Normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb lühemalt paneelilt - ühtlasest koormusest 1: M4 = 1,2 · 0,5 · 2,92 2,9F3 = 0 F32 = 1,2 · 0,5 · 2,92/2,9 = 1,74 kN/m Kokku normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 3 F3 = 3,88 + 1,74 = 5,62 kN/m Telgede 4 ja 5 lumekoormused on sümmeetrilisuse tõttu analoogsed telgede 1 ja 3 lumekoormustega. Kasuskoormus Grupp A, eluruumid - vahelaed qk = 2,0 kN/m2 - trepid qk = 3,0 kN/m2 - rõdud qk = 4,0 kN/m2 Grupp B, bürooruumid qk = 3,0 kN/m2 Grupp H, katused - kalle kuni 20º qk = 0,75 kN/m2 Kuna vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002 punkt 3.3.2 (1) ei tuleks katusele samaaegselt rakendada kasuskoormust ja lume- või tuulekoormust ning ilmselgelt
Tööprojekt sisaldab põhiprojektis esitatud tehniliste lahenduste teostamiseks vajalikke jooniseid ja juhendeid koos erinõuete äranäitamisega. 28. Nimetage 3 eeldust standardi koostamisel ja kasutamisel. Kandesüsteemi skeemi valib ja konstruktsiooni projekteerib kvalifitseeritud ning kogemustega personal; ehitajal on tööks vastavad oskused ja kogemused; konstruktsioone hooldatakse nõuetele vastavalt. 29. Kuidas leitakse enamasti konstruktsiooni kasuskoormus? Muutuvkoormus inimeste, mööbli, teisaldatavate vaheseinte, ladustatud kaupade, seadmete, liiklusvahendite jms kaalust. Arvestada tuleb ka erandolukordi, näiteks mööbli jm esemete kuhjumine remondi või kolimise tõttu. Kasuskoormusi käsitletakse ühtlaselt jaotatuna või koondatuna või nende kombinatsioonina. 30. Defineerige mõiste koormustulem. Koormuste mõju konstruktsioonielementidele (sisejõud, pinged, deformatsioonid j.n.e.).
RB Projekt 1 Lahendus 4 Dimensioneerimine Toearmatuur Plaadi arvutus Koormused: = 0,03989 (Msd1/4) = 0,04072 KK(Kasuskoormus): qk= 9,4 kN/m2 As,1= 80,04 mm2 põrand=20mm 0,4 OK(omakaal): gk= 2,25 kN/m2 mahumass 20kN/m2 KOKKU: 12,05 kN/m2 Valime armatuur diameetriga:
...................................................................................5 1.2.2. Tagajärgede ja töökindlusklass [2]............................................................................5 1.2.3. Teostusklass ja järelvalve tase [2].............................................................................5 1.3. Koormused.......................................................................................................................5 1.3.1. Kasuskoormus [3].....................................................................................................5 1.3.2. Lumekoormus [4]......................................................................................................6 1.3.3. Tuulekoormus [5]......................................................................................................6 2. KOORMUSTE ARVUTUS....................................................................................................7
... 10 2 / 10 1. Ülesanne Koostada monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt koos vajalike arvutustega. Vahelae telgede mõõtmed: laius 2*7 m; pikkus 3*6 m. Peatala risti hoonet. Abitalade arv valida vastavalt peatala sildele, kusjuures abitalade telgede vahekaugus peaks olema 1,5 m ja 2,5 m vahel kaasaarvatud. Vahelae omakaaluna arvestada ainult raudbetooni omakaalu. Kasuskoormus 10 kN/m² Vahelagi toetub ümber perimeetri müüritisele; hoone keskel postidele. Postide dimensioneerimist ei ole vaja teha. Betooni tugevusklassi ja armatuuri klassi valik on vaba. 3 / 10 2. Plaadi dimensioneerimine Koormused: normatiivne omakaal gk = 0,1 m x 25 kN/m³ = 2,5 kN/m² kasuskoormus qk = 10 kN/m² arvutuslik koormus qd = gk x 1,2 + qk x 1,5 = 3 + 15 = 18 kN/m²
.....................................41 Koostas N.N 2011 2 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 1. Lähteandmed Seinad silikaadkividest, fb=25,0 Mpa (müürikivi normaliseeritud survetugevus) Mört M5-M10 (valin M5) Hoone on 11-kokkuseline. Seinade paksus muutub 6-ndal korrusel. Korruse kõrgus 2,8m Kasuskoormus 2,0 kN/m2 Hoone asub Narvas Aknade mõõdud 2,0x2,0 Tala T1 pikkus L=8,0m. Tala otsa laius 30cm. Tala otsa toetuspikkus lihttoetusel 25cm. Tala kõrguseks võtame h=480 mm Vahelae- ja katusepaneeliks valime HCE220, mille omakaal 340 kg/m2 => pk=3,4 kN/m2 Mõned andmed kivide kohta ressursist: http://www.silikaat.ee/ Tihedus 1850...1950 kg/m³ Veeimavus 10...15% Veeimavuse kiirus 0,6 ...1kg/m²min Niiskuskahanemine = 0,2....0,4mm/m Soojusjuhtivus
........................................................ 47 LISA. JOONISED.................................................................................... 50 1 1. LÄHTEÜLESANNE 2 2. PLAADI ARVUTUS 2.1. Koormused plaadile Valin h1=100 mm plaadi paksuseks ja betoonipõrand paksusega h2=30 mm. Plaat arvutatakse talana laiusega b=1 m. Normkoormused: - kasuskoormus qk = 8.0 1 = 8.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gk1 = 0.03 24 1 = 0.72kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal gk 2 = 0.1 25 1 = 2.5kN / m Arvutuskoormused: - kasuskoormus qd = q qk = 1.5 8.0 = 12.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gd1 = g gk1 = 1.35 0.72 = 0.97kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal
. . . . . 38 7.4 Peatala M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 7.5 Post ja vundament M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 2 1 Plaadi arvutus 1.1 Koormused plaadile Valin plaadi paksus: h1 = 80mm ja betoonp~oranda paksus: h2 = 30mm. Plaat arvutatakse talana laiusega b = 1, 0m. Normikoormused: kasuskoormus: qk = 12, 4kN/m2 vahelaeplaadi omakaal: qk1 = 0, 08 · 25 = 2, 0kN/m2 betoonp~oranda omakaal: qk2 = 0, 03 · 20 = 0, 60kN/m2 Arvutuskoormused: kasuskoormus: qd = q · qk = 1, 5 · 12, 4 = 18, 6kN/m2 plaadi omakaal: qd1 = 1, 2 · 2, 5 = 2, 4kN/m2 p~oranda omakaal: qd2 = 1, 2 · 0, 72 = 0, 72kN/m2 koormus kokku: pd = 18, 6 + 2, 4 + 0, 72 = 21, 72 21, 7kN/m2 1.2 Talade mo ~o~tude valimine
3 - Rullmaterjal (3 kihti) g5SBS,k=0,05∙3=0,15 kN/m2 KOKKU g5,k=3,40+0,25+0,15=3,8 kN/m2 1.2.6 Trepid Monteeritavast betoonist valmistatud trepid ja mademed on keskmise paksusega 200 mm. g6,k=25,0∙0,2=5,0 kN/m2. 1.2.7 Kasuskoormus Eluruumi normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=2,0 kN/m2 2+(n−2)ψ 0 2+ ( 4−2 ) 0,7 Korruste arvust sõltuv vähendustegur αn ¿ = =0,85 n 4 kus n – korruste arv ja ψ 0 =0,7 – kasuskoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur eluruumides.
mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Koormuste liigitus Liigitus ajalise kestuse järgi: · alalised e püsikoormused (G) konstruksioonide omakaal, püsiv tehnoloogiline sisseseade ja teede pinnakatte kaal, otsesed mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud koormused, eelpingekoormus (P) · muutuvkoormused (Q) kasuskoormus vahelagedele, tuulekoormus, lumekoormus, jääkoormus, liikuvate transpordiseadmete koormus, koormused konstruktsioonide transportimisel, ilmastikust sõltuv temperatuurikoormus · erakordsed koormused (A) plahvatused, sõidukite kokkupõrge Liigitus mõjumisviisi järgi: · staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi · dünaamilised koormused, mis põhjustavad arvestatavaid kiirendusi.
ehitusterminoloogia komisjon, ET-2 0101-0278. *2. ja 3. on juhendmaterjalid, mis ei ole otseselt kehtivad ega kohustuslikud, kuna neid ei ole õigusaktiga 2 kehtestatud. 1 Tarind ehk konstruktsioon Hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind eraldab ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed:
Samuti on plaatvundament mõistlik lahendus keldriga hoonetele, mis rajatakse kõrge pinnaveega aladele (vundament täidab üheaegselt põranda ja vundamendi fruktsiooni). Soklid Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks. Küsimused: 1. mis on vundament? · Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest (tuul, kasuskoormus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele ehk ehitise alusele. 2. Milliseid tegurid mõjutavad hoone vundamente? · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust.
(1) Märkus: Pinnase horisontaalsurve arvutamisel rakendatakse osa varutegureid pinnase omadustele ja pinnasele mõjuvatele koormustele. Pinnase arvutussurvet ei tohi määrata pinnase normsurve koruutamise teel osavaruteguriga Projekteerimise alused 32 Tabel 4 Kombinatsiooniteguri Koormuse liik 0 1 2 Kasuskoormus · klass A (eluruumid jms.) 0,7 0,5 0,3 · klass B (bürooruumid jms.) 0,7 0,5 0,3 · klass C (ruumid, kus on võimalik inimeste kogunemine) 0,7 0,7 0,6 · klass D (kauplused, kaubamajad) 0,7 0,7 0,6 · klass E (laod) 1,0 0,9 0,8 Liikluskoormus hoonetes · klass F (autoparklad kergetele
maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks. • Hoone osa sissepääsu korruseks on peamine vahetult hoone osasse sisse pääsemise korrus. • Rajatise korruste arvu määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest ruumist, välisõhust või pinnasest. Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos
KOKKUVÕTE ...........................................................................................................................15 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele. Vundament ning selle alus peavad tagama ehitise püsivuse ehituspaiga geoloogilistes, hüdrogeoloogilistes ning klimaatilistes tingimustes. Kuigi vundamenti pole maa pealt näha, on tegemist ehitise ühe olulisema osaga, mille kvaliteedist sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja deformatsioonidele vastupidavus.[1] Vundamentide ja soklite isoleerimiseks peab kasutama üksnes külma, niiskust ning pinnase
Tase rakendatud Kokkusurutavuse Katsetulemuse koormus kPa nimiväärtus mm tolerants CP5 2,0 5 CP4 3,0 4 +2 CP3 4,0 3 CP2 5,0 2 +1 1.2.10Paksuse pikaajaline vähenemine Juhul kui viimistluskihile mõjuv kasuskoormus ületab 5 kPa, võib kasutada üksnes tooteid, mille kokkusurutavus vastab tasemele CP2. Toodete pikaajaline paksuse vähenemine tuleb määrata. 1.2.11Helineelduvus Helineelduvustegur tuleb määrata standardi EN ISO 354 järgi. Helineelduvust iseloomustavad omadused tuleb arvutada, kasutades praktilise helineelduvusteguri p väärtusi sagedustel 125 250 500 1000 2000 4000 ning kaalutud helineelduvusteguri w ühearvulist väärtust.
Trepielementide tüübid: 1. T - sirged kesktalaga trepid 2. U - sirged umbtrepid 3. KT - kesktalaga keerdtrepid 4. KU - umb-keerdtrepid 5. K - keskpostiga keerdtrepid Käigupind - viimistlusvariandid 1. Mosaiikbetoonist plaadid 2. Pesubetoonpind 3. Liivapritsiga töödeldud pind 4. Vormipind Alumine pind - viimistlusvariandid 1. Terashõõrutud pind 2. Rullpind 3. Harjapind Koormused Kasuskoormus 4kN/m2, punktkoormus 2 kN, peavad võimaldama kiiret pääsu korruselt korrusele, vajadusel evakuatsiooni, peavad paiknema tulekindlate piiretega ruumides, trepikodades. Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus. 87. Kivi(raudbetoon)astmetega trepi ehitamine taladel? Trepi kandekonstruktsioon moodustatakse trepikoja külgseintele toetuvatest rõhttaladest ja neile toetuvatest kaldtaladest. Raudbetoonastmed paigaldatatakse kaldtaladele
kmod lühema kestusklassi järgi. Koormuse kestusklassid Koormuse kestusklass Normkoormuse kestus Koormamise näited Alaline üle 10 aasta omakaal Pikaajaline 6 kuud – 10 aastat laokoormus Keskkestev 1 nädal – 6 kuud kasuskoormus, lumi Lühiajaline vähem kui 1 nädal lumi, tuul Hetkeline tuul, avariikoormus PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 11/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Konstruktsiooni kasutusklass:
konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on tasapinnaline, parapetiga ning sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 0°-2,5° ehk i=1:80. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sanditspaneelid SW Tartu Maja AS-st, mida on kasutatud ka vundamendi soklipaneelina. 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus Hoone projekteeritud funktsioon on ametipinnad ehk remonditsehh. Normatiivne kasuskoormus on 3 kN/m2 ning hoonesse on projekteeritud kergkonstruktsioonil olevad kipsseinad, mis on kergesti eemaldatavad ja ümberplaneeritavad ning tulepüsivusklassiks on TP-1. Eelneva põhjal võib öelda, et hoone sihtotstarvet on võimalik muuta ning seda saaks teha ilma raskusteta. Ruumide loetelu on toodud välja järgmises Tabel 1. Ruumide eksplikatsioon Tabel 1. Ruumide eksplikatsioon Nr. RUUMI NIMETUS suurus/ühik 01
Industriaalne ehitus (detailid tehases, montaaz ehitusplatsil: kiirem ja kvaliteetsem) Unifitseeritus (ühtne moodulsüsteem), tüpiseerimine, standardiseerimine. 15 Loeng 5 Hoonete tehnilised näitajad. Hoonete konstruktsioon ehk tarind võib jagada kaheks. Kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament
2.3 Koormused 2.3.1 Määratlused (1) Koormus F on kas -- otsene koormus (jõud), s.o konstruktsioonile otseselt rakendatud koormus, või kaudne koormus e mõjur (sunddeformatsiooni mõju), näiteks temperatuuri mõju. (2) Koormusi liigitatakse: a) nende ajalise muutumise järgi alalised koormused G, näiteks konstruktsiooni omakaal, sanitaartehniliste seadmete, abi- seadmete ja statsionaarse sisseseade kaal, muutuvad koormused Q, näiteks kasuskoormus, temperatuuri-, lume- ja tuulekoormus, avariikoormused A, näiteks plahvatuse või ratta löögikoormus; b) nende liikuvuse järgi ruumis kinniskoormused, näiteks omakaal seoses konstruktsioonidega, mis on väga tundlikud oma- kaalu muutuste suhtes), liikuvkoormused nende liikuva iseloomu tõttu, näiteks liikuv kasus- või temperatuurikoor- mus, tuule- ja lumekoormus; c) nende mõjumisviisi järgi -- staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis või selle osas nimetamisväärseid
!f cd b Armatuuri pindala saadakse valemist (3.18): As1 = fcdbd1/fyd . Ristlõike kõrgus h = d1 + c1, kus c1 on armatuuri raskuskeskme kaugus ristlõike tõmmatud servast. Kui arvutuse või konstrueerimise käigus ristlõike mõõtmeid muudetakse (täpsustatak- se), siis korratakse arvutust 2. ülesandetüübi järgi. Näide 3.2 Antud: Raudbetoontala arvutusskeem (joonis 3.3); normkoormused [alaline koormus gk = 45 kN/m ( G = 1,2), kasuskoormus pk = 48 kN/m ( q = 1,5)]; betoon C25/30 (fcd =16,7 MPa); ar- matuur A-III (fyd = 340 MPa). Tala laius b = 250 mm on määratud sellele toetuva seina laiuse- ga. Tuleb dimensioneerida tala. Arvutus: Arvutuslik kogukoormus qd = 1,2 · 45 + 1,5 · 48 = 126 kN/m. Arvutuslik paindemoment ava leff = 6,0 m keskel MEd = 126 · 6² / 8 = 567 kNm. Joonis 3.3 Näites 3.2 arvutatav tala Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 48
G k, j + Q k ,1 + i> 1 0,i Qk ,i G k, j + 1,1 Q k ,1 + i>1 2,i Q k ,i Koormus 0 1 2 Kasuskoormus Klass A: elamispinnad 0,7 0,5 0,3 Klass B: ametipinnad 0,7 0,5 0,3 Klass C: pinnad rahva kogunemiseks 0,7 0,7 0,6
annaabi.ee 
