Referaat - Hoone ehitamine (0)

Microsoft Word - Referaat_Marian Jürisalu-Lisitsyna_KHE11_21.docx



    Marian Jürisalu-Lisitsyna  HOONE EHITAMINE  REFERAAT  Õppeaines: EHITUSMATERJALID  Ehitusinstituut  Õpperühm: KHE11/21  Juhendaja: Sirle Suviste  Tallinn 2020 


  2  SISUKORD  SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3   1   VUNDAMENT ....................................................................................................................... 4   1.1   Betooni ajalugu ......................................................................................................................... 5   1.2   Betoonisegu koostisosad ja tootmine ........................................................................................ 5   1.3   Betoonist vundamendi liigid ..................................................................................................... 6   1.3.1   Lintvundament .................................................................................................................. 6   1.3.2   Plaatvundament ................................................................................................................. 7   1.3.3   Keldervundament .............................................................................................................. 7   2   PUITKARKASS ..................................................................................................................... 8   2.1   Puidu füüsikalised omadused .................................................................................................... 9   2.1.1   Puidu tihedus ..................................................................................................................... 9   2.1.2   Puidu värvid ja tekstuur ..................................................................................................... 9   2.2   Puidu mehaanilised omadused ................................................................................................ 10   2.3   Puidu kaitse ............................................................................................................................. 11   3   MINERAALVILL SOOJUSTUSMATERJALINA ............................................................. 12   4   KATUS .................................................................................................................................. 14   4.1   Rullruberoid ............................................................................................................................ 14   4.1.1   Materjali mõõtmed ja kaal ............................................................................................... 15   4.1.2   Materjali tehnilised omadused tootmine ......................................................................... 15   4.1.3   Paigaldamine ................................................................................................................... 16   5   VÄLISFASSAAD ................................................................................................................. 17   KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 18   VIIDATUD ALLIKAD ................................................................................................................. 19    


  3  SISSEJUHATUS  Ehitis on inimtekkeline rajatis, millel on kindel otstarve, olgu see siis eramu, kortermaja, ärihoone, tee,  sild vms. Ehitamine on hoone rajamine või rajatise füüsikaliste omaduste muutmine ning sellel tegevusel  on ümbritsevale keskkonnale oluline ja püsiv mõju.  Referaadi  teemaks  on  hoone  projekteerimine  ja  ehitamine  erinevatest  etteantud  materjalidest.  Hoone  ehitamiseks  on  vaja  mitmesuguseid  ehitusmaterjale.  Sellel  kirjatöös  on  välja  toodud  kasutatavate  materjalide  kirjeldused,  füüsikalised  omadused,  kasutuskohad,  kasutustingimused  jne.  Järgnevalt  on  juttu valitud materjalidest, millest ehitada hoonet. 


  4  1  VUNDAMENT  Betoon on lihtsalt öeldes tehislik kivi, mille saamiseks on vaja kokku segada täitematerjal, sideaine ja  vesi. Saadud segus hakkavad materjalid omavahel keemiliselt reageerima. Selle tagajärjel segu taheneb  ja kivistub kivilaadseks materjaliks. Betooni kasutusnäidised fotodel (Foto 1) ja (Foto 2).    Foto 1. Valmimisjärgus hoone    Foto 2. Betoonist koridor 


  5  1.1  Betooni ajalugu  Betooni  valmistamise  ajalugu  ulatub  teadaolevalt  aastatesse  960-926 eKr.  Sel  ajal  kasutati  ehitistel  looduslikke  tsemente,  mida  leidub  Lõuna-Euroopas.  Selles  piirkonnas  leidub  looduslikke  trasse,  mis  omavad mõndasid tsemendi või hüdraulilise lubja sarnaseid sideainelisi omadusi, kui need omavahel  peeneks  jahvatada.  Samuti  leidub  seal  looduslikke  putsolaane.  Need  on  vulkaanilise  päritoluga  ränihapperikaad savimullad, millel on roosakaspunane värvus. On teada, et neid sideaineid kasutasid ka  muistsed roomlased mörtides. Betooni kasutamist aga hakati teadaolevalt aktiivsemalt kasutama alles  18. sajandil  ning  alates  sellest  ajast  kasutati  seda  järjest  enam  ja  enam.  Tänapäeval  on  betoon  väga  laialdase  kasutusampluaaga,  alates  pisidetailidest  sisustuselementide  näol,  lõpetades  hiiglaslike  mitmekorruseliste hoonetega. [1]  1.2  Betoonisegu koostisosad ja tootmine  Betooni  võib  nimetada  maailma  enimlevinuimaks  ehitusmaterjaliks  selle  funktsionaalsuse  tõttu.  Tavapäraselt on betooni sideainena kasutuses portlandtsement, aga kasutatakse ka teisi tsemendi liike.  Peentäitematerjalina  kasutatakse  kvartsliiva,  jämetäitematerjalina  killustikku  või  kruusa.  Lisaks  sideainele ja täitematerjalile, lisatakse segusse joogiks kõlbulikku vett. Erinevad vees leiduvad soolad ja  orgaanilised ained soodustavad betooni korrosiooniteket, mille tagajärjel võib halveneda betoonisegu  kivinemine ja betoon hiljem kergelt laguneda - seetõttu on vee kvaliteet olulise tähtsusega. Betooni üheks  komponendiks loetakse ka õhku, sest õhk mängib väga olulist rolli betoonisegu struktuuri kujunemisel.  Segusse lisatud õhku manustavad lisaained parandavad betooni külmakindlust, tehes kuivades betooni  poorseks. Poorid põhjustavad küll mingil määral betooni tugevuse nõrgenemist, kuid aitavad selle muuta  külmakindlamaks. [1]  Betooni omadused on suuresti sõltuvad selle lähtematerjalide omadustest ja nende segamise vahekorrast.  Segu  lähtematerjalide  väljaarvutamisel  lähtutakse  betoonisegu  ja  betooni  nõutavatest  omadustest  -  silmas peetakse segu konsistentsist, kivistunud betooni tugevust ja ajalisest kestvusest. Mahuliselt võib  arvestada  koostisosasid  vähematähtsate  konstruktsioonide  jaoks  kasutatava  betooni  koostisosasid.  Suurte  ja  näiteks  agressiivsesse  keskkonda  rajatavate  ehitiste  puhul  on  täpselt  väljaarvutatud  koostis  määrava  tähtsusega.  Terassarrustega  armeerimine  annab  betoonile  kindla  tugevuse.  Betooni  tugevusklassid tiheduse järgi, on välja toodud tabelis (Tabel 1). [1] 


  6  Tabel 1. Betoone liigitatakse standardi EVS-EN 206/1/ tiheduse järgi,  𝑘𝑔 𝑚! ⁄  [1]  Nimetus  Tihedus  Raskebetoon  > 2600  Normaalbetoon (harilik ja ka tavabetoon)  2100 - 2600  Kergbetoon  800 - 2100      Ehitusel enimkasutuses olevad betooniklassid:  •  Taldmikud – betoonisegu C20/25 või C25/30, vajumisklass S3. 
•  Vundament – C20/25 või C25/30, vajumisklass S3. 
•  Põrandad  –  eluruumipõrandad  C20/25,  vajumisklass  S4;  tööstuslikud  põrandad  C25/30,  vajumisklass S4; eriti suurt koormust taluvad põrandad C30/37, vajumisklass S4.  •  Vahelaed – C25/30 või C30/37, vajumisklass S3. 
•  Seinavalu – C20/25, C25/30 või ka C30/37, vajumisklass S3. 
•  Trepid – kinnise saalingu puhul C25/30 või C30/37, vajumisklass S3; lahtise raketise puhul on  vajumisklass S2. [2]  1.3  Betoonist vundamendi liigid  1.3.1  Lintvundament  Lintvundamentide  rajamise  töömaht  on  suur,  siis  on  see  suhteliselt  kulukas,  kuid  Eestis  on  sellised  vundamendid üsna levinud. Lintvundament on sobilik ehitisele, millel on rasked vahelaed või seinad. [3]  Lintvundamendid jagunevad kaheks:  Monoliitne  lintvundament on  väga  vastupidav  ja  seda  on  sobilik  kasutada  igat  tüüpi  hoonete  ehitamisel.  Kogu  vundamendi  lint  valatakse  saalungite  abil  monoliitsest  betoonist,  millest  tulenebki  nimetus, lintvundament, fotol (Foto 3). [3]  Väikeplokkidest  lintvundament on  ehituse  poolest  monoliitse  lintvundamendiga  sarnane.  Vundament laotakse eelnevalt betoonist valatud taldmikule väikeplokkidest müürina - kasutatakse Fibo- kergplokke. [3] 


  7    Foto 3. Lindvundament [3]  1.3.2  Plaatvundament  Plaatvundament on  kõige  sobilikum  siledale  pinnasele.  Selline  vundamendi  lahendus  ei  ole  ka  kuigi  kulukas.  Lisaks  on  plaatvundament  hea  valik  juhul,  kui  aluspinnas  ei  ole  hästi  kandev  -  hoone  raskuskoormus jaotub ühtlaselt suurele pinnale. [4]  Esimeseks  kihiks  on  killustik  või  mõni  muu  tugev  vett  läbilaskev  materjal.  Selle  peale  valatakse  betoonikiht. Hoone omakorda ehitatakse valatud betoonplaadi peale. [4]  1.3.3  Keldervundament  Keldervundament on oma lahenduselt kulukam, kui näiteks lihtsalt plaatvundament. Keldervundamendi  eelis  on,  et  see  annab  hoonele  juurde  praktilist  lisaruumi,  mida  saab  otstarbekalt  kasutada  näiteks  garaažina või hoiuruumina jne. [4]   Keldri  aluspõrand  ehitatakse  plaatvundamendina.  Välismüür  tuleb  töödelda  niiskuskindlaks,  näiteks  bituumenikihiga,  et  hiljem  keldriruum  ei  märguks.  Niiskustõkkematerjalideks  on  muidugi  ka  teisi  lahendusi peale bituumeniga immutamise. [4] 


  8  2  PUITKARKASS  Kandekonstruktsioonide  kvaliteet  on  hoone  eluea  määravaks  argumendiks.  Lisaks  sellele,  et  hoone  vundament peab olema kvaliteetne ja kandma suurt raskuskoormust, peab olema ka karkass tugev ja  kvaliteetne. Üheks heaks variandiks on kasutada karkassimaterjalina puitu.  Ehituses on puitu võrreldes kivimaterjalidega kasutatud juba varasematest aegadest. Puit on alati olnud  üks kättesaadavaimatest materjalides, mida on ühtlasi ka üpris kerge töödelda. Puidu kaal on kerge, ent  sellel on märkimisväärne tugevus ja on sitke. Puit peab ka hästi sooja, mis tõttu on see külma kliimasse  väga sobilik. [5]  Vahel  kardetakse  puitu  kasutada  ehituses,  sest  on  välja  kujunenud  mitmeid  eelarvamusi.  Näiteks  arvatakse, et puit püsib vaid lühikest aega ja on tuleohtlik. Samuti on mõnel pool eelarvamuseks asjaolu,  et teiste alternatiivsete toodete kasutamine on loodussäästlikum, eeskätt metsade hoidmise mõttes. Et  saaks  tekkida  uus  põlvkond  metsa,  on  tarvis  vana  metsa  raiuda  ja  sellest  saadud  puitu  ratsionaalselt  kasutada.  Parim  võimalus  sellist  puitu  kasutada,  on  ehitusvaldkonnas.  Puit  ehitusmaterjalina  on  atraktiivne oma välimuse poolest ja on ka mõnusalt soe materjal. Lisaks on puidu kasutamine ehituses  justkui  ökoloogiline  ring.  See  tähendab,  kui  ühel  päeval  puidust  hoone  ära  lammutatakse,  on  seal  kasutatud  puit  taaskasutatav.  Uuesti  saab  kasutada  puitu  energia  või  näiteks  hoopis  puitlaastplaatide  tootmiseks. [5]  Puidul  on  ka  halbu  külgi.  Puidu  halbadeks  külgedeks  on  selle  kerge  süttivus,  ebaühtlane  pind  ja  hügroskoopsus.  Märgudes  muutuvad  puidu  omadused,  sh  tugevus,  mõõtmed  ja  soojapidavus.  Puidu  soojusjuhtivus sõltub selle kiudude suunast, veesisaldusest, tihedusest, liigist ja temperatuurist. Samuti  sõltub soojusmahtuvus puidu vee sisaldusest ja temperatuurist, (Joonis 1). [5] 


  9    Joonis 1. Puidu soojusmahtuvuse sõltuvus puidu veesisaldusest  2.1  Puidu füüsikalised omadused  2.1.1  Puidu tihedus  Puidu tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali ja massi suhe, mille ühikuks on  𝑔 𝑐𝑚! ⁄ , valemis (1).      𝜌 = 𝑚 𝑉 ,  (1)  kus  𝜌  –  puidu tihedus, 𝑔 𝑐𝑚! ⁄ ;      m  –  puidu mass, g;      V  –  puidu ruumala,  𝑐𝑚!.    Nagu mainitud, on puit hügroskoopne materjal. Seetõttu sisaldab see vähemal või suuremal määral vett.  Enne  puidu  kasutamist,  peab  kindlasti  teadma  niiskussisaldust,  sest  tihedus  sõltub  sellest  suurel  määral. [6]  2.1.2  Puidu värvid ja tekstuur  Kõikidel  puiduliikidel  on  neile  omane  tihedus,  värvus,  tekstuur  ja  isegi  lõhn.  Erinevate  puiduliikide  värvide  erinevus  on  väga  varieeruv,  ulatudes  kollakas-valgest  kuni  mustani.  Värvitoonid  võivad  olla  erinevad isegi samal puuliigil. Seetõttu ei ole mõistlik puidu liiki kindlaks määrata selle värvi järgi.  0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 0% 20% 40% 60% 80% 100% Sooj us m ah tuv us ,  kJ⁄(kg °C) Puidu veesisaldus, W, % Puidu soojusmahtuvuse sõltuvus puidu  veesisaldusest


  10  Puidu tekstuuriks nimetatakse selle mustrit, mille moodustavad aastarõngad, säsikiired, kiud ja sooned.  Puidu  muster  oleneb  ka  suuresti  sellest,  millises  suunas  seda  lõigatakse.  [7]  Üks aastarõngas moodustub aasta vältel puu kasvades. Neid eristatakse värvitoonide järgi - heledam on  kevadpuid, mis kasvab kevadel ja on poorsem ning tumedam on sügispuit, mis kasvad nii suvel, kui  sügisel ja on tihedam. [8]  2.2  Puidu mehaanilised omadused  Puidu mehaanilised omadused on erinevad, sõltuvalt selle kiu eri suundadest. Tugevuse mõjutajateks on  ka  kasvuvead,  veesisaldus,  temperatuur  ja  koormamine.  Mida  pikem  on  koormamine,  seda  rohkem  väheneb  puidu  tugevus.  Puidu  survetugevus  on  suurem  piki  kiudu.  Ka  puit  jagatakse  erinevatesse  tugevusklassidesse, EVS-EN 338:2009 /3/ standardi järgi, mida näidatud tabelites (Tabel 2) ja (Tabel 3).  Tabel 2. Okaspuidu tugevusklassid paindetugevuse järgi,  𝑓",$ 𝑁 𝑚𝑚% ⁄  [1]  Okaspuit  Klass  C14  C16  C18  C22  C24  C27  C30  C35  C40  C45  C50  Paindetugevus,  14  16  18  22  24  27  30  35  40  45  50    Tabel 3. Lehtpuidu tugevusklassid paindetugevuse järgi,  𝑓",$ 𝑁 𝑚𝑚% ⁄  [1]  Lehtpuit  Klass  D30  D35  D40  D50  D60  D70  Paindetugevus,  30  35  40  50  60  70   
   


  11  2.3  Puidu kaitse  Puitu  peab  kaitsema  ilmastiku,  märgumise,  süttimise,  mädanemise  ja  kahjurite  vastu.  Selleks  on  erinevaid võimalusi, nii ehituslikke, kui ka keemilisi. Kaitsmata puidu eluiga on oluliselt lühem.  Ehituslik puidu kaitsmine seisneb selles, et puidule pööratakse erilist tähelepanu juba projekteerimisel ja  ehitamisel,  vältides  rõhtsaid  pindu,  millesse  koguneb  vesi,  sest  see  võib  puitu  imbuda.  Puitkonstruktsiooni  veesisaldus  ei  tohiks  ületada  12-15% piiri.  Juba  konstruktsioone  projekteerides  välditakse kaldvihma1 ja pinnasest tulevat vett. [9]  Kui ehituslikult ei ole võimalik puitu kaitsta, võetakse kasutusele keemiline puidukaitsemeetod. Sel juhul  immutatakse  puitu  mürgiste  keemiliste  kaitsevahenditega,  et  kaitsta  seda  võimalike  kahjustuste  eest.  Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid [9]:  •  Peab olema mürgine seente ja putukate suhtes. 
•  Ei tohiks olla ohtlik inimestele. 
•  Ei tohi kahjustada puitu ega metallosi. 
•  Peab hästi imbuma puitu. 
•  Vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda. 
•  Ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga. 
•  Ei tohiks puitu tugevalt määrida. 
•  Mürgisus peaks säilima võimalikult kaua. [9]    1 Kaldvihm on hoone välistarindile tuulega kanduv vihm. 


  12  3  MINERAALVILL SOOJUSTUSMATERJALINA  Mineraalvill  saadakse  mingi  mineraalaine  sulatamise  ja  sulamassi  kiududeks  pihustamise  teel.  Tooraineteks  võivad  olla  erinevad  materjalid  -  looduslikud  kivimid,  räbud,  klaas  jne.  Tooraine  sulatatakse 1400-1800°C juures. Selle tagajärjel tekib sulamass, mis on konsistentsilt veniv vedelik. Aine  pihustatakse  kiududeks  suruõhu  abil,  aurujoana  või  tsentrifuugpihustiga.  Tekkinud  kiud  langevad  korrapäratult üksteise peale ja see omakorda moodustab massi, mis meenutab villa. Kiud on väga peened,  ca  0,005-0,008 mm  paksused  ja  kuni  60 mm  pikkused.  Kiududele  pihustatakse  lisaks  veel  mõnda  kleepuvat  sideainet,  misjärel  suunatakse  villa  kiht  valtside  vahelt  läbi.  Tulemuseks  on  kompaktne  materjal - soojustusvill. [10]  Mineraalvillast  tehakse  nii  rullikeritavaid  matte,  pehmeid  plaate,  kui  ka  kõvasid  koormust-taluvaid  plaate.  Sageli  kaetakse  plaadid  või  matid  mingisuguse  kattekihiga,  näiteks  klaaskiudriide,  alumiiniumpaberi või muu taolisega. [10]  Mineraalvillade väga heaks omaduseks on mitte põleda. Mineraalvillad on suure soojapidavusega, väga  väikese hügroskoopsusega ja mittekõdunevad soojustusmaterjalid. [10]  Kivivilla  kasutatakse  nii  seinte,  katuste,  põrandate,  kui  ka  torustiku  isoleerimiseks.  Jäikasid  kivivilla  plaate,  mis  taluvad  koormuseid,  kasutatakse  põrandate,  lamekatuste,  betoonivalu  ja  muu  sellise  soojustamiseks. Kui hoonetel on kohti, kuhu ei pääse kergelt ligi, paigaldatakse sinna puistevilla. Puiste  kujul on villa materjal sama, lihtsalt purustatud kujul, ja see vastab samadele kvaliteedinõuetele, mis  plaat- või rullvillgi. Puistevilla jääb õhuline - villakiudude vahel on mõõdukas liikumatu õhu osakaal ja  see tagab hea soojapidavuse, sest õhk on halb soojusjuht. Puistevilla on lihtne transportida, sest see on  pakendatud oma mahust kuni seitse korda väiksemamahuliseks ja seepärast on võimalik seda objektile  korraga kaasa võtta rohkem, kui plaat- või rullvilla. [11]  Kivivilla valmistatakse  looduslikust  kivimist,  näiteks  basaldist.  Mineraalvilladest  on  kõige  kuumakindlam  just  kivivill,  mille  näiteid  fotodel  (Foto  4)  ja  (Foto  5).  Orgaaniline  ja  liimiv  sideaine  hakkab  aurustuma  umbes  200-250°C  juures,  aga  kivivill  ise  hakkab  kokku  tõmbuma  alles  ca  1100°C juures. Seetõttu sobib kivivill väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades kasutamiseks. [10] 


  13    Foto 4. Näiteid populaarsematest kivivillatootjatest [12]    Foto 5. Näiteid populaarsematest kivivillatootjatest [13] 


  14  4  KATUS  Mõistagi, vajab iga hoone korralikku katust. Katus peab olema kvaliteetne, sest kui katus laguneb ja  laseb  läbi  vihmavett,  laguneb  sellega  koos  ka  hoone  ise.  Katus  peab  taluma  karme  ilmastikuolusid,  tormituuli,  kuuma  päikest,  jäist  lund  ja  rohket  vihmavett.  Katuse  kvaliteetse  paigaldustööga  käib  käsikäes  ka  kvaliteetne  materjal.  Üheks  kvaliteetseks,  aga  odavaimaks  katusematerjaliks  peetakse  ruberoidi, mida rahvakeeli nimetatakse ka tõrvapapiks. Ruberoidmaterjali on pakkumisest nii plaatidena,  kui ka rullidena, mille näidis fotol (Foto 6). [14]    Foto 6. Ruberoidi rull [15]  4.1  Rullruberoid  Ruberoidmaterjali  kasutatakse  nii  katuse  aluskihtides,  kui  ka  katuse  pealmises  kihis.  Samuti  on  ruberoidmaterjal  kasutusel  ka  erinevate  pindade  hüdroisoleerimiseks.  Seda  paigaldatakse  näiteks  rullmaterjalina  mehaaniliselt  ainult  naelutades  või  koos  külma  või  kuuma  bituumenmastiksiga  kleepimisega.  Juhul,  kui  kasutuses  on  bituumenmastiksiga  kleepimise  meetod,  peab  aluspind  olema  eelnevalt ettevalmistatud varem. See tähendab, et enne ruberoidi katet, tuleb katusele paigaldada liimitav  bituumenist aluskate, vastavalt, kas viilkatusele või lamekatusele sobilik. [16]  Ruberoidimaterjali aluspind on kaetud talgiga ja pealmine kiht on kaetud samuti talgiga või on selleks  kasutatud  liiva  või  ka  peent  kildkivipuistet.  Pealmine  puistekiht  kaitseb  katust  ultraviolettkiirguse  ja  ilmastikuolude eest. [17] 


  15  4.1.1  Materjali mõõtmed ja kaal  Ruberoidrulli laius võib olla 1000 mm, 1025 mm või 1050 mm ja pikkus, olenevalt tootest, üldjuhul kuni  20 meetrit.  Tootmisstandardite  järgi  on  paika  pandud,  et  materjali  parameetrid  ei  tohi  ületada  5 mm  kõrvalekaldeid. [14]  Ühepoolse  ruberoidrulli  kaal  on  umbes  20-28 kg  ja  pikkus  20 m.  Kahepoolse  rulli  kaal  on  umbes  26 - 32 kg,  aga  pikkus  on  sama,  mis  ühepoolselgi.  Ühepoolset  materjali  paigaldatakse  ainult  kuuma  bituumenmastiksiga.  Kahepoolset  materjali  paigaldatakse  nii  külma,  kui  ka  kuuma  bituumenmastiksiga. [14]  4.1.2  Materjali tehnilised omadused tootmine  Materjali kvaliteedi kriteeriumite hulka kuuluvad veekindlus, veeimavus, külmakindlus kuumakindlus  ja  võime  tagasi  peegeldada  ultraviolettkiirgust.  Ruberoidmaterjal  on  valmistatud  mitmest  kergest  kartongi  (paksem  paber  või  õhuke  papp)  kihist,  mis  on  immutatud  bituumeniga,  mille  pehmenemistemperatuur on ca 34-50 kraadi. Seejärel kantakse mõlemale küljele tulekindlat bituumenit,  mille  pehmenemistemperatuur  on  alla  80 kraadi.  Kattekihi  kuumakindluse  ja  niiskuskindluse  suurendamiseks kantakse peale liiva, peent kiltkivipuru või vilgukivi. Peale kantud terade suurus määrab  ruberoidmaterjali tähistuse tähemärgina. Rullmaterjali tagumisele poolele kantakse peale lubjakivi või  talki. Viimane aitab vältida kihtide kokkukleepumist, rulli keeramisel. [18]  Ruberoidmaterjali peamised liigid ja nende kasutamine:  •  RCP-300  ja  RCP-350  -  pehme  katusekiht,  millel  on  mõlemal  küljel  tolmutaoline  kate.  Seda  kasutatakse  nii  katuse  ülemise  kihina,  alumise  kihina,  kui  ka  ehituskonstruktsioonide  hüdroisolatsioonina.   •  RPP-300 - pehme voodriga katusekiht, mille mõlemad pooled on pulbriga kaetud. Seda kasutatakse  ainult katuse kattekihi alumise kihina.   •  RKP-350U - katuse paksem kattematerjal. 
•  RKK-400  -  kattematerjal,  millel  on  jämeda-teraline  kaste.  Seda  kasutatakse  katuse  ülemise  kihina. [19]  


  16  Ruberoidi,  kui  bituumenist  pärit  mastiksil  põhinevat  traditsioonilist  katusematerjali,  hakati  tootma  20. sajandi alguses. Valmistamise tehnoloogia ei ole läbi aegade muutunud, sest endiselt on tegemist  usaldusväärse ja vastupidava materjaliga. [19]  4.1.3  Paigaldamine  Ruberoidi paigaldamine (Foto 7) tuleb teha kuival ja puhtal pinnal. Päev enne paigaldamist oleks hea  rull lahti kerida ja lasta sellel sirgeneda. Tavapärast lõuendit kartongi alusel kasutades, on soovitatav  panna vähemalt neli kihti ja ülemine kiht peaks olema suure puistamisega. Seda paigaldamismeetodit  kasutatakse ilma painutamata, lameda katuse katmiseks. [18]  Kui  kasutusel  on  polüetüleenist  alusega  kattekiht,  siis  kasutatakse  selle  kleepimiseks  spetsiaalseid  bituumenmastikseid. Neid mastikseid on nii kuumasid, kui ka külmasid. Kuuma meetodiga on mastiks  eelsoojendatud ja külma meetodiga kasutatakse juba kasutusvalmis mastiksit. [18]  Aluse  pind,  millele  katusematerjal  paigaldatakse,  tuleb  esiti  kruntida.  Kruntimismaterjali  saab  osta  valmistootena,  nii  ei  pea  selle  valmistamiseks  veel  eraldi  aega  kulutama.  Pärast  krundi  kuivamist  kantakse sellele mastiksikiht ja seejärel paigaldatakse katuse kattekiht, vastavalt 70-100 mm kattuvusele.  Kattematerjali ülemine kiht paigaldatakse ülekattega ja viimane lõuend on kaetud mastiksikihiga, millel  on peal täiendav kiht jämedat liiva või kruusa. [18]    Foto 7. Rullruberoidi paigaldamine [20] 


  17  5  VÄLISFASSAAD  Pidades silmas kirjatöös olevaid materjale, võiks selle hoone fassaadivooderdus olla kuusepuidust laudis.  Ka mänd on hea ehitusmaterjal. Kuid selles projektis valin kuuse, sest kuusk imeb endasse tänu oma  erilisele rakuehitusele männist vähem niiskust. Niiskusest tingitud muutused on seetõttu väiksemad. [21]  Välisvoodri paigaldamisel peab puitmaterjali niiskussisaldus olema alla 20%, seda ületades on puit liialt  niiske  ja  kuivades  tõmbub  puit  kokku.  Puidu  kokkutõmbumine  võib  põhjustada  probleeme  eelkõige  sulundatud voodrilaudade kasutamisel, sest puidu kuivamise protsessi käigus sulund avaneb. Värvitaval  puidul tohib niiskusesisaldus olla vaid 15–18%, olenevalt peale kantava värvi tüübist. [21]  Selleks, et välimise puitvoodri eluaeg oleks pikk, on tarvis kasutada piisavalt paksu voodrilauda, millele  on  tööstuslikult  peale  kantud  alusvärvi  kiht.  Voodrilaua  paksus  võiks  olla  soovituslikult  28 mm.  Voodrilaudade  lõikamiseks  tuleb  tähelepanu  pöörata  sellele,  et  ei  tekiks  liiteid.  Laudade  alaservad  peaksid olema lõigatud lapikpinna suhtes ca  45° nurga all ja paigaldamisel tuleks jätta voodrilaudade  taha ca 22-25 mm tuulutusvahe. Näidised standardprofiilidest joonisel (Joonis 2). Kindlasti ei tohiks jätta  tähelepanuta soklikõrkust, st, et selle kõrgus peaks olema maapinnast vähemalt 300 mm kõrgusel. Samuti  on soovituslik räästalaius vähemalt 600 mm, kuid mitte alla 300 mm. [21]    Joonis 2. Välisvoodrilaudade standardprofiilid [21] 


  18  KOKKUVÕTE  Referaadi eesmärgiks oli uurida etteantud konstruktsioonimaterjalide kohta. Olenemata sellest, et valik  võis olla juhuslik, tõestas uuring, et kõiki neid materjale kasutades on võimalik ehitada korralik maja.  Näiteks  selgus,  et  puit  on  olnud  ehituses  üks  olulisemaid  materjale  ja  sellel  on  väga  palju  kasutusvõimalusi, nii maja sees kui ka väljas.  Referaadi  koostamise  käigus  sain  palju  uusi  teadmisi  erinevatest  materjalidest,  millest  võiks  ehitada  maja. Kokkuvõttes võiksin öelda, et sellises majas oleksin hea meelega nõus isegi elama. 


  19  VIIDATUD ALLIKAD  [1]  L.-M. Raado, Ehitusmaterjalid. .  [2]  „Ehitusgrupp  ›  Abiks  ehitajale“.  http://www.ehitusgrupp.ee/abiks-ehitajale  (vaadatud  nov  22,  2020).  [3]  „Lintvundamentide ehitus üle Eesti | Vundamenditööd.“, Vundamentide ehitus. Vundamenditööd  üle  Eesti.  http://www.vundamendid.com/lintvundament-vundamendi-ehitus/  (vaadatud  nov  22,  2020).  [4]  „Vundamendiööd  -  Lintvundamendid.  Plaatvundamendid.  Vaivundamendid“,  Katuse  ehitus  ja  renoveerimine. https://plekispets.ee/vundamenditood/ (vaadatud nov 22, 2020).  [5]  „Puitmaja head ja vead“, Puuinfo. https://puuinfo.ee/ehitamine/puitmaja-omadused/puitmaja-head- ja-vead/ (vaadatud nov 24, 2020).  [6]  „Tallnerk Grupp - Liimpuit, ehituslik saematerjal. Müük“. http://www.tallnerk.ee/?238 (vaadatud  nov 22, 2020).  [7]  „5._Puidu_fuusikalised_omadused.pdf“.  Vaadatud:  nov  22,  2020.  [Online].  Available  at:  https://www.ehituskool.ee/files/9014/5856/8519/5._Puidu_fuusikalised_omadused.pdf.  [8]  „PUITMATERJALID: PUIDU SISEEHITUS“. https://moodle.tktk.ee (vaadatud nov 22, 2020).  [9]  „PUITMATERJALID:  PUIDU  KAITSE  MÄDANEMISE  VASTU“.  https://moodle.tktk.ee  (vaadatud nov 22, 2020).  [10]  „SOOJA-  JA  HELIISOLATSIOONIMATERJALID:  MINERAALSED  SOOJAISOLATSIOONIMATERJALID“. https://moodle.tktk.ee (vaadatud nov 22, 2020).  [11]  „Puistevill  on  soodsaim  soojustusmaterjal.  Puistevilla  paigaldus  vali  meilt“,  Puistevill.  https://puistevill.eu/ (vaadatud nov 22, 2020).  [12]  „KIVIVILL  SUPERROCK  100X565X1000MM  4,52M2  -  Krauta.ee“.  https://www.k- rauta.ee/p/kivivill-superrock-100x565x1000mm-4-52m2/drk0 (vaadatud nov 22, 2020).  [13]  „KIVIVILL  PAROC  FBP  10  600X1200X10MM  5TK/3,6M2  -  bauhof.ee“.  https://www.bauhof.ee/et/kivivill-paroc-fbp-10-600x1200x10mm-5tk-3-6m-021175  (vaadatud  nov 22, 2020).  [14]  „Ruberoidi  rull  -  suurus.  hind,  spetsifikatsioonid  -  Ehitus  2020“,  House  of  chronic.  https://est.thehouseofchronic.com/4104338-roll-of-ruberoid-size-price-specifications  (vaadatud  nov 24, 2020). 


  20  [15]  „РКП-350  рубероид.  Реализация  материалов  РКП-350,  характеристики,  обсуждение“.  https://www.bafus.ru/100008080/ (vaadatud nov 24, 2020).  [16]  E.  Ehitus,  „Ruberoid  on  nostalgiline  ehitusmaterjal“,  OÜ  Evari  Ehitus,  sept  09,  2019.  https://evari.ee/ruberoid/ (vaadatud nov 22, 2020).  [17]  „Millist  katust  majale  valida?“,  Moodne  Kodu,  1523805148.  https://moodnekodu.delfi.ee/a/81750541 (vaadatud nov 24, 2020).  [18]  „Ruberoid: tehnilised omadused. Ruberoidi paigaldamine (foto) - Ehitus 2020“, House of chronic.  https://est.thehouseofchronic.com/4328196-ruberoid-technical-characteristics-laying-of-ruberoid- photo (vaadatud nov 24, 2020).  [19]  „Ruberoid:  liigid  ja  kasutusalad  -  Ehitusmaterjalid  -  2020“,  Architecture  for  tomorrow.  https://et.arenas-architecte.com/3325276-ruberoid-types-and-uses (vaadatud nov 24, 2020).  [20]  „Katusetööd  |  Katusepoisid  -  Teostame  katusetöid  üle  Eesti“,  Katusepoisid.  https://www.katusepoisid.ee/katusetood/ (vaadatud nov 24, 2020).  [21]  „Valisvooder.pdf“.  Vaadatud:  nov  24,  2020.  [Online].  Available  at:  https://puuinfo.ee/voldikud/Valisvooder.pdf.