kuubi takistust, kui elektroodideks on kuubi vastastahud ja vool piki kuubi pinda puudub. Mahueritakistuse ühikuks on oom . 1.2 Mitteelektrilised omadused Isoleermaterjali valikul mingi seadme jaoks ei piisa ainult selle elektriliste omaduste tundmisest normaaltingimustel, vaid peab tähelepanu pöörama ka nende omaduste stabiilsusele kõrge ja madala temperatuuri, ümbritseva keskkonna erineva niiskuse ja muude eritingimuste puhul. Kuna isoleermaterjalid on tihti samaaegselt ka kontruktsioonimaterjalid, siis peab tähelepanu pöörama ka materjalide mehaanilistele omadustele: surve-,tõmbe-, ja paindetugevusele, kõvadusele, elastsusele jne. Isoleermaterjalide kasutamise võimalus laias temperatuurivahemikus on tehnikas väga oluline.Pikaajalisel soojenemisel halvenevad dielektriku omadused mitmesuguste protsesside tõttu. Seda nimetatakse dielektriku soojuslikuks vananemiseks.Soojuslikust seisukohast
docstxt/122606099516522.txt
Trafoõli puuduseks on tule- ja plahvatusohtlikkus. Kondensaatori- ja kaabliõlid on trafoõlist paremini puhastatud, seega nende põhiomadused on paremad. Kondensaatoriõli kasutatakse kondensaatoripaberi immutamiseks, et isolatsiooni elektrilsit tugevust ja dielektrilist läbitavust suurendada. Kaabliõli kasutati kaablipaberi immutamiseks ja õlikaablite täiteks. Paberõliisolatsiooniga kaablid pole enam nii populaarsed. Tahked isoleermaterjalid moodustavad suurima isoleermaterjalide grupi. Kasutusel on nii looduslikud kui ka tehismaterjalid, ent enamjaolt ikkagi tehismaterjalid, neid saab spetsiifilisemalt ära kasutada. Keemilise koostise järgi jaotatakse isoleermaterjalid orgaanilisteks ja mitteorgaanilisteks, esimeste hulka kuuluvad eelkõige looduslikud- ja tehispolümeerid ning peamistest mitteorgaanilisteks materjalideks on vilk, klaas ja keraamika.
Kasutuskoht määrab reeglina ara ka nende vajalikud omadused.Isoleermaterjalidel peab olema eelkõige suur elektritakistus, küllaldane temperatuuri- ja niiskusekindlus, samuti mehaaniline tugevus. Klassikaliselt jagunevad elektrimaterjalid: dielektrikud (isoleermaterjalid), pooljuhid, elektrijuhid, magnetmaterjalid. Lisaks on tänapäeval lisandunud elektrimaterjale, mis omadustelt kuuluvad mitmesse liiki või ei sobi üldse varasemalt antud klassikalise klassifikatsiooniga. ISOLEERMATERJALID Isoleermaterjalide liigitus Isoleermaterjalideks ehk dielektrikuteks nimetatakse materjale, mida käsutatakse elektriseadmeis erineva potentsiaaliga osade eraldamiseks (isoleerimiseks). Agregaatoleku (olekuvormi) järgi tehakse vahet gaasiliste, vedelate ja tahkete isoleer- materjalide vahel. Mõned autorid eristavad veel tahkuvaid isoleermaterjale, mis kasutu- selevõtu ajal on vedelas olekus, seadmete normaaltööl aga tahked. Selliste materjalide
j. Paigalduse ja teeninduse lihtsus k. Töötäpsus ja toime kiirus Elektriaparaatide valmistamisel kasutavad materjalid Ja need jagunevad järgmiselt: 1. Juhtmematerjalid - vask, alumiinium, pronks, messing ja teras 2. Magneetilised materjalid teras ja nende sulamid. Neid kasutatakse magnet juhtmete valmistamiseks. Sulamid püsimagnetite valmistamiseks 3. Isolaatsiooni materjalid tahked, vedelad ja gaasilised isoleermaterjalid: Kumm, puu, paber, klaas, portselan, trafo õli, õhk 4. Kaarekindlad (elektrikaar) - need materjalid peavad taluma kõrget temperatuuri ja nendeks on näiteks keraamika kuumus kindlad plastmassid Energiakaod elektriaparaatides 1. Millised elektriaparaadite töötades tekivad tema voolujuhtides ja magnetahela osades, isolatsioonis ja konstruktsioonielementides energiakaod, mis muutuvad soojuseks 2
Polyfoam®. Knauf Insulation on pühendunud järjepidevale arengule ja meid ümbritseva keskkonna säästmisele, kasutades tootmiseks suures osas ka ümbertöödeldud, taas kasutusse võetavat toorainet.[3] 2.2 Paroc AS Soomes on toodetud kivivilla juba alates 1952. aastast. Firma nimeks on Paroc AS, mis kuulub kontserni Paroc Group. Paroc Group on üheks juhtivaks mineraalvillast isoleertoodete valmistajaks Euroopas. Paroci toodeteks on ehituslikud ja tehnilised isoleermaterjalid, laevaisolatsioonid, ehituselemendid ja akustikatooted. Paroc tooteid valmistatakse Soomes, Rootsis, Leedus, Poolas ja Suurbritannias. Müügikontorid ja esindused paiknevad 13 Euroopa riigis. Paroc Group 2008. aasta käive oli 446 miljonit eurot ja personali hulk 2332. Paroc Group omanikeks on mitmed institutsionaalsed investorid ja väikeaktsionäridest ettevõtte töötajad.[4] 2.3 Rockwool Grupp Rockwool Grupp loodi 1909. aastal. Hetkel töötab
Neutraalsed silikoonid - leeliseliste materjalidega (betoon, põrandate ja torustiku isoleerimiseks; koormusttaluvaid jäikasid tellis), tundlike metallidega (teras, vask), klaasimiseks plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jne soojustamiseks Akrüülhermeetikud - ülevärvitavates vuukides, krohvi või tellismüüri pragudes, ukse- ja aknaraamide ning teiste ehitiste Tehnilised isoleermaterjalid - mahutite, boilerite ja muude osade vahelistes ühendusvuukides tehniliste seadmete isoleerimiseks Spetsiaalsilikoonid - kokkupuutel joogiveega või toiduga, Akustilised plaadid - jäigad mineraalvilla plaadi, ühelt poolt peeglitega kokkupuutel/ liimimisel, akvaariumide juures, kõrge kaetud viimistluskihiga; peamiselt kasutatakse ripplagede temperatuurikindluse saavutamiseks, loodusliku kiviga tegemisel; hea helineelavusega
Kasutuskoht määrab valitava materjali vajalikud omadused. Elektrijuhid on tavaliselt metallid või nende sulamid võimalikult väikese elektrilise eritakistuse, piisava mehaaniliste tugevuste, kõvaduste ja vajalike füüsikalis-keemiliste omadustega nagu korrosiooni-, kuumus- ning ilmastikukindlus. Neid kasutatakse kontakt-, juhtmematerjalina ja mähistraadina. Dielektrikud tahked (mittemetallid), vedelad ja gaasilised isoleermaterjalid peavad olema suure elektrilise eritakistusega, elektrilise läbilöögi ja mehaaniliste tugevuste, pinna kõvaduse ning vajalike füüsikalis-keemiliste omadustega vastavalt töö tingimustele. Neid kasutatakse juhtmete isolaatoritena, mis peavad täitma ka kande- ja tugielementide ülesandeid. Vedelad ja gaasilised isolaatormaterjalid täidavad lülitites, alaldites ja transformaatorseadmetes üheaegselt jahutus ning leegisummutus aine ülesandeid.
Õlid peavad olema järgmiste elektriliste omadustega: 1. suur eritakistus 2. dielektriline tugevus Elä (kV/h) 3. dielektriline läbitavus =% (valgustite juures tähtis) 4. voolukadu (tan ) 5. soojusjuhtivus 6. mahtuvus 7.soojuspüsivus Füüsikalis keemilised. Leektäpp, happekindlus Õlide lagunemis produktiks happelised komponendid, samuti tekib õlide juures kondenseerub niiskus, mis mõjutab elektrilisi parameetreid, muudavad õli kasutamiskõlbmatuks. Tahked isoleermaterjalid Ehk tahked materjalid. Liigitatakse orgaanilised ja annorgaanilisd, võivad olla nii looduslikud või tehismaterjalid(sünteetilised) Enamkasutatud on polümerid, mis koosnevad süsivesinikest CH-CH2 jne radikalidest, olenevalt nende radikalide paigutusest materjalis liigitatakse neid lineaarseteks ja ruumilisteks. Termoplastid on tooted mida on võimalik ümber sulatada, ümber vormida, on lahustuvad. Termoreaktiivsed söestuvad, ei saa ümber sulatada, kasutatakse mõõteriistade
täiteainena mineraalosi mille terajämedus on üle 0,25mm. Mineraalsed krohvid võivad olla nii alus kui kui viimistluskrohvid, polümeersed krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina. Krohvitöödel kasutatavad materjalid: Sideaineid täitematerjalid vesi plastifikaatorid tardumis aeglustid pigmendid hüdrofoobsed lisandid eriotstarbelised valmis krohvisegu kuiv krohv krohvi kandematerjalid isoleermaterjalid Sideained Mördi sideaineks kasutatakse lupja, tsementi, kipsi, PVA emulsiooni ja vesiklaasi Sideained jagunevad kahte põhiliiki Orgaanilised sideained ja Mineraalsed sideained mis kivistumise järgi omakorda jagunevad kaheks: õhksideained mis kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhus(lubi, kips) vesisideained e. hüdraililised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement) Kustumis kiiruse järgi jagatakse lubjad: 1
On elastne. Pakkimisel pressitakse kokku 40...80%. 8. Kivivill mattide saamine: Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist. Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustama 200...250C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 1100c juures. 9. Puistevill on peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga. Pakkimisel pressitakse kuni 80% kokku. Mahumass on ca 20kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,05W/m.C. 10. Tehnilised isoleermaterjalid on mõeldud mitmesuguste mahutite, boilerite ja muude tehniliste seadmete isoleerimiseks. Nende materjalide paksus on 20...120mm. Mahumass on 50...100kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06...0,08 W/m.C. (100C juures) 11. Paisutatud kivimid: Põhilised on vermikuliit ja perliit. Vermikuliit sisaldab palju keemiliselt seotud vett. Purustatakse 3...8mm tükkideks ja suunatakse ahju, kus teda kuumutatakse 800-1100C juures 2...5min. Vee aurustumise l vermikuliidi kihid
Tänu tihedale kiudkonstruktsioonile on kivivill ainulaadseks valikuks ka heliisolatsioonina. Ka kivivilla niiskusomadused on väga head. Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Tänu kivivilla looduslikule toormaterjalile on kivivillast isoleermaterjalid ohutud ehitusmaterjalid. Kivivillast ei teki keskkonnakahjulikke emissioone. Tuleohutus on kivivillale juba üldiseks omaduseks. Kivist alusel kivivilltooteid on lihtne taaskasutada ning ka pärast kasutamist on neile mitmeid taaskasutusvõimalusi. Kivivilla võib kasutada näiteks maaisolatsioonina või jäätmehoidla konstruktsioonides. Kivivilla hea soojusisolatsioonivõime põhineb tiheda
................ 74 3.1. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 74 3.2. Dielektrikud ........................................................................................................................................ 74 3.2.1. Dielektrikute põhiomadused ....................................................................................................... 74 3.2.2. Isoleermaterjalid ja nende kasutusala........................................................................................ 78 3.3. Pooljuhid ............................................................................................................................................ 83 3.4. Elektrijuhid ......................................................................................................................................... 84 3.5. Magnetmaterjalid ........................................
Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi. Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal. Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel. Tooraine alusel eristatakse kolme sorti mineraalseid villasid: Klaasvill, kivivill, räbuvill. Kasutusotstarbe alusel liigitatakse: tehnilised isoleermaterjalid, akustilised plaadid, puistevill. Muidugi võib igaühte liigitada veel eraldi. Näiteks on laialt levinud arusaam, et kõik üldehituslikud kivivillad sobivad kuumade pindade isoleerimiseks. Peab aga tõdema, et tavalise kivivilla kasutustemperatuur on tegelikult vaid kuni 200 oC. Seega jagunevad kivivillad veel eraldi kasutusotsarbe alusel jne. Mineraalvillasid toodetakse suure temperatuuri juures. Toorine sulatatakse 1400-1800 oC juures. Sulatamisest saadud mass pihustatakse kiududeks
1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu s...
teimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevus- arvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest valmistatud detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). 46) Dielektrikud ja isoleermaterjalid. Nende kasutusvaldkonnad. Dielektrikud leiavad kasutamist peamiselt elektriisoleermaterjalidena; nendele pöörataksegi käes- olevas peatükis põhitähelepanu. Mõiste dielektrik on siiski mõnevõrra laiem, kuna lisaks isoleer- materjalidele kuuluvad sinna ka näiteks elektreedid ja piesoelektrikud. Dielektrikutel on väga väike elektrijuhtivus ja nad polariseeruvad elektriväljas. Dielektrikute hulka kuuluvad kõik gaasid ning osa vedelikke ja tahkeid aineid
Neid kasutati küllaltki laialdaselt. Mineraalvatt sisaldab palju väikesi klaasjaid nõelu, mis võivad kahjustada ehitaja tervist. Mineraalvatiga töötades peab kasutama kaitseprille, tolmumaske, kindaid jne. Puistevill. See on peenestatud mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga. Puistevilla kasutatakse pööningute ja piiratud tööruumiga paikade soojustamiseks. Eestis on puistevilladest saadaval peamiselt „Isover-puiste“ ja „Paroc-puiste“. Tehnilised isoleermaterjalid. Need on mõeldud boilerite, mitmesuguste mahutite ja teiste tehniliste seadmete isoleerimiseks. Enamkasutatavad isoleer-elemendid on järgmised: 209 Isover KK - klaasvillast torukoorik; Isover KK-AL - alumiiniumpaberiga kaetud klaasvillast torukoorik Isover KIM-AL - klaasvillast ventilatsioonimatt;