EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 7 EPS (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 7 2021 EPS katsetamine Rühm:  Mattias Põldaru


1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete  tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati kahte erinevat vahtpolüstüreentoote – valget ja täpilist EPS-i. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme   liik   (kaal,   nihik,   joonlaud,   mõõtekell   vms)   tootja   ja   mudel,   mõõtetäpsus, mõõtepiirkond.  Töös kasutati järgnevaid seadmeid:   Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g;  Nihik – täpsus 0,02 mm;   Hüdrauliline press. 2


4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Mõõtmete määramine 4.1.1. Nimimõõtmetega toote pikkuse ja laiuse määramine vastavalt standardile      EVS-EN 822:2013 Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23 ± 5)℃. Katsed viidi  läbi temperatuuril (23 ± 5)℃. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega  0,5 mm järgmiste eeskirjade järgi: 1. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, siis võetakse üks mõõde katsekeha  poolest pikkusest ja üks poolest laiusest vastavalt joonisele 1; 2. Kui katsekeha pikkus on suurem kui 1,5 m, siis võetakse üks täiendav mõõde iga  meetri kohta vastavalt joonisele 2 ja tulemus esitatakse aritmeetilise keskmisena. Joonis 1. Mõõtmete võtmine katsekehal                      Joonis 2. Mõõtmete võtmine katsekehal  kui b ja l ≤ 1,5 m                                                          kui b ≤ 1,5 ja l ≥ 4,5 m Mõõtmistulemused estitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelisse 5.1.1. 4.1.2. Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine standardi EVS-EN 12085:2013  järgi Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde   arvutati   kui   aritmeetiline   keskmine   kolmest   mõõtmistulemusest   –   kaks   mööda paralleelservi   ja   kolmas   nende   keskelt.   Mõõtmistulemused   esitati   millimeetrites   0,5   mm täpsusega ja kanti tabelisse 5.1.1. 3


4.2. Tiheduse määramine vastavalt standardile EVS-EN 1602:2013 Tihedus ρ määrati keha massi ja mahu suhtena [kg /m3] valemi 1 järgi: ρ= m V br ∙1000    (Valem 1) kus  m – katsekeha mass õhus, [ g];        V br – katsekeha brutomaht, [c m3]. Tiheduse   määramiseks   kasutati   vähemalt   6   tundi   temperatuuril  (23 ± 5)℃  hoitud   viite korrapärase kujuga katsekeha.  Korrapärase kujuga keha maht  V br  arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määrati vastavalt punktile 4.1. Kastekeha mass m määrati kaalumise teel täpsusega 0,5%.  Mõõtmistulemused esitati [kg /m ³] kolme tüvenumbriga ja kanti tabelisse 5.1.1. 4.3. Veeimavuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999 Katseteks   võeti   vähemalt   6   tundi   temperatuuril  (23 ± 5)℃  hoitud   neli   nimipaksusega katsekeha [(200 ×200) ± 1] mm. Määrati katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 4.1. Määrati kuivatatud   katsekehade   massid  m0  täpsusega   0,1   g.   Katsekehad   asetati   vette,   mille temperatuur oli 18 kuni 28 ℃, nii et katsekeha alumine pind oleks 8 – 12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoiti vees 28 ööpäeva, siis võeti veest välja ja eemaldati niiske lapiga üleliigne vesi ning määrati kohe veega immutatud katsekehade mass m28.  Veeimavus mahu järgi arvutati valemi 2 järgi:  W k = m 28− m V ∙ 100 %    (Valem 2) kus  m – katsekeha mass kuivatatult, [ g];        m28 – katsekeha mass veega immutatult, [ g];        V  – katsekeha ruumala, [cm3]; Toote   partii   veeimavus   arvutatakse   kui   aritmeetiline   keskmine   katsetatud   proovikehade katsetulemusest. Andmed esitati 0,1% täpsusega ja kanti tabelisse 5.2.1. 4


4.4. Paindetugevuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12089:1999 Katseteks   võeti   vähemalt   6   tundi   temperatuuril  (23 ± 5)℃  hoitud   neli   nimipaksusega katsekeha.   Enne   proovikeha   katsetamist   määrati   tema   mõõtmed   vastavalt   punkti   4.1 kirjelduse   järgi.   Paindetugevuse   määramiseks   asetati   katsekeha   kahele   toele,   mille vahekaugus on 150 mm. Koormus rakendati katsekehale tugiava keskel.  Iga üksiku katsekeha paindetugevus Rp arvutati valemi 3 järgi: R p = 3 Fl 2 b h 2     (Valem 3) kus  Rp – katsekeha paindetugevus, [kPa];        F – purustav jõud, [ N ];        l – tugiava, [mm ];        b – katsekeha laius, [ mm ];        h – katsekeha paksus, [mm ]. Soojusisolatsioonmaterjali paindetugevus arvutati kui aritmeetiline keskmine 3 proovikeha katsetuse tulemustetst, täpsusega 0,1 N /mm2 ja andmed kanti tabelisse 5.3.1. 4.5. Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil  (otsene meetod)  Katseteks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril (23 ± 5)℃ hoitud katsekeha. Enne proovikeha katsetamist määrati tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm punktis 4.1.2 toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viidi läbi 3 katsekehaga mille mõõtmed olid 50 ×50 ×50 mm (d=50 mm) või  100 ×100 ×100  mm (d=100mm). Katsekeha asetati pressi alumisele surveplaadile,   tsentreeriti   ning   viidi   sujuvasse   kokkupuutesse   pressi   ülemise   plaadiga. Katsekeha koormati eelkoormusega 250 ±10 Pa:  1. Katsekeha mõõtudega 50 ×50 ×50 ⟹ eelkoormus ¿(0,064 ± 0,003)kgf ,  2. Katsekeha mõõtudega 100 ×100 ×100 ⟹ eelkoormus ¿(0,255± 0,010)kgf .  Kui katsekeha deformeerus eelkoormusega 250 Pa oluliselt, siis valiti eelkoormuseks 50 Pa. Peale   eelkoormuse   rakendamist   määrati   joonlaual   algnäit  d0  millimeetrites.   Katsekeha koormati ühtlase kiirusega d /10 (d=¿ katsekeha paksus) mm /min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeriti manomeetri näit.  5


Koormustaluvus arvutati igale katsekehale eraldi valemi 4 järgi:  σ 10= F S     (Valem 4) kus  σ 10 – katsekeha koormustaluvus, [kPa];        F – koormus 10%-lisel deformatsioonil, [kN ];        S – katsekeha ristlõikepind, [mm2]. Soojusisolatsioonmaterjali   koormustaluvus   arvutatakse   kui   aritmeetiline   keskmine   3 proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1  [ N /mm2]. Saadud tulemused kantakse tabelisse 5.3.1. 4.6. Survepinge (koormustaluvuse) määramine (kaudne meetod) Lisaks määrati materjalide koormustaluvus kaudse meetodiga. Kaudsel määramisel lähtuti katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvutati valemi 5 järgi: σ 10=10,0 ∙ ρ −81,0    (Valem 5) kus  σ 10 – koormustaluvus, [kPa];        ρ – katsekeha tihedus, [kg /m3]. Katsetulemused esitati kolme katsekeha aritmeetilise keskmisena kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelisse 5.4.1. 6


4.7. Soojuserijuhtivuse määramine (kaudne meetod) Soojuserijuhtivus kaudsel määramisel arvutati valemi 6 järgi: λ=0,025314+5,1743∙ 10 − 5 ∙ ρ+ 0,173606 ρ     (Valem 6) kus  λ – soojuserijuhtivus, [W /m∙ K ];        ρ – katsekeha tihedus, [kg /m3]. Toote deklareeritav soojuserijuhtivus λD arvutati valemiga 7:  λ D = λkesk + k ∙ sλ    (Valem 7) kus λD– tootja poolt deklareeritud soojuserijuhtivus, [W /m∙ K ];        k – katsetulemuste arvuga seotud tegur k =2,07;        sλ – soojuserijuhtivuse hinnanguline standardhälve ja seda arvutati valemiga 8. sλ= √∑i=1 n ( λi−λkesk) 2 n−1     (Valem 8) Andmed on leitavad tabelitest 5.5.1.1 ja 5.5.2.2. 7


5. KATSETULEMUSED 5.1. Tiheduse määramine Tabel 5.1.1 Tiheduse määramine Katsekeha nr. Katsekeha mõõtmed, [ mm ] Katsekeha maht, [cm3] Katsekeha mass, [ g] Tihedus ρ, [kg /m3] ρ kesk , [kg /m3] a b h I (valge) 199,5 199,1 48,8 1938,4 30,31 15,64 15,64 II (täpiline) 197,2 199,5 50,3 1978,9 28,11 14,20 14,20 1 (valge) 199,1 99,2 49,7 981,6 15,78 16,08 15,75 2 (valge) 200,5 100,1 49,8 999,5 15,61 15,62 3 (valge) 199,5 100,1 49,2 982,5 15,27 15,54 4 (valge) 50,6 49,8 50,9 128,3 2,03 15,82 15,80 5 (valge) 48,6 50,7 50,1 123,4 2,01 16,29 6 (valge) 50,9 49,7 51,2 129,5 1,98 15,29 V = abh 1000 = 199,5∙ 199,1 ∙ 48,8 1000 = 1938,4 cm 3  ρ= m
V ∙ 1000= 30,31 1938,4 ∙1000=15,64 kg /m 3  5.2. Paindetugevuse määramine Tugedevahelinekaugus on 150 mm. Tabel 5.2.1 Paindetugevuse määramine Katsekeha nr. EPS värvus Katsekeha mõõtmed, [mm ] Purustav jõud, [ N ] Paindetugevus, [ kPa] R pkesk , [ kPa ] b h F p R p 1 valge 99,2 49,7 207,3 190,4 191,9 2 100,1 49,8 219,3 198,8 3 100,1 49,2 200,8 186,5 R p = 3 Fl 2 b h 2 ∙ 1000= 3∙ 207,3 ∙150 2 ∙99,2 ∙ 49,7 2 ∙ 1000=190,4 kPa  8


5.3. Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil  (otsene meetod) Tabel 5.3.1 Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil (otsene 
meetod) Katsekeh a nr. EPS värvu s Katsekeha ristlõike mõõtmed, [ mm ] Survepind , [m m2] Jõud 10% deformatsioonil , [ N ] Koormustaluvus, [ kPa] σ 10kesk , [ kPa] a b S F s σ 10 4 valge 49, 8 50, 9 2534,82 229,0 90,3 87,4 5 50, 7 50, 1 2540,07 233,0 91,7 6 49, 7 51, 2 2544,64 204,3 80,3 σ 10= F s S ∙ 1000= 229,0 2534,82 ∙ 1000=90,3 kPa  5.4. Survepinge (koormustaluvuse) määramine (kaudne meetod) Tabel 5.4.1 Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil (kaudne 
meetod) Katsekeha nr. EPS värvus Tihedus ρ, [kg /m3] Koormustaluvus, [kPa] σ 10kesk , [ kPa ] σ 10 4 valge 15,82 77,2 77,0 5 16,29 81,9 6 15,29 71,9 σ 10=10,0 ∙ ρ −81,0=10,0 ∙ 15,82−81,0 =77,2 kPa  9


Graafik 5.4.2 Katsekehade koormustaluvuse erinevus otseselt ja kaudselt mõõdates 15.2 15.4 15.6 15.8 16 16.2 16.4 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 71.9 77.2 81.9 80.3 90.3 91.7 Koormustaluvus (otsene meetod) Koormustaluvus (kaudne meetod) Tihedus, [kg/m³] K o o rm u st a lu v u s,  [ k P a ] 5.5. Soojuserijuhtivuse määramine 5.5.1. Soojuserijuhtivuse määramine (otsene meetod) Tabel 5.5.1.1 Soojuserijuhtivuse määramine (otsene meetod) Katsekeh a nr. EPS värvus Mass, [ g] Katsekeha mõõtmed, [ mm ]  Soojuserijuhtivus , [ W /m∙ K ] λ kesk,  [ W /m∙ K ] a b h λ Valge Täpiline 1 valge 30,3 199,5 199,0 48,8 0,04046 0,038 0,037 2 valge 39,16 199,2 199,3 48,6 0,03554 3 täpilin e 28,0 197,2 199,5 50,3 0,03761 4 täpilin e 27,36 199,5 199,5 50,2 0,03760 5 täpilin e 39,29 199,0 198,0 49,0 0,03526 6 täpilin e 27,22 198,0 197,0 50,0 0,03750 7 täpilin e 27,4 199,0 201,0 50,5 0,03788 10


11


5.5.2. Soojuserijuhtivuse määramine (kaudne meetod) Tabel 5.5.2.2 Soojuserijuhtivuse määramine (kaudne meetod) Katsekeh a nr. EPS värvus Mass , [ g] Katsekeha mõõtmed, [mm ] Tihedus , [kg /m3] Soojuserijuhtivus , [ W /m∙ K ] λ kesk,  [ W /m∙ K ] a b h ρ λ Valg e Täpilin e 1 valge 30,31 199, 5 199, 1 48, 8 15,64 0,03722 0,036 0,038 2 valge 39,16 199, 2 199, 3 48, 6 20,30 0,03492 3 täpilin e 28,11 197, 2 199, 5 50, 3 14,20 0,03827 4 täpilin e 27,36 199, 5 199, 5 50, 2 13,69 0,03870 5 täpilin e 39,29 199, 0 198, 0 49, 0 20,35 0,03490 6 täpilin e 27,22 198, 0 197, 0 50, 0 13,96 0,03847 7 täpilin e 27,4 199, 0 201, 0 50, 5 13,56 0,03882 λ=0,025314+5,1743∙ 10 − 5 ∙ ρ+ 0,173606 ρ = 0,025314+5,1743 ∙10 − 5 ∙ 15,64+ +0,173606 15,64 = 0,03722 W /m∙ K Graafik 5.5.2.3 Katsekehade soojuserijuhtivuse erinevus otseselt ja kaudselt mõõdates 13 14 15 16 17 18 19 20 21 0.03 0.03 0.03 0.04 0.04 0.04 0.04 0.04 0.04 0.04 Soojuserijuhtivus (otsene meetod) Soojuserijuhtivus (kaudne meetod) Tihedus, [kg/m³] S o o ju se ri ju h ti v u s  λ ,  [W /m K ] 12


6. JÄRELDUSED Standardi   EVS-EN   13163:2012+A1:2015   järgi   katsetatud   EPS-i   proovikehad   peavad kõigepealt vastama mõõtmete tolerantsi klassidele (vt Lisad). Selle standardi järgi saab öelda, et kõikidel katsekehadel pikkuse tolerantsi klass on L2. Samuti kõikidel katsekehadel laiuse tolerantsi klass on W1. Paksuse tolerantsi klass T1 on ainult katsekehadel nr. I ja nr. 6, teistel katsekehadel tolerantsi klass on T2. Meie katses kasutatud EPS-i on võimalik spetsifitseerida mõõtmete järgi selliselt: EPS-EN 13163-T1-L2-W1 või EPS-EN 13163-T2-L2-W1 Täpilise   vahtpolüstüreeni   nimimõõtmetega  200 ×200 ×50 mmkeskmiseks   tiheduseks   saadi 14,20 kg /m3. Valge vahtpolüstüreeni nimimõõtmetega 200 ×200 ×50 mmkeskmine tihedus on võrdne   15,64  kg /m3.   Valge   vahtpolüstüreeni   nimimõõtmetega 200 ×100 ×50 mmja  50 ×50 ×50 mmkeskmiseks   tiheduseks   tuli   vastavalt   15,75   ja   15,80 kg /m 3. Kirjandusliku allika alusel EPS tihedus jääb vahemikku 12 – 60  kg /m3  ja sõltub materjali soojuserijuhtivusest. Keskmine vahtpolüstüreeni paindetugevus on võrdeline 191,9 kPa. Standardi järgi on paindetugevuse tase BS170.  Katsetatud EPS-i survepinge 10%-lisel deformatsioonil, mõõdates otsese meetodiga, tuli 87,4 kPa,   mille   tase   on   CS(10)80   ja   kaudse   meetodiga   mõõdates   77,0   kPa   ja   selle   tase   on CS(10)70.  Lisaks mõõtmete tolerantsi klassidele, võtame arvesse paindetugevuse taset ja survepinge taset 10%-lisel deformatsioonil. Selle alusel katsetatud vahtpolüstüreeni saab spetsifitseerida järgmiselt:  EPS-EN 13163-T1-L2-W1-BS170-CS(10)70 (kaudne mõõtmismeetod) või EPS- EN 13163-T2-L2-W1-BS170- CS(10)80  (otsene mõõtmismeetod) Kasutades kaudse mõõtmismeetodit, valge vahtpolüstüreeni soojuserijuhtivus on võrdeline 0,036  W /m·K . Täpilise vahtpolüstüreeni soojuserijuhtivus on 0,038 W/mK. Standardi järgi EPS-i soojuserijuhtivus jääb vahemikku 0,037 – 0,041 W /m·K .  Kõik   katsetulemused,   välja   arvatud   valge   vahtpolüstüreeni   soojuserijuhtivus,   asuvad sobilikkudes piirides ja see tähendab, et meie katse õnnestus. 13


7. LISAD 7.1. Toote klassifitseerimine Klassifitseerimine   vastavalt   standardile   EVS-EN   13163:2012+A1:2015   “EHITUSLIKUD SOOJUSISOLATSIOONITOOTED. Tehaseliselt valmistatud paisutatud polüstüreenist tooted (EPS). Spetsifikatsioon”. 7.1.1. Pikkus ja laius Pikkus l ja laius b peab olema määratletud vastavuses standardiga EN 822. Mõõtetulemus ei tohi  kõrvale  kalduda  nimiväärtusest rohkem  kui deklareeritud klassile tabelis 5 etteantud tolerants. 7.1.2. Paksus Paksus  d  peab  olema  määratletud   vastavuses  standardiga   EN  823.  Mõõtetulemus  ei   tohi kõrvale   kalduda   nimipaksusest  d N  rohkem   kui   deklareeritud   klassile   tabelis   5   etteantud tolerants. 7.1.3. Mõõtmete tolerantsi klassid Tabel 5. Mõõtmete tolerantsi klassid Suurus Klass Tolerantsid Plaadid Rullid Pikkus L1 ± 0,6% või ± 3 mm -1 % L2 ± 2 mm + piiranguteta Laius W1 ± 0,6% või ± 3 mm ± 0,6% W2 ± 2 mm või ± 3 mm Paksus T1 ± 2 mm T2 ± 1 mm 7.1.4. Survepinge 10%-lisel deformatsioonil Survepinge 10%-lisel deformatsioonil, σ 10, peab olema deklareeritud vastavuses standardiga EN  826. Katsetulemus  ei  tohi  olla  väiksem  kui  deklareeritud  klassile  tabelis 6  etteantud väärtus. Tootel, millel on survepinge väärtus nõutud, peab see rahuldama tabelis 8 ette antud paindetugevuse väärtust.  14


7.1.5. Paindetugevus Paindetugevus σ b peab olema deklareeritud vastavuses standardiga EN 12089. Katsetulemus ei   tohi   olla   väiksem   kui   deklareeritud   klassile   tabelis   7   etteantud   väärtus.   EPS   60   toote tähistamise koodi näide: EPS-EN 13163-T1-L1-W1-BS100-CS60 Tabel 6. Tasemed survepingele 10%-lise                              Tabel 7. Paindetugevuse tasemed
deformatsiooni korral 7.1.6. EPS toodete klassifikatsioon Tabel 8. EPS toodete klassifikatsioon Tüüp Survepinge 10%-lisel deformatsioonil, [kPa] Paindetugevus, [kPa] EPS S - 50 EPS 30 30 50 EPS 50 50 75 EPS 60 60 100 EPS 70 70 115 EPS 80 80 125 EPS 90 90 135 EPS 100 100 150 EPS 120 120 170 EPS 150 150 200 EPS 200 200 250 EPS 250 250 350 EPS 300 300 450 EPS 350 350 525 EPS 400 400 600 EPS 500 500 750 15 Tase Nõue kPa CS(10)30 ≥30 CS(10)50 ≥ 50 CS(10)60 ≥ 60 CS(10)70 ≥ 70 CS(10)80 ≥ 80 CS(10)90 ≥ 90 CS(10)100 ≥ 100 CS(10)120 ≥ 120 CS(10)150 ≥ 150 CS(10)200 ≥ 200 CS(10)250 ≥ 250 CS(10)300 ≥ 300 CS(10)350 ≥ 350 CS(10)400 ≥ 400 CS(10)500 ≥ 500 Tase Nõue kPa BS50 ≥ 50 BS75 ≥ 75 BS100 ≥ 100 BS115 ≥ 115 BS125 ≥ 125 BS135 ≥ 135 BS150 ≥ 150 BS170 ≥ 170 BS200 ≥ 200 BS250 ≥ 250 BS350 ≥ 350 BS450 ≥ 450 BS525 ≥ 525 BS600 ≥ 600 BS750 ≥ 750


16

Document Outline

• 1. 13. January 2022Töö eesmärk
• 2. Katsetatud materjalid
• 3. Kasutatud vahendid
• 4. KatsemetoodikaD
  • 4.1. Mõõtmete määramine
    • 4.1.1. Nimimõõtmetega toote pikkuse ja laiuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 822:2013
    • 4.1.2. Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine standardi EVS-EN 12085:2013 järgi
  • 4.2. Tiheduse määramine vastavalt standardile EVS-EN 1602:2013
  • 4.3. Veeimavuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999
  • 4.4. Paindetugevuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12089:1999
  • 4.5. Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil (otsene meetod)
  • 4.6. Survepinge (koormustaluvuse) määramine (kaudne meetod)
  • 4.7. Soojuserijuhtivuse määramine (kaudne meetod)
• 5. Katsetulemused
  • 5.1. Tiheduse määramine
  • 5.2. Paindetugevuse määramine
  • 5.3. Survepinge (koormustaluvuse) määramine 10%-lisel deformatsioonil (otsene meetod)
  • 5.4. Survepinge (koormustaluvuse) määramine (kaudne meetod)
  • 5.5. Soojuserijuhtivuse määramine
    • 5.5.1. Soojuserijuhtivuse määramine (otsene meetod)
    • 5.5.2. Soojuserijuhtivuse määramine (kaudne meetod)
• 6. Järeldused
• 7. Lisad
  • 7.1. Toote klassifitseerimine
    • 7.1.1. Pikkus ja laius
    • 7.1.2. Paksus
    • 7.1.3. Mõõtmete tolerantsi klassid
    • 7.1.4. Survepinge 10%-lisel deformatsioonil
    • 7.1.5. Paindetugevus
    • 7.1.6. EPS toodete klassifikatsioon