kultuur. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead). Matmiskombed (kalmistud asulast väljas, küngastel). 8. Asva kultuur kindlustatud asulate kultuur. Looduslikult kaitstud paikades. 9
Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR KULTUUR ASULAKOHAD Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist Põhja- Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani-rajati Soomeni ja Loode- lõunas Alpideni-asulad veekogude lähedusse, Venemaa aladel- piirkondades kus leidus et oleks soodne jõgede-järvede ääres, rohumaad loomadele ja kalastada ja küttida mererannas, sobivat mullakihti väikesaartel põllule
Kultuur/aeg 9000-5000 ekr Kammkeraamika Nöörkeraamika Kunda kultuur 4000 a ekr 3000-1500 a ekr Asukohad Pulli külas, Sindis Kunda Lammasmäe Levik Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist kuni Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani Põhja-Soomeni ja lõunast peaaegu Loode-Venemaani Alpideni Leiud Tuleasemed, kirved, Savinõud, kujukesed, kirved söetükid, loomatükid kirved Asulad/elamud Veekogude läheduses Jõgede, järvede ääres, Asulad piirkondades, elati 15-30 liikmeliste mererannal ise kus oli rohumaad
töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puidust (tulekivi, kvarts) * kalastamine (ahingud, kalatõkked, mõrrad, algelised võrgud), jaht (põdrad, hülged, koprad) - kasutati vibu, nooli, püüniseid, lõkse. 2) Kammkeraamika kultuur (u 4000 a eKr) : *savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega - neid tehti kammi meenutava hambulise templiga * levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad * tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid
Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada ja küttida veekogu äärde jooma tulnud metsloomi ja samuti olid liiklemisvõimalused paremad. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4jast perest. Tööriistade valmistamiseks kasutati sageli luid ja sarvi. Kammkeraamika kultuur tekkis umbkaudu 4000 aasta paiku eKr. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mida kaunistati kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode- Venemaa aladel. Asulad paiknesid ka enamasti jõgede ja järvere ääres, mõned ka mererannal või isegi väike saartel. Tööriistu valmistati ka tulekivist ja valmistamisoskused olid arenenud. Kasutati ka moondekivi nt kirveste ja talvad jaoks. Kammkeraamika elanike matmiskombeid tuntakse ka paremini. Surnud maeti asulate territooriumile või lausa elamu põranda alla ja neile pandi kaasa ka mingi ese.
1. Selle alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000 a paiku eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7
rahvale. 2. - Kammkeraamika kultuur- Umbes 4000. aasta paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna sellised leiud olid väga tüüpilised,siis võtsid arheoloogid kasutusele nimetuse kammkeraamika kultuur. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult territooriumil: Lõuna-Lätistkui Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Elamud olid neljakandilised ja tugevad. Pilet nr.13 1.Lennart Meri ''Hõbevalge''- Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" on Lennart Meri kirjutatud raamat, mis ilmus esimest korda 1976. aastal. Meri arutleb teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle. 2
Tüüpilised nöörkeraamikaesemed on väikesed lameda põhja ja S-kujulise seinaprofiiliga anumad, aga esineb suuremaidki, isegi amforakujulisi nõusid. Nöörkeraamika on iseloomulik hõimudele, kes kasutasid silmaga kirveid, eriti venekirveid Selliseid arheoloogilisi kultuure nimetatakse nii nöörkeraamika kultuuriks kui venekirvekultuuriks. See kultuur hõlmas suure ala Hollandist läänes kuni Volga keskjooksuni idas ja Baierist lõunas kuni Lõuna-Soomeni põhjas. Varbola linnus- On arvatud, et Varbola linnus oli Jüriöö ülestõusu ajal üks kahest Harju ülestõusnute linnusest, kus end 1343. aasta sügisel kaitsti ja mis lõpuks vallutati. Kammkeraamika- mida iseloomustasid esemetele kammtempliga tekitatud piklikud täkked. Selle keraamikaliigi järgi on nimetatud arheoloogiline kultuur: kammkeraamika kultuuri. Eesti alale jõudis kammkeraamika neoliitikumi lõpus ehk III aastatuhandel eKr Koera kodustamine- Koer on üks vanemaid koduloomi
NOOREM KIVIAEG E NEOLIITIKUM (5000-1800eKr) Algus keraamika kasutuselevõtt. Savinõud savist, millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Pilet nr 12 Mõis ja talu varauusajal Kammkeraamika kultuur Levis Eestis umbkaudu 4000. a. eKr. Kasutusele tulid paremini valmistaud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Eri piirkondade vahel olid väga tugevad sidemed. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mereranal või isegi väikesaartel. Elamud asetsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kaevamised on näidanud, et elati suhtelistelt suurets neljakandilstes postidel tuginevates hoonetes. Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum
Kas ta sinna juurde midagi ütles või mitte, ei ole tegelikult oluline (Seppel, 2015).’’ 8. Tühi sõnamulin ’’Pealegi ei ulatu tasuline levi kõigile äärealadele, kuhu vabalevi siiski jõuab, samuti on asjal julgeolekupoliitiline dimensioon. Kagu- ja Ida-Eesti keeravad antennid Venemaa suunas, kui nad seda juba teinud pole (Uudam, 2015).’’ ’’ Ka välispoliitiline, kuni Soomeni välja, kelle saadiku Keit Pentus-Rosimannus pretsedenditu hoolimatusega vaibale kutsus, kui välisminister Erkki Tuomioja ütles, et Eesti pole venelastele pakkunud adekvaatset meediat (Lobjakas, 2015).’’ 9. Sõnavõtu ’’pikkimine’’ (üksik)faktidega ’’ Et teeme uue telekanali, mis hakkab neelama miljoneid aastas, kuid selle vaatajatele nähtavakstegemisel hakkame närutama 100 000 euro pärast (Uudam, 2015)?’’
korraldusega ühiskonnale sellises ühiskonnas pidi olema olemas eliit mingilgi kujul. Meie regioonis ilmub merevaik eriti alates keskneoliitikumist. Eriti rohket merevaigu kontsentratsiooni on täheldatud Lubana nõos Lätis, kus seda aga looduslikult ei leidu. Ilmselt on tegemist merevaigukaubanduse sõlmpunktiga. Arheoloogilise merevaigu leiukohti on teada laialdasel alal, sageli piki jõgesid (näiteks Volga, Okaa), kuni Põhja-Soomeni välja. Oluline koht merevaigukaubanduses on olnud näiteks Karjala. Merevaigu levik järgib seega tihtipeale kaubateid, mis püsisid kaubateedena ka läbi esiajaloo ja keskaja. Merevaigust on valmistatud kohalikku tüüpi ripatseid ja muid esemeid, mistõttu arvatakse, et see levis eeskätt toormaterjalina. Eelkõige on seda kasutatud ripatsite ja üldse igasuguste kujukeste valmistamiseks. Ilmselt on usutud merevaigu ravivasse toimesse, näiteks on Zvejnieki kalmistult
Nende kõrval tehti ka väiksemaid liuataolisi savinõusid, mida võidi tarvitada omalaadsete taldrikutena. Vanimad savipottide killud leiti Narva jõe äärest, sellest tulenev ka kultuuri nimetus. Kammkeraamika kultuur (u. 4000 - 3000 e.m.a.) Kujunes arvatavasti Laadoga järve ümbruses. Levis Lõuna-Lätist Loode-Venemaa ning Põhja-Soomeni. Eri piirkondade vahel eksisteerisid väga tihedad sidemed. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Ka jahi- ja tööriistad olid paremini valmistatud. Näiteks tulekivist nooleotsad polnud teritatud enam üksnes servast, vaid töödeldud ühtselt üle pinna.
Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Enamasti olid neen mugavndatud tõlked saksa keelest. Olulisel kohal talupojalugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud. Kammkeraamika kultuur Levis Eestis umbkaudu 4000. a. eKr. Kasutusele tulid paremini valmistaud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Eri piirkondade vahel olid väga tugevad sidemed. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mereranal või isegi väikesaartel. Elamud asetsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kaevamised on näidanud, et elati suhtelistelt suurets neljakandilstes postidel tuginevates hoonetes. Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum
arv Duumas vaid kahe-kolmeni. Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti Laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Boeckeri tehas ja Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus, Tallinna tselluloosivabrik ja Räpina tselluloosivabrik. Samuti ehitati ulatuslikku kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Paldiskist kuni Soomeni, ent mida enne sõja algust valmis ei jõutud. Esimene maailmasõda 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu ei puudutanud. Siiski mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõja jooksul umbes 100 000. 1917. aastal, pärast Veebruarirevolutsiooni, alustas Saksamaa uut pealetungi idarindel ja sama aasta sügisel vallutasid sakslased ka Lääne-Eesti saared. 1918. aasta veebruaris alustasid sakslased uut
esemed. Elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse- soodne kalastada, küttida veelinde ja veeäärde jooma tulnud metsloomi. Tulekivi ja kvarts Pulli küla- kõige vanem ja praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda Lammasmägi- enne kunda avastamist teati vanima külani Kammkeraamika kultuur- kasutusele tulid paremad savinõud, mille välispinda oli kaunistatud väiksemate täkete ridadega (kammi meenutava hambulise templiga). Territoorium: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Elamud ukseavaga veekogu poole. Tööriistad töödeldud. Maeti asula territooriumile, vahel isegi põranda alla. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 a eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Paati meenutavad kirved-venekirves. See kultuur paiknes asukohtades kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele (külili kägarasendis käed pea all, arvati et surnuid hakati
Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele
peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni. Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti Laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Boeckeri tehas ja Noblessneri laevatehas. Samuti ehitati ulatuslikku kindlustustesüsteemi Imperaator Peeter Suure Merekindlus, mis ulatus Paldiskist kuni Soomeni, ent mida enne sõja algust valmis ei jõutud. · Esimene maailmasõda 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu otseselt ei puudutanud. Siiski mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõja jooksul umbes 100 000. Peale mobiliseeritute osalesid sõjategevuses eesti soost ohvitserid, kellest kujunes arvestatav jõud Eesti Vabadussõja ajaks just Esimese Maailmasõja lahingute tulemusel. 1914
Need potid olid väga väärtuslikud, neid üritati isegi parandada, kokku siduda ja muud. Vaikugi kasutati nõude parandamiseks. Läänemere idakaldal on levinud kammkeraamika kultuur - kammilaadse riistaga üritati savinõusid ilustada. Kammkeraamika kultuur oli umbes 4k eKr. Nõusid kasutati ka keetmiseks ja toidu hoiustamiseks. Sel ajal ilmuvad siia ka uued tööriistad, elamud, ehted. Rahvaste vahel toimus ka tihe kaubavahetus. Merevaiku, mida leidub põhiliselt Leedus, on levinud kuni Soomeni. Ka tulekivi on väga palju levinud. Rahvad, kes on aastatuhandeid siin ühe koha peal elanud (soomeugrilased), on siinset loodust kõige paremini tundma õppinud. Neil on uhkemad ka elamud. Need avastused on tehtud soodest võetud turbaproovidega, millest on eristatud kultuurtaimede suira. Kultuurtaimed on Eesti territooriumil levinud väga pikka aega: kaer 4000eKr, oder 3900eKr ja nisu 3500 eKr. Ka vaimne maailm oli arenenum - on leitud matmispaiku, vahel maeti põranda alla
kohalik varasem traditsioon. Järgmistel aastatuhandetel õpiti vaske ja pronksi tundma peaaegu kogu Euroopas, u 2400 eKr hakati Kesk-Euroopas sulatama pronksi kohalikest vase- ja tinamaakidest. Sealt levis järgmistel sajanditel Põhja-Saksa aladele ja Lõuna-Skandinaaviasse. 3. at eKr pronksitöötlemine Euroopa idaosas, Kaukaasias, Lõuna-Venemaal, Uurali mäestiku lõunaosas. Oskus arvatavasti otse Lähis-Idast. Sealt lähtunud esemed ja mõjutused ulatusid kaugele läände, kuni Soomeni. Eesti vanimad pronksesemed samuti Ida-Euroopast. Erinevalt vasest on pronks kõva sulam. Madalam sulamistemperatuur, kergem töödelda. Pronks = vask + tina. Koostis: harilikult 10% tina, 90% vaske. See vahekord kõige levinum, selline pronks kõige kvaliteetsem: kõva ja mitte purunev. Siiski võis tina osakaal olla erinev, ent need siiski erandjuhtumid. Tina lisamine vasele muudab sulamistemperatuuri madalamaks ja annab metallile kuldse läike. Pronksiaja dateerimine
Laoti kivid maapinnale ringi, et pott püsti püsiks ja ümber poti tehti lõke. Kammkeraamika tekkis 4000 eKr, siis levisid siia uued tööristad, uued elamud ja uued ehted. Kammkeraamika on laialt levinud, tekkis Laadoga järve juures ja levis väga 19 kiirest. Oli ka intensiivne kaubavahetus hõimude vahel. Levisid merevaik ja merevaikesemed, aga neid vahetati ja nad jõudsid välja Põhja - Soomeni. Majandustegevus. Soomest on võetud turbaproove, mis on näidanud kultuurtaimede olemasolu. Kultuurtaimed levisid Eesti alal varakult. Kaer 4000 eKr, oder 3900 eKr ja nisu 3500 eKr. Ei ole leitud jälgi maaharimisriistadest. Maaharimine levis siia kammkeraamika ajal. Kammkeraamika kultuurile on iseloomulik vaimne tegevus. On leitud matmisi. Asulates on surnu mõnikord maetud elamu põranda alla. On leitud loomakujukesi sarvest, luust ja merevaigust. On ka inimkujukesi (näo kujutised)
Neid tuleb kasta regulaarselt, eriti esimesel aastal pärast istutamist. Suvisel ajal põuase ilma korral tuleb kasta rohkesti. Pinnas tuleb vooderdada lehekomposti või puukoorega ning enne külmade tulekut tuleb taimede ümbrus samuti vooderdada komposti või langenud lehtedega (Unelmate aed). 16. Cotoneaster scandinavicus - harilik tuhkpuu 16.1 Lühikirjeldus Liik on levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopast Inglismaa, Lõuna-Rootsi ja Lõuna-Soomeni ning samuti Krimmis ja Kaukaasias. Harilik tuhkpuu eelistab lubjarikkaid muldi (Laas 1987). Eestis on levinud Põhja- ja Loode-Eesti loodudel ja paekaldal, kus see esineb kuni 1,5 m kõrguse põõsana (Sarapuu 2000). Punakaspruunid võrsed on noorelt viltjaskarvased ning hiljem paljad (Laas 1987). Lehed on 1-4 cm pikad ja 0,5-2,5 cm laiad, pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad. Kujult on lehed munajad, tömpja või lühikese terava tipuga (harvem ka pügaldunud tipuga)
Siis ei aita muu, kui paljundada taim kas pistikutega või seemnete külvamisega, likvideerida võsa, puhastada muld juurevõsudest ning istutada tagasi noored taimed (Aialeht). 4.5. Cotoneaster Harilik tuhkpuu 4.5.1. Kirjeldus Joonis 9. Harilik tuhkpuu ( SA Järvselja) Harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) on Eesti oma kodumaine liik, kasvades Loode- ja Lääne-Eestis üsna hajusalt, loodudel, männikute alusmetsarindes, rannavallidel. Levinud Lõuna-Euroopast kuni Lõuna-Soomeni, teine osa areaalist Krimmis ja Kaukaasias. 1,5 -3 m kõrguseks kasvaval püstisel põõsal on noored võrsed tihedalt viltjaskarvased, hiljem paljad, läikivad. Lehed 1-4 cm pikad, laielliptilised kuni munajad, tömbi või pügaldunud tipuga, pealt hallikasrohelised ja veidi karvased, alt hallikasviltjad. Õied valkjad kuni roosad, 1-4 kaupa kobarates, rippuvad. Õitseb mai- juuni, punased viljad valmivad augustis, 2-4 seemnega (Aiasõber). Looduslikult
Suvisel ajal põuase ilma korral tuleb kasta rohkesti. Pinnas tuleb vooderdada lehekomposti või puukoorega ning enne külmade tulekut tuleb taimede ümbrus samuti vooderdada komposti või langenud lehtedega. HARILIK TUHKPUU (Cotoneaster scandinavicus) Joonis 14. Harilik tuhkpuu. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Cotoneaster_acuminatus_- _berries_(aka).jpg Iseloomustus Liik on levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopast Inglismaa, Lõuna-Rootsi ja Lõuna-Soomeni ning samuti Krimmis ja Kaukaasias. Harilik tuhkpuu eelistab lubjarikkaid muldi. Eestis on levinud Põhja- ja Loode-Eesti loodudel ja paekaldal, kus see esineb kuni 1,5 m kõrguse põõsana. Punakaspruunid võrsed on noorelt viltjaskarvased ning hiljem paljad. Lehed on 1-4 cm pikad ja 0,5-2,5 cm laiad, pealt hallikasrohelised, alt tihedalt hallviltjad. Kujult on lehed munajad, tömpja või lühikese terava tipuga (harvem ka pügaldunud tipuga). Harilik tuhkpuu õitseb juunis
Kontaktid lõunapoolsete kammkeraamika kultuuri kandjatega algasid umbes 4000 aastat eKr. Pronksiajastu algas 1600 eKr ning saami rauaaeg 1500-1000 eKr. Saami aladele levinud alepõllunduslik maaviljelus muutis võimatuks saamide peamise elatusala - metsikute põhjapõtrade küttimise - ning sundis neid maaharijate survel lõunast üha kaugemale põhja poole taganema. Saamid elasid nii Lõuna-Soomes kui Karjalas veel ajaloolisel ajal. Kesk- ja Ida-Soomeni ning Kesk-Rootsini ulatus saamide asuala vähemalt 16.-17. sajandini. Kesk- ja uusaegsed ajaloosündmused Tänu oma rikkustele oli Saamimaa eurooplastele hästi tuntud. Kaubavahetuse tulemusel jõudsid karusnahad ja vääriskala Kesk-Euroopasse. Saamide rahuarmastus ja relvastuse puudulikkus ahvatles tugevamaid naabreid röövretkedele. Saamimaale korraldasid röövretki nii karjalased, rootslased, norralased kui venelased. Riigivõimu tugevnedes muutus maksukogumine osaks
annaabi.ee 
