Muinasaja perioodid (0)

1 HALB

Muinasusund
2

Muinasaja perioodid

Keskmine kiviaeg e mesoliitikum – pärast jää taandumist (põlde ei osatud harida)
9 000 – 5 000 eKr
Esimene leiukoht – Pulli , Kunda.
Tööriistad – kivist, savist , esimesed puust, tulekivi, kvarts , luud .
Tegevusalad – kalastamine, jahipidamine , hülge küttimine (kahel poolel), korilus.
Elanikud – 15-30 kogukondades, mis koosnesid 2-4 perest, käisid jahiretkedel, ka ajujahtidel.

Noorem kiviaeg e neoliitikum – hakkab kujunema praegune rahvas
5 000 – 1 800 eKr

Kammkeraamikakultuur – levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed – sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid . Asulad – jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned.

Venekirveskultuur – levik Idas ulatus Volga, läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu alpideni. Tegeldi loomakasvatusega ( kitsed , lambad , veised , sead), maaviljelusega ( odra , nisu, kaer ). Matmispaigad – oma asulatest välja küngastele, vahel on arvatud, et surnud olid kinniseotud. Elanikud – suuremad kogukonnad .

Pronksiaeg – pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam)
1 800 – 500 eKr
Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond ( Muhu , Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal .
Matmispaigad – kivikirstkalmed (suurematest kividest 5-8m diameetriga ring ja selle keskel kirst ). Peale kuhjati väiksematest kividest küngas.
Tegevusalad – karjakasvatus (lambad, kitsed, veised, vähem sigu ja hobuseid) ja maaviljelus (nisu, oder , vähem hirss , hernes , uba ja lina). Lisaks küttimine ja kalapüük. Saaremaal peamiselt hülge küttimine. Alepõllundus (odrad ja sirbid – pronksist).
1 700 – 1 500 eKr hüpotees – Kaali meteoriit (diameeter 110m , sügavus 22m, katlakujuline).

Rauaaeg e rooma rauaaeg – kaubavahetus Roomaga
500 eKr – 450 pKr
Üksiktaluline asutus, varanduslik ebavõrdsus, Linnused (kasutati episoodiliselt).
Matmiskombed – tarandkalmed (kiviread või –müürid, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Hiljem korrapärased 3-10m ristküliku kujulised kalmed , maeti põletatult, igasse 10-20 lahkunu jäänused. Rikkamatel puistati vara.
Tegevusalad – Korralikud/kindla piiriga põllud ja peenrad, põlluharimine, karjakasvatus, kasvas käsitöö areng, kaubavahetus (merevaik, karusnahad – vastu sõled ja pronkslamp). Esimesed rauast asjad: kirved , noad, sõrmused, sõled, vikatid, sirbid, peened ripatsid, kaela- ja käevõrud – eheteid kaeti ka värvilise emailiga).
Vahel peetakse eestlaste esmarahvaks aestisid, hiljem arvati, et see polnud konkreetne rahvus vaid balti ja läänemeresoome hõimude ühisnimetus.

Keskmine rauaaeg e Viikingiaeg
500 pKr – 11 Saj teine pool
Linnused – Mägilinnused (üksikud igast küljest kaetud künkad), Neemiklinnused (mäeseljakutel, kuhjatud vall kaitseks), Kalevipoja sänglinnused (Ida-Eestis, vallid ja kraavid otstel, linnus ise voorte peal), Ringvall-linnused (Lääne-Eestis võimsate laotud vallidega, mille ümber kraav ). Arvukus ligi 50. Põhjus – kohalikud võitlesid võimu pärast, esimese aastatuhande teisel poolel rahvarändamine Ida-poolel. Matmine – kivikalmed , ilma sisekonstruktsioonita kivivared, kaasa pandi relvi , hõbedat ja kulda. Aarded – maasse peidetud (hõbe, pronks, natuke kulda) ehteid.
SUHTED IDANAABRITEGA – 9-10 saj rahumeelsed suhted, idaga suur kaubavahetus jõgede kaudu, palju idamaist kaupa ja raha. 10 saj lõpul suhted teravnesid. 1030 korraldasid venelased Eestisse vallutusretke, aga said lüüa.
SUHTED VIIKINGITEGA – said palju idamais kaupa (eestlased), palju relvi. Hiljem korraldati sõjaretkesid, aga Eesti võitis. Eesti mereröövlid vangistanud Norra kuninganna ja tema poja ja seejärel müünud orjadeks .

Hiline rauaaeg – noorem rauaaeg
11 – 12 saj
Maaharimine – kõrgel tasemel, põllukultuurid (talirukis, nisu, kaer, oder, hernes, uba). Adramaa – ühe adraga harimise põld, loomapidamine (veised, hobused , lambad, kitsed, sead). Elamud – suitsutuba , ilma korstnata vaid kiviahjuga. Talud – enamasti lähestikku, moodustavad küla (sumb-, rida-, hajaküla). Harimisviis – 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus – enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp . Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega. 45 kihelkonda ja 8 maakonda .

Muinasusund

PÜHA – kõik seletamatu.
Allikad: rahvaluule , kirjalikud allikad, kalmed, naaberrahvaste käest.
Esivanemad – HING – magamise aeg võis hing kehast ajutiselt lahkuda mõnda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus jäädavalt. Valitses seisukoht, et surnud inimese hing siirdus putukatesse, seepärast ei tohtinud putukaid tappa. Hing andis inimesele isikupära ja esivanemate austamine hingede ajal.
Maagia – Ravimaagia, kaitsmine, ennustamiskunst.
Jumalad – haldjad Tõnn ja Peho, jumalatest Uku ja Tarapitha .
Loodusvägi – väga võis olla sõnades, nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Surmatud vaenlastel raiuti pea otsast, et tema väga hävitada (esines loomades , taimedes, looduses, sõnades). Austati puid, allikaid . Käe tõstmine looduse vastu oli karistatav .

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 53 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katkal Õppematerjali autor

Lühikirjeldus: kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg ja muinasusund. Elukoht, aeg, tööriistad jms.

kiviaeg pronksiaeg viiking muinasusund rauaaeg matmiskombed linnused kammkeraamikakultuur venekirveskultuur maagia püha

Sarnased õppematerjalid

odt

Muinasaeg

Rooma rauaeg u 50 pKr u 450 pKr Noorem rauaaeg u 800 pKr 1050 pKr Viikingiaeg u 800 pKr 1050 pKr Hilisrauaeg u 1050 pKr 1200 pKr Arheoloogia · arheoloogia teadusharu, mis uurib ühiskonna ajalugu, kasutades allikmaterjalina kõike, mis on inimese loodud või tekitatud · Eesti muinasaja kohta saame teateid ainult arheoloogiast Arheoloogi ülesanded: · Väljakaevamised · Puhastamine ja konserveerimine · Vanuse määramine seda tehakse : * kultuurkihi järgi * radiosüsiniku meetod * drendokronoloogia · Muististe uurimine · Kasutavad oma töös väikseid pintsleid ja kühvleid, · Avastatu pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse · Koostööd peavad tegema: etno-, bio-, zoo-, jne -loogidega Loe lisaks õ lk 9

Ajalugu

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared. Eestis vähemalt 150 000 inimest. ELATUSALAD Maaharimine talirukis, oder. Nisu, kaer, hernes, uba nende osa väiksem. adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suuti harida ühe adraga. kolmeväljasüsteem ühele külvati talivili, teisele suvivili, kolmas kesaks. Loomapidamine veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad. Küttimine, kalapüük. Suhteliselt vähe

Ajalugu

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

Pronksehete kõrval peideti maasse ka hõbeaardeid. Suhted naabritega: Skandinaavlastega olid tihedad suhted, toimus kaubavahetus, aga ka mõningad sõjakäigud Viikingite poolt. Lõunanaabrite ja just eriti idaslaavlaste mõju kasvas. Idanaabritega olid suhted üldiselt rahumeelsed, 10. saj lõpul teravnesid ja toimusid sõjakäigud. Aastad 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu eesti ajaloos, oli esimene vabadusvõitlus: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased muinasaja lõpul Tõusuaeg: rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Peamine tegevusala maaharimine (levis talirukis). Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem (ühele põllule talivili, teisele suvivili ja kolmandale kesa). Tegeleti ka loomapidamisega, küttimise, kalapüügi ja metsamesindusega. Kujunesid välja rauatootmiskeskused. Silmapaistev oli relvaseppade toodang. Tehti pronksehteid, hõbeehteid. Rahvusvaheline kaubandus kerkis esile. Tegeleti vahetuskaubandusega ja vahenduskaubandusega

Ajalugu

doc

Muinasaeg Eestis ( tabelid )

Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest * Kunda asula järgi Kunda

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

pikad kaheteralised mõõgad. i) Hilisrauaaeg 1050 kuni 1210/1250 a pKr: uued linnused, asustus nihkus, vanad külad jäeti maha. Kujunevad välja maa ja kihelkonnad. Eliit, alamate maksustamine. Kaugkaubandus, meresõit. Sõled, käevõrud, kaelaehted, rinnakeed. Kivivarekalmed, maahauad, liivakäpad. Maeti põletatult ja laibana. 1200. Aasta paiku Eesti rahvaarv 120 000 – 180 000 inimest. Muinasaeg Keskaeg Uusaeg Lähiajalugu 3. Muinasaja uurmise allikad ja teadused: Arheoloogiline luure, arheoloogiline kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr.

Ajalugu

docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

sõjaretki. Lahingutes hukkunutele püstitati rootsis ruunikive.Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid algselt rahumeelsed.Eesti oli kauba vahendajaks läänemere ja venemaa vahel.hiljem suhted vana-vene riigiga teravnesid. Kiievi vürst tegi 1030. Aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma nime Juri põhjal Jurjeviks.1030-1061-eestlased nurjasid venelaste tõsise vallutuskatse-võitlus vene vürstidega. Eestlased muinasaja lõpul: Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes.Elatusalad: Peamine tegevusala oli maaharimine.Levis enamasti talirukis.Maa suurust arvestati adramaades- põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Lisandus kolmeväljasüsteem- talivili,suvivili ja kesa.Lisaks tegeldi loomapidamisega- veised, lambad, kitsed, sead, kanad.Küttimine ja kalapüük-toidu hankimiseks. Metsamesindus. Käsitöö areng:igapäevaseid tööriistu valmistasid sepad, kes kasutasid eesti soomaagist saadud rauda

Ajalugu

docx

Eesti Muinasaeg

Eestlased pöördusid tema poole enne lahinguid. Teine jumal oli Uku (vanamees), keda austati Virumaal, mida kaitses ei teata. 10. Muinasusund ja tänapäev. Tänapäevani on säilinud muinasusundist hingede aeg. Tänapäeval on see aeg lühem, seda peetakse 2.novembril, kuid siiani jäetakse omaksetele toit lauale ning mõnel pool köetakse veel saunagi. Samuti on alles kadri- ja mardipäev. On säilinud ka mõistete vägi ja hing tähendused. 11. Eestlased ja ristiusk muinasaja lõpul. Kuna Eestis käis palju ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaa kaupmehi, siis olid eestlased juba enne muistset vabadusvõitlust ristiusuga tuttavad. Eestlased hakkasid põletusmatuste kõrval ka haudadesse matma (peaga lääne poole, nagu kristlased), mis kinnitas seda, et ristiusk ei olnud muinasusu kõrval täiesti tundmatu. Samuti hakati juba 12.sajandil kandma ehtena pronksriste.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid