Menüü koostamise alused Menüü koostamise üldised alused: · Milliseid toite kliendid vajavad, soovivad, ootavad. · Milliseid toite ja tooteid hakatakse valmistama ja müüma. · Milliseid tooteid asetatakse ettevõttesse valmis kujul ja milliseid pooltoodetena. · Milliseid tooteid valmistatakse ise. · Millised on põhitooted mis peavad alati müügil olema. · Milline on hinnatasu Toiduidee - äriideest tuletatud üksiasjalikum kirjeldus toiduteeninduse toimingutest. Toiduideega liitub ühe tähtsa teguriga töötajate kutse oskus. Kellele? Mida? Kokkusobivus Kuidas? Miks? Kus? Menüü - Toitlustusettevõtte hinnakiri, milles on kindlaks määratud järgnevusega ja reeglite kohaselt kindlast määratud hindadega. Menüüs loetakse tavaliselt emsalt toidud, seejärel joogid, vajadusel roakäigud nt: eelroad, pearoad, järelroad või suurköö...
Buffet - laud Sandra Taniel Helen Antsmaa 24.11.09 Kehtna 2009 Buffet laud (Rootsi laud) Buffet lauas serveeritakse toidud ja asetatakse nõud ning söögiriistad ühele või mitmele lauale, mille ääres ei sööda. Need lauad kaunistatakse, road serveeritakse suurtel vaagnatel või kaussides. Söömiseks kaetakse eraldi lauad, mis võivad asuda ühes või mitmes ruumis. Buffet laud (Rootsi laud) Buffet lauana võib katta hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilaua, samuti kohvi- ja teelaua ning vastuvõtulaua. Buffet laua menüüs võivad olla külmad ja kuumad eelroad, pearoad, vaheroad, järelroad, kuumad joogid, karastavad joogid, alkohoolsed joogid. Buffet laud (Rootsi laud) Kõik road ja joogid buffet lauas pannakse üheaegselt lauale. Roogade juurde on paigutatud ka vastavad sööginõud ja riistad. Sööja valib oma maitse järgi roakäigud ja nende järjestuse. Buffet laudu võib katta nii siseruumides kui ka vabas õh...
1. Millal kasutatakse fursettlaudu ? Fursettlaudu kasutatakse tavaliselt vastuvõttude puhul, kui suhteliselt väikeses ruumis tuleb teenindada suurt hulka külalisi lühikese aja jooksul. Külaliste arv pole täpselt teada. Ei nõua erilist mööblit või siseseadet. 2. Kus neid võib katta ? Neid võib katta ettevõtete ja firmade saalis, fuajees, büroos, talveaias või koguni terrassil, pargis või aias. 3. Kust tuleb nimetus fursettlaud ? Sõna fursett tuleneb prantsusekeelsest sõnast fourchette ( eesti keelde tõlgituna - kahvel). pakutakse roogi, mida saab süüa ainult kahvliga, näppude vahelt või suupistetikke kastades. 4. Missugustele tingimustele peab vastama menüü ? Fursettlaual pakutakse seega roogi mida saab süüa ainult kahvliga, näppude vahelt või suupistetikke kasutades. Seda arvestades tuleb koostada ka menüü. Menüüse võib lülitada rikkalikus valikus külmi suupisteid. 5. Kuidas fursettlauaga vastuvõtul peab ...
Menüü Külmad eelroad Tuunikala magusas tomatikastmes Vasikalihatarrend Täidetud praneeritud kana Juurviljavalik (lillkapsas, porgand) Dipikaste Soojad eelroad Täidetud soolaforelli rull kurgiga Suitsetatud seakoot Mehhiko Broiler Kalaroad Viinaga keedetud lõhe Aurus küpsetatud meriahven Liharoad Hakkliharoog lambalihast Magushapu sealiha Juustud Mozzarella affumicata Vacherin Mont d'Or Taleggio Magustoidud Kirju koer Marjad purutainas Puuvili Puuviljavalik Joogikaart Vahuveinid Riesling Sekt Halbtrocken Alvice Lancieri Prosecco Ekstra dry Piiritusjoogid Viin: Viru valge Rumm: Bacardi Black, Bacardi White Kuumad joogid Kohv Tee...
Kohvipausid. Kohvi- või teevastuvõtt selvelauaga. • Läbiviimise aeg 14.00-18.00 vahel • Lauakujud: □; ○; erikujuline • Lauale asetatakse: – Toidunõud – Joogiklaasid – Söögiriistad – Suupisted – Joogid • Laud paigutatakse ruumi keskele või seina äärde nii, et külalistel oleks sellele vaba juurdepääs • Laua kõrgus 0,85m • Laud kaetakse põrandani ulatuva linaga • Lauakaunistused on rikkalikumad ja mõõtmetelt suuremad kui tavalise söögilaua katmisel • Kohvi- ja teelaual kasutatakse sageli küünlaid • Lauanõude asetamise järjekord – Klaasid – gruppidena – Kohvi- või teetassid koos alustasside ja lusikatega, asetus komplektina – Koogi- või suupistetaldrikud asetatakse virnadesse suupistete lähedusse – Söögiriistad ja salvrätikud – Suupisted ja joogid asetatakse gruppidena Menüüsse kuuluvad • Küpsised • Pirukad • Koogid • Soolased küpsised • Kringlid ...
Kohvik Lindstorm küsitlusleht Lugupeetud kliendid! Soovime saada teilt tagasisidet meie kohviku kohta. Pakume teile parimaid teenuseid, aga sooviksime teada teie arvamust ja palume tagasisidet Lindstormile. Kõik teie ettepanekud on meile väga olulised! Seega ootame teie tagasisidet. (Oma arvamusele tõmmata joon alla) 1. Kuidas avastasite meie kohviku ? Jalutasin mööda ja nägin Sõbrad/tuttavaid soovitasid Meedias Ajakirjanduses Mingi muu:............................................................................................................ 2. Üldine hinnang meie kohvikule. Teenindus: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Õhkkond: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Toitlustus: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Puhtus: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Kujundus: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Kiirus: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Kommentaarid:........
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Evelin Nõmm FURSETT E. PÜSTIJALA LAUD , SÜNNIPÄEVAKS Referaat Juhendaja : Mai Hints Pärnu 2009 Fursettlaud , ehk suupistelaud lapsesünnipäevaks (püstijalateenindus) ,( 4 täiskasvanut , 4 last ) Tellija: Aime Mäeots Aeg: 20.08.09 , kell 14.00 -15.30 Koht: Restoran Seegimaja Sündmus: lapsesünnipäev Kultuuriprogramm: Kohale kutsutakse ka kloun Ummi , kes esineb kell 14.30 14.45. Samal ajal jagavad kelnerid sooje suupisteid. Kloun Zonglöörib 3 ja 4 palliga , Zonglöörib 3 klotsiga, (samas antakse ka publikule proovida) , Maal (kunstiline klounaad, kus kasutatakse samuti publiku abi Mustkunst ( Torust rätikute ja lintide väljatõmbamine, rätikutega zonglöörimine ja muud mustkunsti trikid ja samuti publiku kaasamine mustkunsti). Üleüldist üritus juhib õhtujuht Maimu Karm . ME...
Ungari köök Ungari Ungari • Pindala: 93 030 km² • Rahvaarv: 9 879 000 (2014) Toiduained • 1. korrus: nisu, mais, kartul, pastatooted, riis. • 2. korrus: paprikas, kurk, tomat, viinamarjad, õun, pirn, sidrun. • 3. korrus: liha ja lihasaadused ( siga, lammas, küülik, veis), kalad ( koha, haug), karpkalad, hanemaksapasteet, juustud, hapupiim, muna, vahukoor, võikreem. • 4. korrus: toidurasvad, pähklid. Maitseained • pipar • punapipar (värske, jahvatatud) • tüümian • muskaat • safran • majoraan • basiilik • ingver Rahvusköögi söögikorrad • Päeva põhiline söögikord on lõunaajal. Lõunasöök algab alati supiga, milleks võib olla nii kerge puljong või ka väga rammus guljashisupp. Tüüpiline toit Ungaris • Guljašš- supp Loomaliha, mugulsibul, küüslauk, jahvatatud paprika, porgand, pastinaak, paprika, tomat, kartul. • Ungari vorstisupp. Mugulsibul, paprika (jahvatatud), kartul, loomalihapuljong, tomati...
Fursettlaud . Menüü, optimaalsed kogused. Külmad suupisted: · Liha- ja kalasuupisted väikeste tükkidena, rullikestena, tiku otsas · Erinevad salatid väikestes korvikestes · Tikusuupisted köögiviljadest, puuviljadest, seentest, juustust, mereandidest · Suupistevõileivad ehk kanapeed · Tuuletaskud erinevate täidistega · Väikesed küpsised erinevate katetega Soojad suupisted: · Suupisteviinerid või väikesed vorstikesed · Hakklihapallid · Taignas küpsetatud kala ja mereannid, köögiviljad, seened ja puuviljad · Väikesed lehttaigna- või pärmivõitaignaküpsetised erinevate täidistega Sobivad kuumad joogid: · Kohv · Tee · Kakao Külmad joogid: vesi, karastavad joogid jne. Seistes söömisel on vaja pokaalide hoidmiseks taldriku külge kinnitatavaid pokaalirõngaid. Toitu tuleks igale inimesele arvestada 200-300g, kuid see on pelgalt soovitus. Konkreetseks sündmuseks menüüd ...
HAIGUSED JA NENDEST HOIDUMINE Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Haiguste kirjeldus • Sümptomid • Diagnoosimine • Ravi • Vältimine • Kokkuvõte • Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS • Tutvustada haigust; • angiin; • sümptomid; • diagnoosimine; • vältimine; • ravivõimalused. HAIGUSTE KIRJELDUS • Mandlite põletik; • viirused; • bakteriaalne infektsioon. SÜMPTOMID • Palavik, • peavalu, • neelu valulikkus, • lihasvalud, • väsimus, • isutus, • kõrvavalu, • kaela lümfisõlmede suurenemine. DIAGNOOSIMINE • Vaatlus, • kurgulima külv. RAVI • Piisav puhkamine; • palaviku alandamine; • aerosoolid; • soojad joogid. VÄLTIMINE • Karastamine, • külmetusest hoidumine, • vältida kokkupuutumist angiinihaigega. ...
VENE KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on d...
Alusmaterjal · Laudlinade all kasutatakse lausmaterjali kuna: · Libedast materjalist lina püsib paremini paigal · Lauapind on siledam · Lauaplaatide vahed ei paista välja · Lauapind on paremini kaitstud · Nõud ei kolise · Selvelaua seelikut on kergem kinnitada Aluslinana võib kasutada viltjat materjali, paksemat kangast, kulunud laudlina, õhukest kulunud tekki. Linade kokkupanek ja liitmine · Laudlinu pannakse kokku W või M kujulist voldingut jälgides. · Sisse pressitud võib olla vaid keskjoon. · Laudlinu tuleks säilitada puul rippuvana · Linade liitmist kasutatakse pikkade laudade puhul. · Linutamist alustataske uksest kõige kaugemast otsast. · Iga eelmise lina serv kaetakse 20-30 cm ulatuses. Ajalugu · Euroopa toidukultuuris alates 17. sajandist. · Ülesandeks oli kaitsta suuri pitskraesid ja volange. · Salvrättide voltimine ja pidulik asetamine kujunes välja baroki ...
Joogiõpetus 2006 Joogikaart ja selle koostamine Joogikaardile kantakse alkohoolsed ja karastusjoogid, tubakatooted, kondiitritooted. Alkohoolsete jookide valikul lähtub klient nende sobivusest valitud roogadega. Nii nagu roogade, on ka veinide valik väga suur. Selles orineteerumiseks on vaja põhjalikke teadmisi veinide omadustest, jooke valmistavatest maadest, tootjatest ja valmistamisaasta kliimatingimustest. Klassikaliselt paigutatakse alkohoolsed joogid järgnevalt: 1. Sampanjad ja vahuveinid; 2. Aperatiivveinid ja aperatiivid (piiritusveinid, vermutid, valged portveinid); 3. Valged veinid (kuivadest poolmagusateni); 4. Punased veinid (kuivadest poolmagusateni); 5. Roosad e rosé veinid (kuivadest poolmagusateni), roosad veinid võivad asuda ka valgete ja punaste veinide vahel; 6. Dessertveinid; 7. Piiritusjoogid: a. Viin, dzinn või...
1. Restorani liigitus- Ajaviiterestoran,vabaajarestoran,toidurestoran jne jne jne 2. Kelneri töö organiseerimisel kasutatavad teenindusviisid Individuaalne teenindusviis-kelner tegeleb oma laudades istuvate klientidega algusest lõpuni;võtab tellimuse ja täitab selle ja arveldab. Paarisviisiline teenindusviis-ühes töötsoonis 2 kelnerit;kelnerid kokkuleppel jagavad töökohustusi. Meeskondlik teenindusviis-vanemkelner juhib 3-4liikmeliste kelnerite meeskonda;vanemkelner organiseerib aktiivset tööd söögisaalis. 3. Restoraniteenindajate tüüpkohustused Kelner- · roogade ja jookide serveerimine ( kandikult: vasakus käes nii, et sõrmed välja sirutatud, õla kõrgusel , vaagnalt: tõstab toite taldrikule, enne serveerimist näitab seda ) · Klientidega suhtlemine · Puhaste nõude poleerimine · Kasutatud nõude koristamine · Tuhatoosi vahetamine · La...
(MENÜÜ KOOSTAMISE ALUSED) 1. Mis on menüükaart, toidukaart, joogikaart? Menüükaart- See on vabalt valitav roogade loetelu. Toidukaart- Kliendile kajastub müügil olev sortiment toidu ja joogikaardis. 2.Restoranimenüü tüübid Ühe eine kindle menu- table´d hote menu Vaba valiku menu- a la carte menu Banketi menu 3.Millised toidusektsioonid on retorani toidukaardid? 4.Argieinete roakäikude serveermuse järjekord * külm eelroog * kuum eelroog * supp või puljong *kalaroog *pearoog *kuum vaheroog *külm eelroog * sorbet *liha-või linnuliha roog * aedvilja roog * kuum järelroog *külm järelroog *Juust * tõeline magusroog *värske puuviljad * kohv või tee lisandiga 5.Mis on kogupäeva menu ja mida selle koostamisel arvestada ? 6.Nimeta menüüde tüübid toitumisaja järgi Hommiku, lõuna, õhtu, einete, oodete menüüd. 7.Rahvusvaheliselt tuntud hommikusöögimenüüd, kirjelda. *mandrieine- continental breakfast menüüs on: kohv ja tee piim röstsa...
1.Ülemiste hingamisteede põletiku peamisteks tekitajaks on: (õige tõmba joon alla) Viirused Bakterid 2.Viirusinfektsioonide peamiseks raviks on(õigele tõmba joon alla) Antibiootikumid Sümptomile vastav ravi 3.Allergilise- ja viirusliku rinofarüngiidi diferentseerimine kliinilise pildi alusel Neelu limaskesta punetus, tersed, nohu, palavik, väsimus. Allergilise on kogu aeg vesine nohu ja silmad, võib silmapõletik. 4.Nimeta alumiste hingamisteede ägedad põletikud Äge pneumoonia Äge bronhiit Äge obstruktiivse brinhiit 5.Angiini tüsistused Intokatsiooni nähud: kahvatus, iiveldus, peavalu, palavik Streptokkok teeb süda kahjustused 6. Miks on akuutne nohu imikutel häiriv haigus? Imikud hingavad ninaga ja nad ei oska suu kaudu hingavad. 7. Larüngiidile iseloomulik sümptomaatika Valulik neelamine, subfebrilne temperatuur tõus, neelu punetus, haukuv ja kuiv köha, raske sisehingamine, afoonia/düsfoonia. 8.Angiinile iseloomulik kliiniline pil...
Laua katmine ja toidu serveerimine Õppematerjal Koostas: Marell Rõss 2016 Sissejuhatus 1. Lauakultuuri ajaloost.......................................................................................... 2 2. Laua katmine...................................................................................................... 7 2.3 Kohvi ja –teelaud........................................................................................... 8 2.4 Peolaud.......................................................................................................... 8 2.5 Laua katmise eripärad................................................................................. 12 Kõikidel maadel on oma kultuur ning sellest lähtuvalt erinevad ka laudade katmise traditsioonid. Toome välja inglispäraselt, prantsuspäraselt ja ameerikapäraselt kaetud lauad, et näidata kui erinevad võivad olla laua ...
5 päeva menüü Esmaspäev : Eelroog : Lõhe kuumal taldrikul 150g 30 portsjonit Seene püreesupp 150g 30 portsjonit Supp : Seljanka 300g 60 portsjonit Pearoog : Kanakoivad sulatatud juustu , seente , ahjukartuli ja porgandisalatiga 100/70/60/50 150 portsjonit Tatravorm hakkliha ja peediga 100 g 45 portsjonit Magustoit : Mannavaht 100 g 40 portsjonit Apelsinivahvlid moosiga ( 2 tk portsjonis) 50 g / 30 g 40 portsjonit Teisipäev : Eelroog : Kartuli salat 150 g 50 portsjonit Lillkapsa juustu püreesupp 150 g 70 portsjonit Supp : Hernesupp 300 g 55 portsjonit Pearoog : Pasta Bolognese 250 g 80 portsjonit Räimekotletid kodujuustukastmega , ahjukartuliga ja peedisalatiga 300 g 60 portsjonit Magustoit : Rukki pohlavaht 50 g 30 portsjonit Puuviljakompott 100 g 40 portsjonit Kolmapäev : ...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
17.-18 saj. vene toidud Väga palju kasutati tolleaegses vene köögis külmi suupisteid. Tuntuimaid külmad suupisted lihast olid suitsusink, keedetud või praetus kalkuniliha koos sidrunilõikude või soolakurgiga, praetud ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid, keel ja jalad. Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega, haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega), sool...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ANGIIN POLE LIHTSALT KURGUVALU Õenduse õppetool TÕ 11 Jelena Lobunkova Tallinn 2013 SISUKORD Angiin selgitus Ülevaade Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümtomid ehk avaldumine Diagnoosimine ja uuringud Ravivõimalused Prognoos Ennetamine Angiin Äge tonsilliit on kurgumandlite äge põletik. Angiin on hoopis tõsisem haigus kui tavaline külmetus koos kurguvaluga. Selle ravimata jätmine võib lõppeda südame, neeru või liigese kahjustusega ÜLEVAADE Inimese neelus paikneb palju lümfoidset kude, mis moodustab kogumeid. Need kogumikud ümbritsevad neelu ja omavad kaitsefunktsiooni. Suurimad neist on paarilised kurgumandlid, kuulmetõrve mandlid ja paaritud adenoid ehk neelumandel ja keelemandel. Ägeda tonsilliidi puhul on põletikus just kurgumandlid,...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM12 MENÜÜ KOOSTAMISE ALUSED Kodutöö menüü koostamise alustes Tallinn 2012 Menüü koostamist mõjutavad tegurid 1.Klientidega arvestamise põhimõte- päevakohane, ajakohane, kliendi soovidele, vajadustele ning ootustele vastav toitude pakkumine. Näiteks peab arvestama, kellele menüü on suunatud, kas lastele, õpilastele, pensionäridele, turistidele jne. ning koostama menüü täpselt kliendi vajaustele tuginedes. Lisaks tuleb arvestada kui mõnel kliendil on laktoosi või tsöliaakiatalumatus 2. Majanduslikkuse põhimõte- ettevõtte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele taodeldavad majandustulemused, samuti säästlikkus toorainete ja ressursside (energia jt ressursid) kasutamisel. Näiteks peab arvestama, et menüü koostamisel tullakse lõplikult omadega plussides välja, heal juhul kasumiga. Peaasi, et ettev...
Vene köök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast ...
Köögis kasutatavad serveerimisvahendid Serveerimiskärud Kärusid võib kasutada lauakatmisvahendite toimetamiseks saali enne selle avamist, portsjonite üheaegseks toimetamiseks saali suurte kliendirühmade puhul ja roogade serveerimiseks. Serveerimiskärud · Serveerimine Inglise moodi, Prantsusmaal tuntud ka kui Diner a la Russe · Road vormistatakse ja serveeritakse kliendile nähtavalt söögisaalis Serveerimiskärud · Hea kasutada toitude transportimisel · Kärud valmistatakse varakult ette vajalike serveerimisvahendite, salvrätikute, maitseainete ja lisanditega. · "Viimase minuti" toidud (soojad toidud, kuumad joogid) pannakse kärule vahetult enne serveerimist. Soojendusplaadid Lauanõud · Lauanõud võivad olla portselanist, fajansist, klaasist, metallist, puust ja paberist. · Nõud peavad olema hügie...
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
Iseteenindus Iseteenindus on levinud, kliendi jaoks kiire ja mugav teenindusviis, mis on kasutusel paljudes kohvikutes, einelaudades, bistroodes jne. Iseteeninduse korral valib klient harilikult letilt valmis pandud toitu või esitab teenindajale oma tellimuse, võtab sobilikud söögiriistad ja viib portsjoneeritud toidu ise lauda. Kasutatud nõud koristab kas saalitöötaja või tõstavad külastajad ise kasutatud nõud saali paigutatud kasutatud nõude kärudele. Iseteeninduse puhul vajalikud teenindustoimingud võib jaotada kolmeks etapiks: · ettevalmistus, · teenindus · teeninduse järeltoimingud. Näited teenindustoimingutest erinevates teeninduse etappides on toodud tabelis 2. Tabel 2. Teenindustoimingud iseteenindusega ettevõttes Teeninduse etapp Teenindustoimingud Ettevalmistus · Puhastada vastavalt puhastusplaanile kõik avalikud ruumid, kaasa arvatud tualetid ja garderoob, samuti toiduletid,...
Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning kus elab umbes 65 000 000 inimest. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohke...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL KOKK TEENINDUSE LIIGID JA JOOKIDE SERVEERIMINE Referaat Sisukord: 1. Teeninduse liigid 1.1. Iseteenindus Viljandi 2010 1.2. Osaline teenindus 1.3. Täisteenindus 2. Jookide serveerimine 2.1. Iga jook maitseb ainult oma õigest klaasist hästi 2.2. Joogietikett näeb ette jookide pakkumist õigel temperatuuril, mis jällegi aitab konkreetse joogi maitsel hästi esile tulla 2.3. Klaasid 2.4. Klaaside käsitlemine 2.5. Jookide garneering 2.6. Kuumade jookide serveerimine 2.7. Külmade jookide serveerimine 2.8. Kangete alkohoolsete jookide ja likööride serveerimine 2.9. Ole alati puhas, korrektne ja diplomaatiline Teeninduse liigid Toitlustusteeninduses kasutatakse erinevaid teeninduse liike, nagu iseteenindus, osaline teenindus või täisteenindu...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgool Reisikorraldus EESTI PUHKUSEREISIJA Essee Saku 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 EESTI PUHKUSEREISIJA.................................................................................................................... 4 PUHKUSEPAKETT ........................................................................................................................... 6 Ekskursioonid Tenerifel:.................................................................................................................... 6 Lanzarote saar................................................................................................................................. 7 Lõbusõit ookeanil "Lina" jahiga............................
Vürtsid ja Ürdid Vürtse kasutatakse grillimisel nii eraldi maitsestamisel kui ka marinaadide või grillkastmete koostises. Paljud vürtsid annavad grill-lihale lisaks heale maitsele ka ilusa värvi ja apetiitse välimuse. Nii ürtide kui vürtside kasutamine vähendab soola kasutamise vajadust. Cayenne pipar: Ei ole tegelikult pipar vaid paprika liik. Eriti palju kasutatakse Idamaises, Aafrika ja Mehhiko köögis. Cayenne pipart kasutataksegi tihti erinevate grillimaitseainete ja -kastmete koostises kuna see annab lihale hea maitse ja ilusa värvuse. Eriti hästi sobib sea- ja linnulihaga ning kala ja mereandidega. Cayenne on terav vürts, seepärast piisab selle tarvitamisel suhteliselt väikesest kogusest. Kui selle maitsega liialdada, siis ei pääse toidu oma maitse või teised maitsevürtsid esile. Kui kasutad Cayenne pipart kastmetes või isetehtud marinaadides, siis lase need peale maitsestamist mõni minut seista ja all...
Prantsuse köök on üle maailma kuulus oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ja kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainetes hinnatakse eelkõige maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni. Põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus on väga arenenud ning liikiderohke. Toite valmistamisel püütakse säilitada toitainete algsed omadused ja toiteväärtus. Süüakse palju toorsalateid ja aedvilju. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Prantsuse köök on väga suurel määral mõjutanud Euroopa toitlustamist ning sealt tulenevad ka osade toitude nimetused. Toite serveeritakse väga kaunilt, kuid lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata pal...
Talurahva toidud Kadri Kivirand EKL-4kõ Toidusse suhtumine ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta" ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ,,Pikk leem peab pere koos" ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita" ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus" ,,Rukis on maja peremees" ,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad" Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ning pühi Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugad...
VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toore...
Kuressaare Ametikool Uurimistöö Vene rahvusköök Juhendaja: Irina Arhipova Koostaja: Rasmus Lember ja Janno Valge Kuressaare 2015 Sisukord 1. Vene rahvusköögi ajalugu 1.1. Vanavene toidud 9. - 16. Sajand 1.2. 17. sajand ja 18. sajandi algus (Moskva periood) 1.3. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. saj. esimese kümnendini (Peterburi periood) 1.4. 19. sajandist tänapäevani 2. Venemaale iseloomulikud toiduained 2.1. Piimatooted 2.2. Puu- ja köögiviljad 2.3. Liha 2.4. Kala 2.5. Leib ja teraviljad 2.6. Maitseained 2.7. Toitude valmistamine 3. Traditsioonilised road 3.1. Traditsioonilised söögid 3.2. Traditsioonilised joogid 3.3. Tavad 4. Toitumisharjumused tänapäeval 20.4. Vanavene toidud 9. 16. Sajand Selle perioodi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast tatar, o...
Prantsuse köök Prantsuse köök on mitmekesine ja maailmakuulus oma peenemaitseliste ja hoolikalt valmistatud toitude poolest. Prantsuse köögi maine on pärit eelkõige Versailles`õukonnast, õigemini küll sealsetelt maailmakuulsatelt köögimeistritetelt. Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Mai...
Norra, Ungari ja Suurbritannia. Norra. 1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted! Norra on riik Euroopas, mis kuulub põhjamaade hulka. Norra ametlik nimi on Norra Kuningriik. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik on piiratud läänest ja loodest Rootsiga, põhjaosas omab maapiiri Venemaaga ja Soomega. Norra arengutaseme indeks on väga kõrge see on ligikaudu 0.93. Norra kuulub kõrge arengutaseme maade hulka, kui olla täpsem, siis Norra on teisel kohal maailmas arengutaseme kõrguse poolest. Ka Norra naaberriigid on päris hea arengutasemega. Soome on näiteks 8. kohal ja tema arenguindeks on 0.902, ka Rootsi on päris kõrgel kohal (14. koht), indeksiga 0.897. Kõige madalam arendutase naabermaadest kuulub Venemaale, kes on statistiliselt 58. kohal maailmas. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustab kaupade ekspordist umbes 60 prots...
VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavalis...
ÄRIPLAAN Toomas Kelo Uku Eller Alfred Kosljak Tallinn 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Meie idee on luua ettevõte, mis erineb kõigist teistest küpsetuskodadest, andes kliendile rohkem kui lihtsalt sooja saiakest kohvi või tee kõrvale. Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. Suur osa selle kogemuse edasiandmisel on meie rendipind Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi läheduses. Sellele lisame antiikse moega mööbli, ajaloohõngulised söögid ning joogid ja õhtused live- muusikud - see kõik tekitab kliendis tunde, nagu ta oleks ajas tagasi rännanud. Oma missiooniks oleme seadnud kasvada usaldusväärseks ning kliendisõbralikuks ettevõtteks ja koguda tuntust nii kodu- kui ka välismaiste klientide hulgas. Meie visiooniks on luua keskajale iseloomulik atmosfäär, kus kehtib ütlus "klient on kuningas". Oma toodangu valmistamisel kasutame vaid keskajale omaseid söögite...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Majandusarvestus ja finantsjuhtimine RUCOLA RESTORANI KÜLASTAMINE Klienditeeninduse iseseisev töö Õppejõud: Tiina Merkuljeva Tallinn 2013 Rucola restorani külastamine SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................lk 3 1. KÜSIMUSTIK.................................................................................................................lk 4 2. GRAAFIKUD..................................................................................................................lk 5 2.1. Füüsiline keskkond................................................................................................
Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip ...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond NIMI PRAKTIKAARUANNE Kursusetöö Juhendaja: Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa ...
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusae...
Referaat Magustoidud Nimi Klass/ Grupp Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Magustoidud 4. Puuviljad 8. Kompotid 9. Kissellid 11. Tarretised 12. Kreemid 14. Magusad vormiroad 16. Magusad kastmed 18. Vahud ja sambukid 19. Sufleed 20. Parfeed 21. Sorbetid 22. Kokkuvõte 23. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadis räägin erinevatest magustoitudest ehk magusroogadest. Kuidas neid liigitada ja valmistada. Millisel moel neid serveerida ning millised lisandid mingite magustoitude juurde sobivad. Magusroogade liigitamine Maguroad serveeritakse viimase roana. Need peaksid oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde. Magusroogi liigitatakse serveerimistemperatuuri järgi: · Külmad magusroad, mis serveeritakse temperatuuril 10- 14 ´C · Soojad magusroad, mis serv...
1. Toitlustusettevõtete ja -teenuste liigid Eesmärk: Õppida tundma toitlustusettevõtete tüüpe, toitlustusettevõtete äriideid ja eripärasid Alapeatükid: 1.1.Toitlustusettevõtete tüübid ja äriidee 1.2. Kiirtoitlustusettevõtted 1.3. Kohvikud ja café´d 1.4. Sööklad ja teised suurköögid 1.5. Restoranid 1.6. Baarid 1.7. Catering-ettevõtted 1.1. Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed Toitlustusettevõtete tüübid Toitlustusettevõtteid võib liigitada erinevalt. Levinud on nende liigitamine toimimispõhimõtete järgi. Nii võib ettevõtte toimimispõhimõtetele toetudes välja tuua järgmised ettevõtete tüübid: · kiirtoiduettevõtted · kohvikud ja café´d · baarid · restoranid · catering-ettevõtted Toitlustusettevõtete äriideed Igal toitlusutusettevõttel on missioon ja äriidee. Ettevõtte misioon iseloomustab ettevõtte tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel lähtu...
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste ...
1. Teenindamismeetodid Serveerimine saksa moodi Saksapärase teenindamise all mõistame teenindamist lauas/nõude ja söögi lauale toomist. Taldrik asetatakse külalise ette paremalt poolt. Vaagnad ja kausid asetatakse lauale tema käe ulatusse. Lihavaagen asetatakse kahvlist vasakule, teised nõud magustoidulusikast ülespoole. Külaline teenindab end ise. · Serveerimine Ameerika moodi Ameerikapärase teenindamise all mõistame toidu taldriku peal lauale toomist. Toit pannakse taldrikule köögis ja ettekandja asetab selle külalise ette paremalt poolt. Serveerimine Inglise moodi Inglisepärase teeninduse all mõistame teenindamist serveerimislaualt (guéridon). Toidud asetatakse köögis serveerimisnõudesse. Peatoitu näidatakse külastajale ja asetatakse kuumalusele. Road pannakse serveerimislaual taldrikutele. Töötatakse mõlema käega. Märkus: ainult pool portsjonit serveerida, et mitte taldrikut üle kuhjata. Taldrik asetada paremalt po...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus 1A Alo Nurmsalu Prantsusmaa referaat Autor: Alo Nurmsalu Kursus: PM1A Juhendaja: Endla Pesti 2014 Sisukord 1) Sissejuhatus…………………………………………….. 3 2) Üldandmed……………………………………………... 4-5 3) Ajalugu…………………………………………………. 6 4) Majandus……………………………………………….. 7 5) Kombed, toit, loodus, muusika ja sport………………... 8-10 6) Kokkuvõte……………………………………………… 11 7) Kasutatud materjal……………………………………… 12 Sissejuhatus Ma valisin Prantsusmaa riigi, sest see riik meeldib mulle. Prantsusmaa on suur ja ilus. Ja tahaks ka kunagi Prantsusmaal ära käia. Ma räägin Prantsusmaa üldandmetest, ajaloost, majandusest ja huvitavaid asju Prantsumaa kohta. Lisan pilte. Üldandmed Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik. ...
KEILA GÜMNAASIUM 9B klass Janeli Kurm KUUBA Referaat Juhendaja: õp. N.Härsing Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. MIKS KUUBA ?.................................................................................................4 2. MIS ON KUUBA PLUSSID JA MIINUSED ?....................................................5 3. ENNE KUUBA MINEKUT.................................................................................6 4. PIIRKONNAD....................................................................................................8 5. HAVANNA HOTELLID....................................................................................10 6. SÖÖGIKOHAD...............................................................................................11 7. SUKELDUMINE KUUBAL JA MUUD HUVITAVAT............
KOOL NIMI 10A klass Prantsusmaa Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Linn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4 1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6 1.4.Pinnamood ...........................................
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d...
annaabi.ee 
