Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ajalugu kontrolltöö vastused

Eesti ajalugu kontrolltöö vastused (0)

5 VÄGA HEA

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Esitatud küsimused

Kui vana on ja kus asub vanim teadaolev asulakoht Eestis?
Millised allikad muinasaja kohta on meieni jõudnud?
Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv?
Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde?
Millele see viitab?
Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid?
Millest sulatati rauda Eesti aladel?
Millest järeldame et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajastu?
Mida tähendab põllunduses kahe- ja kolmeväljasüsteem?
Millest järeldame et soome-ugrilased osalevad Kiievi-Venemaa tekkes?
Millal ja kelle poolt tehti esimene tõsisem katse vallutada Eestit?
Milline teravili jõuab 11 sajandil Eestisse?
Mida muudab see põllumajanduses?
Kust saame informatsiooni muinasusundi kohta?
Kes olid targad?
Milistes kehaosades asus eriliselt inimese vägi?
Mis on hing Mida usuti seoses hingega?
Millest teame et ristiusu alged olid eestlastele tuttavad?

Kui vana on ja kus asub vanim teadaolev asulakoht Eestis? 2p
1967 avastati Pulli asukoht (IX aastatuhande algusest eKr)

Millised allikad muinasaja kohta on meieni jõudnud? Kas kirjalikud või esemelised? Too näiteid. 3p
Kirjalikud materjalid praktiliselt puuduvad
Kust saame infot: tööristad, relvad, ehted jne. Saame teadmisi ka peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asukohad, linnused . Kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad.)
Nt: KundaLämmasmäe asula, 11. sajandi Saksamaal vermitud münt muutus kaela ehteks.

Nimeta kolm peamist muinasaja perioodi 3p
Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg , keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv? 1p
Sest et leiutati trükikunsti, võim bürokratiseerus, levis kirjaoskus .

Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p
Esiteks, see oli hästi toidumiseks ( kalapüüdmiseks). Teiseks, vee kaudu nad võiksid liikuda ühest rannast teisele. Kolmandaks , nad võiksid kogu aeg kasutada vett

Kirjelda lühidalt kammkeraamika kultuuri 3p
4. aastatuhande.algus. Pärinesid idast Uurali mägede aladelt . Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome- Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine , käsitöö ja korilus . Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile.

Nöörkeraamika kultuurile on omane õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud . Millele see viitab ? 2p
Sellele on pakutud kaks seletust. Ühe oletuse järgi ei elatud pikemalt ühes kohas paigal, vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. Teise arvamuse järgi võivad napid leiud hoopis näidata, et suuremad kogukonnad olid jaganenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastavaid jälgi.

Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid? 1p
Eestis puudusid vask ja tina pronksi valmistamiseks, aga mujal olid pronksiesemed liiga kallid

Kas nooremal pronksiajastul elati enamasti paikselt või rändavat eluviisi? 1p
Elati paikselt, et leitud kindlustatud asulad, põlde, kivikalmed , ohvrikive, eelkõige saartel ja rannikul. Arenes karjakasvatus ja maavilsus.

Võrdle noorema pronksiajastu sisemaad ja rannikualasid? 2p
Rannikualalt on teada mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Rannikualadel on viljakad, seetõttu kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus , sisemaadel tegeldi peamiselt alepõllundusega.

Seleta: kivikirstkalme, tarandkalme 4p
Kivikirstkalmed- alates hilisneoliitikumist ja pronksiajast laialdaselt kasutatud kalmevorm, mille põhitunnus on kividest kirst.
Tarandkalme - kalmevorm, mille põhitunnuseks on madala kivimüüriga piiratud nelinurkne tarand.
Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad . Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus.

Millest sulatati rauda Eesti aladel? 1p
Kohalikust soomaagist

Millest järeldame, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajastu? 2p
Ei ole leitud eriti linnuseid, kalmetes puudusid relvapanused.

Nimeta vähemalt kolm linnusetüüpi viikingiaegadest max 3p
Ringvall-linnus,mägilinnus,neemiklinnus.

Mida tähendab põllunduses kahe- ja kolmeväljasüsteem? 4p
Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama . Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks

Kes on tšuudid? 1p
Eestlased ja teised kohalikud rahvad vene kroonikas .

Millest järeldame, et soome-ugrilased osalevad Kiievi-Venemaa tekkes ? 2 (allikat) 2p
Vene kroonika räägib, et tsuudid osalesid Kiievi-Vene tekkes. Veel seal olid inimesed soome-ugri perekonnanimidega

Millal ja kelle poolt tehti esimene tõsisem katse vallutada Eestit? 2p
1030 Jaroslav Tark vallutab Tartu ja nimetab selle Jurjeviks. 1054 saavad venelased lüüa. 1061 vallutavad eesti hõimud Tartu tagasi ja tungivad Pihkvani.

Milline teravili jõuab 11 sajandil Eestisse? Mida muudab see põllumajanduses? 2p
Jõudis talirukis ja setõttu kujunes kolmeväljasüsteem

Kirjelda Eesti kaubanduselu muinasaja lõpus 3p
Eestit läbisid mitmed kaubateed. Peamiselt oli vahetuskaubandus. Sisse veeti hõbedat, pronksi, relvi, riiet jne. Välja veeti nahku, vaha, tegeleti ka röövsagi ja orjade vahendusega. Lisaks oma tarbeks kaubitsemisele tekkis vahenduskaubandus. Tekivad kaubalinnad.

Kirjelda Eestis kujunenud erinevaid külatüüpe 3p
Sumbkülad – väga lähedalt teine teist
Ridakülad- mõlemate teede pool
Hajakülad – väga kaugelt teine teist

Kirjelda Eestis tekkivat sotsiaalset ebavõrdsust ja ülikute-vanemate väljakujunemist 3p
Õiguste poolest olid Eesti elanikud võrdsed, kuid majanduslik kihistumine on selgelt eristav. Küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel(Osalesid ainult mehed). Eesti on üldiselt demokraatlik, vanemaid valitakse. Rikkam kiht – jõukamad talupojad; madalam kiht – sõjavangidest orjad . Võimalik, et hiljem oli vanema amet juba jagatud vahusteks(maksusüsteem). Pronksiajastul tekkis suur varanduslik ebavõrdsus. Valitsev kiht –rikkad suurmaaomanikud(vanemad, „kuningad“); teised(elanike põhiosa) – talupojad-maaomanikud(tasusid andamit)

Kas Eesti muinasusund oli reglementeeritud? 1p
ei ole reglementeeritud

Kust saame informatsiooni muinasusundi kohta? Seleta 2p
kroonikast, arheoloogia ,rahvaluule, muistendid

Kes olid targad? 1p
Erilise väega inimesi

Milistes kehaosades asus eriliselt inimese vägi? 1p
Vägi oli peas, südames,juusteis, küüntes, hammasteis

Mis on hing? Mida usuti seoses hingega? 3p
Hing hoidis keha elus. Magamise ajal hing lahkus kehast,surmakorral jäädavalt. Hinged sekkusid elavate ellu. Jätkasid elu uues kohas.

Kirjelda muinasusundit oma sõnadega 3p

Millest teame, et ristiusu alged olid eestlastele tuttavad? 2p
Paljud sõnad tulid ida poolt nagu rist , raamat, papp jne. Alates 11 saj levib kristliik matmine

Nimeta esimesi teadaolevaid eestlaste piiskoppe ja misjonäre 3p
peapiiskop Adalbert , piiskop Johannes, munk Fulco , Nikolaus
Täida Eesti maakondade kontuurkaart . Kanna sinna 14 Eesti maakonda
max 14p

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 44 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

janina Õppematerjali autor

Töö küsimused:
(vastused leiate, kui laadite.)

1. Kui vana on ja kus asub vanim teadaolev asulakoht Eestis? 2p

2. Millised allikad muinasaja kohta on meieni jõudnud? Kas kirjalikud või esemelised? Too näiteid. 3p

3. Nimeta kolm peamist muinasaja perioodi 3p

4. Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv? 1p

5. Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p

6. Kirjelda lühidalt kammkeraamika kultuuri 3p

7. Nöörkeraamika kultuurile on omane õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud. Millele see viitab? 2p

8. Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid? 1p

9. Kas nooremal pronksiajastul elati enamasti paikselt või rändavat eluviisi? 1p

10. Võrdle noorema pronksiajastu sisemaad ja rannikualasid? 2p

11. Seleta: kivikirstkalme, tarandkalme 4p

12. Millest sulatati rauda Eesti aladel? 1p

13. Millest järeldame, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajastu? 2p

14. Nimeta vähemalt kolm linnusetüüpi viikingiaegadest max 3p

15. Mida tähendab põllunduses kahe- ja kolmeväljasüsteem? 4p

16. Kes on t%u0161uudid? 1p

17. Millest järeldame, et soome-ugrilased osalevad Kiievi-Venemaa tekkes? 2 (allikat) 2p

18. Millal ja kelle poolt tehti esimene tõsisem katse vallutada Eestit? 2p

19. Milline teravili jõuab 11 sajandil Eestisse? Mida muudab see põllumajanduses? 2p

20. Kirjelda Eesti kaubanduselu muinasaja lõpus 3p

21. Kirjelda Eestis kujunenud erinevaid külatüüpe 3p

22. Kirjelda Eestis tekkivat sotsiaalset ebavõrdsust ja ülikute-vanemate väljakujunemist 3p

23. Kas Eesti muinasusund oli reglementeeritud? 1p

24. Kust saame informatsiooni muinasusundi kohta? Seleta 2p

25. Kes olid targad? 1p

26. Milistes kehaosades asus eriliselt inimese vägi? 1p

27. Mis on hing? Mida usuti seoses hingega? 3p

28. Kirjelda muinasusundit oma sõnadega 3p

29. Millest teame, et ristiusu alged olid eestlastele tuttavad? 2p

30. Nimeta esimesi teadaolevaid eestlaste piiskoppe ja misjonäre 3p

Täida Eesti maakondade kontuurkaart. Kanna sinna 14 Eesti maakonda
max 14p

pronksiajastu kolmeväljasüsteem rauaaeg muinasusund maaomanikud põhitunnus vene kroonika soomeugri

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk-

Ajalugu

odt

10.klassi ajalugu õpikus 1.-6. peatükk

2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest

Ajalugu

docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

majordoomus- Karl Martell, tänu temale peatati araablaste sissetung Euroopasse, kuniga kojaülem. aasta 800pKr- paavst kroonis Karl Suure keisriks, sellega taastati keisrivõim. aasta 843 pKr- Sõlmiti Verduni kokkulepe, millega jagati frangi riik kolmeks. vasall- maaomanik. senjöör- see,kes annetab vasallile feoodi, isand. lään ehk feood- maaisanda poolt annetatud maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- see, kellele on maa annetatud I EESTI MUINASAEG (9000 eKr-1227 pKr) Eesti kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg Õpiku viited: ptk 1-6. Atlas: lk 4-6. Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Wicheli jäätumist nim ka viimaseks jääajaks, mis lõppes u 12000 a tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. Jääaegu põhjustasid kliima muutused kogu Maal. Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumemademed, mis paksenedes hakkasid alla

Ajalugu

docx

Nimetu

EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil.

Kategoriseerimata