17.-18 saj. vene toidud (0)

17.-18 saj. vene toidud
Väga palju kasutati tolleaegses vene köögis külmi suupisteid. Tuntuimaid külmad suupisted lihast olid suitsusink, keedetud või praetus kalkuniliha koos sidrunilõikude või soolakurgiga, praetud ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid , keel ja jalad.
Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega, haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega), soolahaugi, keedukala ja kalamarja.
Kõik supid , mille koostises polnud kapsas , olid uhhaad. „Štšiks“ nimetati aga kapsaga suppe (olgu siis tegu hapu – või toore kapsaga). Viimased võisid sisaldada nii kala kui ka liha. Supid olid tummised ja paksud ning tänu sellele sama toitvad kui praad . Ka seljanka , kus põhilisteks koostisaineteks sibul ja hapukurk, oli algselt pigem pajaroog kui supp . Tuntuimad supid: kapsasupp. Borš . Kalaleem, seljanka (kala-või lihasupp seente, kapsa, sibula ja kurgiga), hernesupp kuivikutega.
Muud soojad road : vedel puder , keedetud rupskid küüslauguga, liha ja pudruga täidetud soolikad, praetud soolaseened naeri- ja porganditäidisega, küpsetatud peet pudruga, praetud kõrvits , nuudlisupp, täidetud kala.
Eriti enne seda, kui kartul Euroopasse jõudis, söödi Venemaal palju tatart- ja tanguputru. Bojaaride aeg iseloomustab küpsetiste suur osakaal- valmistati mitmesuguseid pirukaid, mis erinesid nii oma kuju, suuruse kui ka täidise poolest. Argipäevadel söödi enamasti kalapirukat, pidupäeval aga kasutati täidiseks liha koos köögiviljade ja seentega. Levinuimad pirukad olid „kulebjakad“ - suured pealt kinnised pärmitaignapirukad –või „rasstegaid“ - väiksed pealt lahtised pärmitaignapirukad. Pirukaid pakuti koos supiga, mida keedeti ja söödi peaaegu iga päev.
Sagedamini küpsetatavad pirukad: suur ümmargune leid, pikergune suur pirukas, pliinid (õhukesed ja ka paksemad pannikoogid), juustu- või kohupiima-kook, kruubi -, nuudli- ja munaroog, magusad, joogid ja kissellid.
Üheks kindlaks vene köögi osaks olid mitmesugustest kodu- ja metslindudest valmistatud road.
Tähtsal kohal oli ka kõikvõimalike aia- ja metsasaaduste soolamine ja hapendamine. Vene köögi olulisemad maitseained olid sool, pipar, ning värske koriander . Samuti oli vene söökide lahutamatuks koostisosaks sibul ja küüslauk.
Muide, pikka aega valmisid kõik vene köögi road ahjus, sest pliit jõudis Venemaale alles 17.sajandil koos Euroopa kokkadega.
Erinevatest rahvusköökidest võid veel lugeda aadressilt:
http://www.hot.ee/nadka/profile/chiili%20toidud.html