Eestis tekkisid uued poliitilised liikumised ( Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus.) 14. Millise sündmustega on seotud: Von Sievers - Kurikuulus karistussalga juht, tema korraldusel lasid 1905. aasta revolutsioonisündmuste järel karistussalklased Viljandis kaldal 9. jaanuaril 1906 maha 40 inimest Sergei Sahhovskoi - oli Eestimaa kuberner - venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) Orlov - karistussalga juht, rahutuste mahasurumiseks Eesti aladel. Mihhail Zinovjev - Liivimaa kuberner, venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku)
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine-
· Valitses autokraadina kuni 40 aastat, kuid säilitas vabariigi vormid · Lõpetas kodusõjad ja tõi Rooma riigile rahu · Augustuse valitsemisaega peetakse Rooma impeeriumi kulminatsiooniks. Rooma idaprovitnsid ja lääneprovintsid · LÄÄNEPROVINTSID (Lääne-Rooma riik) Käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes Algas linnade allakäik Latifundiumites toodeti suur osa linnadesse minevast toodangust Soodustati uute linnade teket ja arengut · IDAPROVINTSID (keskuseks Konstantinoopol) Idas oli rohkem linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused Uus Testament levis idas rohkem, kuna peamine kõnekeel oli kreeka keel
karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. 1849. ja 1856. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist ja talude pärisostmist. Mõisamaast eraldati nn. talumaa (vaku- ehk orjusemaa), mida võidi rentida või müüa talupoegadele; 1/6 talumaast jäi ikkagi mõisniku käsutusse. Et talurahvas kohe teotööst ei vabanenud, puhkes Põhja-Eesti maakondades rahutusi, mis sundis tsaarivalitsust ning balti aadlit reforme jätkama, mis kulmineerus 1868. aastal teoorjuse keelamisega. Kokkuvõtlikult võib öelda, et tänu talurahva seadustele võis talurahvas tunda lõpuks end
arvestades. Koos vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka eesti ajakirjanduse algus. 1675.aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht. 3 Gümnaasiumid ja Tartu ülikool. Euroopas olid XVII sajandi algul väga populaarsed humanismi ideed, milles rõhutati eriti teaduse ja hariduse tähtsust. Ka Rootsi kuningriigis rajati gümnaasiume ja soodustati igati ainsa kõrgkooli, Uppsala ülikooli arengut. Loomulikult kanti samasugune hariduskorraldus üle ka uude provintsi. Poola-aegne hoogne koolielu Tartus sundis Rootsi võime ja omalt poolt selles vallas tõsiselt pingutama. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630.aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium
Arvan, et lina kasvatati seetõttu, et lina oli väga kõrgehinnaline, sest paljudes Euroopa piirkondades polnud nii häid lina kasvatamise tingimusi, kui Lõuna-Eestis. Arvan, et seepärast ostetigi Eesti talupoegadelt lina. Ka see oli üks kindel tegur, mis aitas kaasa talude päriseks ostmisele. Ka raharent aitas kaasa talude päriseks ostmisele. Asjad läksid mõnevõrra paremaks sajandi keskpaiku, kui kehtestati uued talurahva seadused. 1849. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist. Raharent andis talupoegadele selle, et nad said muretseda oma talu ja talumaa eest. Nad pidid maksma koormised maaomanikule rahas, kuid said harida oma maad ja elada oma enda kodus. Paljud talupojad maksid aastakümneid võlgasid mõisaomanikele, et saada talu endale päriseks. Arvan, et raharent oli talumeestele parem kui mõisa jaoks töö tegemine. Nad ei pidanud enam töötama mõisnike maal mõisnike kasuks. Nad töötasid omal
Kriitiline hoiak tsaarivalitsuse suhtes Majanduskriis Venemaal (1900-1903). Liiga palju rõhku pandi sõjandusele. Maa puudus 9.Milliste sündmustega on seotud?-2p von Sievers - Kurikuulus karistussalga juht, tema korraldusel lasid 1905. aasta revolutsioonisündmuste järel karistussalklased Viljandis kaldal 9. jaanuaril 1906 maha 40 inimest Sergei Sahhovskoi - oli Eestimaa kuberner - venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) 10.Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused?-4p Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks ühtseks kubermanguks, baltisakslaste
Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - kõige parempoolsemad. Esindas rikkaid taluomanikke. Soodustati suurtalusid. Liidrid Päts, Laidoner, Teemant Eesti Rahvaerakond - Lõune-Eesti rahvuslik ringkond, haritlased. Liidrid: Tõnisson, Poska, Vestholm Kristlik rahvaerakond - eraldusid rahvaerakonnast 1919. taotlesid kiriku rolli kasvu. J.Kõpp, J Lattik.. Eesti tööerakond - kuuluti tsentrisse, baasi mood. väikekodanlus. O.Strandman, J. Kukk Asunike koondis - 1923 eraldus Tööerakonnast, esindas asundustalunikke. Usuti põllumajandusse, kui riigi rikkuse allikasse. O. Köster, O. Tief
venekeelseks ja venepäraseks. Aleksander 3. baltimaadesse saadeti uued kubernerid. Manaseini revisjon- senator saadeti baltimaade olukorda uurima, revisjoni käigus esitati talle kaebusi ja valitsus kasutas neid venestusreformide läbiviimisel ära. Venestamisaja reformed- koolireform- koolides õpetus vene keeles. 1886- vene keel asjaajamiskeel kõigis valla-, linnavalitsustes. Kohtusõsteem venepäraseks. Uus linnaseadus,. Soodustati õigeusu levikut. Vanavara kogumine- 1888 hurda poolt alustatud rahvaluule kogumine. Sobilik viis patrioolse meelsuse avaldamiseks. Sinimustvalge- eesti üliõpilaste seltsi lipp, mis pühitseti sisse otepääl 1884. vastupanu venestamisele. Karsklusliikumine- tegelesid rahvaharidustööga ja meeelelahutusega. Ehitati seltsimaju. Rahvuslikud eesmärgid. Tartu renessanss- tartu rahvusmeelsed seltskonna liidrid ostsi ära postimehe ja panid peatoimetajaks Jaan tõnissoni, EÜS esimehe
Esitas ka seisukohta,et töölisele ei maksta sugugi poole rohkem palka,kui ta töötab paremini ja toodab rohkem kaupu,sest palk ei olene vaid tööst vaid ka sellest kui suurt kasumit kapitalist taotleb. Thomas Robert Malthus leidis,et kõiges on süüdi rahvastiku liiga suur iive.Tema teooria kutsus esile ägedaid diskussioone,mis jätkuvad tänapäevani. Merkatilism : Jean-Baptitse Colbert . Leidsid et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,seda silmas pidades soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine. Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty Esitas nn tööväärtusteooria,mille kohaselt ühiskonna sissetulekute allikas on töö.Vastavalt sellele määrab kaua loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Valgustusaeg e. füsiokraatia : Francois Quensy , Anne Robert Jacques Turgot.
Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1932.aasta presidendivalimistel vabariiklased kaotasid, presidendiks sai F.D.Roosevelt, kes hakkas täide viima uut kurssi ehk New Deali - 100 päeva jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1$ päevas. Seal oli 18-25 aastased. 1933.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. Isolatsioonipoliitika Isolatsionismi ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat harrastati Ameerika Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates
Tähtsaks raha hankimise viisiks pidi olema edukas kaubandusbilanss ehk välismaalt peaks võimalikult vähe kaupa sisse tooma, kuid väljaminevate kaupade hulk peaks olema suur. Sellist tegutsemist nimetati monetaarseks. Seega merkantilistlikku majanduspoliitikat järgivad valitsejad tihti lausa keelasid välismaa kaupade sissevedu. Sisseveo piiramise tulemusena jõuti järeldusele, et riik peaks ise rohkem tootma, eriti, kui leidus kodumaist toorainet. Sellest lähtuvalt soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöö edendamist. Louis XIV ajal Prantsusmaa rahandust juhtinud Jean- Baptiste Colbert oli tuntuim riigimees, kes järgis merkantilistlikku majandusõpetust. Ta edendas laevaehitust ja väliskaubandust, makstes preemiaid laevaehitajatele väliskaubanduse hoogustamiseks. Koos merkantilismiga kujunes ka majanduse ja riigimajanduspoliitika teaduslik käsitlus, mis sai nimeks poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia. Oma püsimajäämise tõttu sai see
Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1932.aasta presidendivalimistel vabariiklased kaotasid, presidendiks sai F.D.Roosevelt, kes hakkas täide viima uut kurssi ehk New Deali - 100 päeva jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1$ päevas. Seal oli 18-25 aastased. 1933.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. Isolatsioonipoliitika Isolatsionismi ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat harrastati Ameerika Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates
· kaotati palgad ja tasu paljude teenuste eest rahal polnud väärtust · toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras · talupoegadelt konfiskeeriti toiduaineid · transport oli tasuta 11. Milles seisnes nn. uus majanduspoliitika (NEP)? Mis oli selle eesmärk? NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Venemaa majandus hakkas taastuma kuigi ebaühtlaselt. 12. Millal loodi NSV Liit? Kirjelda NSV Liidu ülesehitust. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult mitte.Kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile. 13. Kirjelda industrialiseerimist NSV Liidus. Mis oli industrialiseerimise eesmärk? Kas see saavutati?
· 1922.a. NSVL moodustamine; · 1925.a. Trotski tagandamine; · 1924-1925 sõjaväereform: 5,5 miljonilt vähendati 0,6 miljonile; · 1929.a. Stalini autokraatse diktatuuri algus · 1929.a. "troikad" (kohalik parteisekretär +täitevkomitee esimees+ julgeolekuülem) = kohtuväline karistussüsteem Sõjaväereform? · Moodustati territoriaalsed miilitsaüksused, kus 5 aasta jooksul said sõjalise väljaõppe piirkonna kutseealised noored. · Soodustati rahvaspordi langevarjuhüpete levikut · Kasvas riigi sõjaline võimsus · 1932.a. maailma esimesed mehhaniseeritud korpused · 1937.a. armees 1,4 miljonit meest Välispoliitika NEP-i ajal · Rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega; · Komitern, mille ülesandeks oli revolutsiooni eksport (maailmarevolutsioon) Majandus · 1927.a. riigilaenukampaaniad · inflatsioon, maksukoormuse järsk tõus · kaardisüsteem · 1928.a
miinimumhinnad, kehtestati miinimumpalk ning maksimaalne tööaja pikkus); * pidid kaitsma, et ei kasutataks dumpingut (kaupa müüakse alahinnaga, kahjumit tootev ning konkurente kõrvaldav). Põllumajanduse reformid: *võeti vastu seadused ja meetmed, et farmerid vähendasid vabatahtlikult tootmist. Need, kes nõustusid, neile korvas riik kahjumi. Põllumajandustootmine langes ja hinnad tõusid; * hakati suuremat tähelepanu pöörama sordiaretusele ning soodustati kindlate kultuuride kasvatamist. Sotsiaalsed reformid: * arendati välja sotsiaalhoolekande süsteem. Vanadekodud, lastekodud, internaatkoolid puudust kannatavatele lastele; haigustoetused; puude ja töövõimetuse määramine ning vastava toetuse saamine; * laiendati ametiühingu õigusi (said õiguse streikida). Said õiguse osaleda palga läbirääkimistel. USA seisukohast oli see uus suhtumine riiki ja majandusse
Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse ning heloodid olid spartiaatide vastu vaenulikud. Selleks, et heloode kuuletuma sundida, arendati ühiskonnas välja range kasvatusüsteem (seitsmeselt kolitakse välja, kahekümneselt said nendest sõjamehed, kolmekümneselt täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid. Ateenas peale türannia kukutamist kehtestati kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ka vaestel soodustati võimalust riigiasjades osaleda. Soloni reformidega pandi alus demokraatlikule riigile. Kuna Pärsia sõdade ajal arendasid ateenlased endale tugeva laevastiku, said nad ühineda ka mereliiduga ning kiirelt peale seda said ateenlased liitlased enda võimu alla. Kuna liitlastega tehti ühiskassa, kuhu kõik pidid maksma, arendas Ateena selle rahaga enda laevastikku. Katsed liidust lahkuda summutati relvadega. Sellega tõusis vaeste kodanike
reaganoomika, majandus hakkas peale tööpuudust tõusma, külma sõja lõpp. Vabariiklane 5. USA sise- ja välispoliitika ning majanduskesksed probleemid Külma sõja ajal: Hirm kommunismi leviku ees, USA tuumamonopoli kaotamine, kommunistide võimulepääs Hiinas, vaesus, klasside vahelised probleemid, rasside vahelised probleemid. Protestiti sõdade vastu:hipiliikumine. Korea sõda, Vietnami sõda. Algselt suur tööpuudus, hiljem soodustati tööstuse arengut ning võidurelvastumine tõi kaasa uusi töökohti (1981.aastal algatatud reaganoomika tõi kaasa 13 miljonit uut töökohta). Raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks ent samas kasvas sõja järel USA tähtsus maailmamajanduses andes 55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti USAst tööstusseadmeid ja muud kaupa. 1970
[9] 30. septembril 1965 surus armee maha ohvitserirühma võimuhaaramiskatse. Tekkinud olukorra kasutasid ära kindral Suharto ja kaitseminister Nasution, kes kõrvaldasid võimult president Sukarno ning alustasid kommunistidevastaseid repressioone, mille käigus kaotas elu pool kuni üks miljon inimest.[19][20] Armee ülemjuhatajaks saanud Suharto määrati ametlikult presidendiks märtsis 1968.[21] Uus valitsus asus seejärel majanduspoliitikat muutma: soodustati välisinvesteeringuid ja rahvuslikku erakapitali, vähendati riigi reguleerivat osa ning loobuti radikaalsetest reformidest.[11] Sellele järgnes kolme aastakümne järel pidev majanduskasv.[9][12] 1975. aastal okupeerisid Indoneesia väed Ida-Timori.[21] 1990. aastate lõpus tabas Indoneesiat rängalt Aasia riikides leviv majanduskriis. Üle kogu maa toimusid selle tõttu demonstratsioonid ja rahutused. 1998. aasta mais sunniti Suharto tagasi astuma.[22] 1999
Kirjeldatu väljendas olukorda ühiskonnas, kogu maailmas, kuid eelkõige Prantsusmaal. Esimene maailmasõda 20nda sajandi suursündmus. Maailmas toimuv peegeldus väikese ajanihkega ka kunstis. Impressionistide pildid kujutasid sõjaeelset aega. Kujutatav on võrreldes positiivemad ja helgemad. Piltidel, skulptuuridel kujutati nähtavat. Näiteks skulptor Edgar Degas valmistas hobuseid ja baleriine pronkskujudeks. Sõja ajal ei saa mööduda kunstist kui propaganda vahendist. Soodustati kunsti, mis oli kooskõlas riikliku ideoloogiaga. Eelnevalt sai räägitud põgusalt riigijuhtide, suurkujude rollist ühiskonnale ja seeläbi kunstile. Läbi maalide, skulptuuride saab edukalt teostada isikukultust. Saksamaa sõjaaegsele riigijuhile keiser Wilhelm II-sele on püstitatud mausoleum Doornis. Venemaa tolleaegsest riigijuhist Nikolai II-st on maalitud palju portreesid. Tundub, et esimese maailmasõja ajal kasutati kunsti kui propaganda vahendit vähem kui teise maailmasõja ajal,
oluliseks, mis on hea/halb, räpane/puhas jne. Kultuuritüüpide uurimine: idealtüüpide meetod R.Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused.
oluliseks, mis on hea/halb, räpane/puhas jne. Kultuuritüüpide uurimine: idealtüüpide meetod R.Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused.
Linnareform-1892 Kehtestati uus linnaseadus, mis vähendas tunduvalt hääleõiguslike linnakodanike hulka. Alanud majandusliku tõusu tagajärjel, mis jõukate linnaeestlaste arvu tõusule kaasa aitas, õnnestus eeslastel peagi siiski ka selle seaduse raames sakslaste ülemvõimule tõhusalt vastu hakata. + linnavolikogu e duuma said valida kõik kinnisvaraomanikud - rüütelkond tegutses edasi, kirikul suur roll võimu teostamisel Usureform kõigiti soodustati õigeusu levikut. Vürst Sahhovskoi eestvõttel rajati Virumaale, juba pikki saj pühaks peetud allika lähedale Kuremäe nunnaklooster. Eriti silmatorkav oli aga Aleksander Nevski katedraali püstitamine Toompeale, otse kubernerilossi vastu. Igaüks pidi nägema ja mõistam, et Tln kuulub Vene riigile. A.Nevski katedraalist veel sammukese absurdsem oli sibulkuplitega kabeli püstitamine Trt ülikooli peahoone katuseservale.
Regionaalpoliitika hõlmab nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi. Regionaalpoliitikale pandi alus 1920. aastate lõpus Suurbritannias ja Saksamaal, kus regionaalpoliitikat kasutati loodusvarade efektiivsema kasutuseplaneerimiseks. 1929. a Suur majanduskriis ja hilisem teine maailmasõda sundisid riike edaspidi rohkem majandustegevusse sekkuma, et regionaalseid erinevusi vähendada. 1930. aastatel soodustati näiteks Suurbritannias ettevõtete asumist kõrge tööpuudusega aladele, et muuta piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi ühtlasemaks. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ja majandusele. Seda arusaama rakendati sõjajärgses Euroopas laialdaselt kuni uue 1970. aasta majanduskriisini Keskendumine majanduskasvule ja tööhõivele 2006. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogul ei varjatud asjaolu, et kuus aastat pärast
Nende õpetus peegeldas eeskätt kaubanduse suurt osakaalu nii kesk kui ka varauusaja majanduselus.Lähtusid arusaamast,et jõukuse mõõduks on raha,peamiseks raha hankimise mooduseks aktiivne kaubandusbilanss,valitses seisukoht,et riik saab rikkaks siis,kui võimalikult palju saadusi välismaale vedada,siis voolab riiki raha,mille eest saab osta uusi kaupu.Seda staadiumi on nim.,monetaarseks.Hilisemal etapil arvati,et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,soodustati manufakt. loomist ja käsitöönduse edendamist,hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,püüti vältida inflatsiooni.Tuntuim Jean-Baptiste Colbert.Füsiokraatia-Valgustusideoloogid rõhutasid ,et inimühisk. peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta,mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses.Väitsid ,et rikkus tuleb juurde põllumajandusest.Koolkonna rajas F.Quesnay.Käsitles maj
esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil. Geert Hofstede Organisatsioonikultuuri tüübid (Desmond Graves) Olulised küsimused. Milline on.. Hea ülemus Hea alluv Liikmete prioriteet Edukas kollektiivi liige Töötamise motiiv Omavaheline koostöö Konflikt Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE MASKULIINSUS- FEMINIINSUS
endast viisnurkseid mullast kuhjatisi, mida hoidsid koos müürid ja mille sees olid ruumid sõduritele ja varustusele. Bastioni keskel oli suurtükiplatvorm, kust sai tulistada mitmes suunas. Kõige rohkem kavandati bastione Tallinna, ent valmis neist vaid kolm. 1630-Tartu gümnaasium Tänu XVII sajandil Euroopas levinud humanismiideedele, mis väärtustasid haridust ja teadust, rajati mitmel pool Rootsis gümnaasiume ja soodustati riigi ainsa ülikooli, Upsala ülikooli arengut. Samad ideed jõudsid ka provintsidesse. Tartus oli juba Poola ajal olnud elav koolielu ning seega oli linn sobiv pinnas jätkamiseks. 1630. aastal avatud Tartu Akadeemilise gümnaasiumi eestkõneleja oli Liivimaa esimene kindralkuberner Johan Skytte. Ta oli haritud mees ning Rootsis oli ta olnud kuningas Gustav II Adolfi kasvataja ning hiljem Upsala ülikooli kantsler.
40 41 Organisatsioonikultuu ri tüübid (Desmond 41 Organisatsioonikultuu ri tüübid (Desmond Graves) 42 Olulised küsimused. Milline on.. Hea ülemus Hea alluv Liikmete prioriteet Edukas kollektiivi liige Töötamise motiiv Omavaheline koostöö Konflikt Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? 43 Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" 44 Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki 45 Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE
Raamatukaubanduse reorganiseerimine. Kogu raamatualal ilmnenud tsentraliseerimisdendents andis end kaubanduses tunda poodide arvu vähenemise, nende liitmise ja sulgemisega. ,,Raamatukaubanduse sisekorrat ja abinõudest selle parandamiseks" öeldi, et hästikorraldatud raamatukaubandus on osaparteilisest ja üldriiklikust tööst töötajate kommunistlikul kasvatamisel. Seetõttu pöörati ka raamatukaubanduse arengule suurt tähelepanu ning soodustati raamatute laialdast levikut. See puudutab muidugi ainultnõukogude võimule meelepäraste trükiste levitamist. 6. Kokkuvõte 1940., 1941. aastal toimunust. Trükitegevuses ja kirjastamises seati sisse riiklik monopol. Kõik raamatutega seotud ettevõtted riigistati. Algas trükiste tsenseerimine Trükikojad ühendati suurteks ettevõteteks Juhtivaks kirjanduseks sai poliitiline kirjandus, mille abil taheti eestlaste maailmavaadet vormida nõukogude võimule meelepäraseks.
1878 asutati trükitööliste liit, mis oli esimene ametiühing. 1890 tähistati Buenos Aireses esimest korda esimest maid. Riigi ühendamisega uuenes majandus. Peale selle hakkas valitsus Kõrbesõjas (1879 1880), mida juhtis kindral Julio Argentino Roca, vallutama indiaanlastelt maid lõuna pool Rio Negrot. Sellega pagendati või hävitati Patagoonia indiaanlased. Kindral Roca valiti 1880 presidendiks. Nii võitis Argentina põlluharimiseks ja karjakasvatuseks palju uusi maid. Samal ajal soodustati immigratsiooni. Miljonid immigrandid kogu Euroopast, peamiselt itaallased, võimaldasid Argentina loodusvarade, eriti Lääne-Argentina pampasid paremini kasutada. 18571939 rändas sisse 6,6 miljonit inimest. Otsustavaks sai ka raudteede areng 19. sajandi lõpus. 19. sajandi lõpus võeti kasutusele moodne põllumajandustehnika ja Argentina integreerus maailmamajandussse, saades üheks maailma tähtsamatest liha ja teravilja eksportijatest
Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai üks Vaino lähimaid abilisi venestuspoliitikas. Venestamiskampaania sa alguse vene keele omandamise tähtsuse reklaamimisega. Hakati propageerima kakskeelseid lasteaegu ja osalist õppetöö üleviimist vene keelele. Kogu see poliitika oli tegelt ühepoolne, sest Eestis elavad muulased ei pidanud Eesti keelt õppima. 1980. hakati vene keelt õpetama juba lasteaedades ja üldhariduskoolides, ja ülikoolides soodustati vastuvõttu nendele erialadele, mis olid vene keeles. Noorsoorahutused ja 40 kiri Venestamissurve tekitas ohutunnet, et rahvuskultuur on hävimas. See omakorda süvendas rahutust ühiskonnas, mis väljendus noorsoorahutustes 1980. aasta sügisel. Ajendiks sai 1980. aastal toimunud jalgpallimats ning sellele järgnenud kohaliku ansambli Propeller laialiajamine. Vastuseks sellele läksid noored protestima, protestijad võeti miilitsa poolt kinni ja osad visati karistuseks koolist välja. 1
F.R.Faehlmann - muistendite kogumise algataja F.R.Kreutzwald - eepose "Kalevipoeg" koostaja Kiriklikud olud ja usuliikumised: Kirik kaotas privilegeeritud seisundi, polnud enam riigiusk. Maltsveti liikumine - 1850-ndatel tekkinud liikumine, mis seadis eesmärgiks rahvast läbi usu raskest majanduslikust olukorrast päästa. 9. Eesti vene võimu all XIX.saj II poolel 1849.a/1856.a talurahvaseadused: Mõisnike õigus mõisa- ja talumaadele kinnitatakse ja mõisnik võib müüa/rentida oma maad. Soodustati eelkõige raharenti. Seati kindel talumaa piir. Passikorralduse seadus: Võeti vastu 1863.a, sai taodelda passi 3 kuud - 3.a, et minna elama Vene Tsaaririigi piires kuhu hing ihkas. Väljarände tohutu kasv. Vallarahvareform: Võeti vastu 1866.a, omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Tööstuse areng Eestis: Võeti kasutusele masinad. Käsitöö hulk vähenes. Tekstiilitööstus, metalli- ja masinatööstus, paberitööstus. Kõikide tööstusharude (peale tekstiili) tähtsus tõusis
ning on vajalik komponent Kanada maastikus ja elutegevuses. Hetkel on Kanada metsad rõhutud inimkeskkonna arengu poolt, ainult 8% metsadest on looduskaitse all palju vähem kui ökosüsteemi toimimise jaoks vaja oleks. Kanadast 402.1 miljonit hektarit maad, mis on kaetud metsadega ligukaudu 45% kogu riigi pindalast . 10. Tööstus Tööstuse areng algas põhiliselt 19. sajandil. Tööstuse ergutamiseks soodustati kodumaise tööstuse arengut, kehtestati piirangus välismaistele põllumajandustoodetele ja loodi suur siseturg. Tööstuse arengut soodustas ka heal tasemel infrastruktuur: raudteed, laevad, teed, elevaatorid. Tänu loodusressursside kättesaadavusele ja kasutusvõimalustele on Kanadas hästi arenenud kaevandavad ja töötlevad tööstusharud, nagu näiteks õlitööstus, metalli- ja puidutöötlemine. Tööstuses kasutatavate loodusvarade paiknemine.
8.1 Sõjakommunism Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine, hakati looma ühismajandeid, natsionaliseeriti tööstusettevõtted, jätkus majanduse langus ja näljahäda, talurahvamässud. 8.2 NEP NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, maal seati sisse põllumajandusmaks, taastati eraettevõtlus ja soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut, kasutati riigikapitalismi vorme (südikaadid isemajandavad ettevõtted), kaasati väliskapitali ettevõtlusesse (Saksa, USA, GB kapital), rahareform (uus raha seoti kullastandardiga). 8.3 Nõukogude Liidu moodustamine NSVL moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgema võimu juhtimist teostas Kommunistlik Partei. NSVL moodustati 30
Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Riik pidid reguleerima ettevõtteid/tööstust (tugev kontroll). Tsunftid – käsitöölised, nende korra ajal reguleeriti kõike (suunati). Rahvusriigi tugevdamiseks kasutati sõjalist jõudu. Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati manufaktuuride arengut. 5) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal – iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? *Vene merkantilism – 17saj lõpp- 18.saj algus. Erisus oli see, et ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhte arenemise peamiseks takistuseks
1863.a anti välja passiseadus mõlema kubermangu kohta, sellega saavutasid talupojad täieliku liikumisvabaduse. Oli kahesuguseid passe: vallapassid (anti välja valla tasandil, sellega oli võimalik liikuda Balti kubermangudes (Eesti, Läti, Kuramaa) ja veel 30 versta väljaspoole kubermangu piire) ja kroonupass (liikumisvõimalus kogu vene tsaaririigis). Passiseadus tähendas seda, et talupojad hakkasid Eesti aladelt välja rändama, seda sundis tegema maapuudus. Mõnevõrra soodustati seda ka vene riigivõimu poolt, sest nii said tühjad alad tihedamini vene riigi külge liidetud. Väljarändajad said mõneks ajaks isegi maksuvabadustuse. Lähemale mingi Peterburi ja Pihkvasse. 1897.a rahvaloendusel elas väljaspool Eesti ala umbes 100 000 inimest 1866.a vallaseadus jällegi mõlema kubermangu kohta. See tähendas, et vald vabanes mõisniku kontrolli alt. Vallas oli kõige tähtsam valla täiskogu, kus olid kõik valla peremehed
Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele 6. klassiline kohustuslik haridus Uued emakeelsed õpikud 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur (s
· Võitles elu ja surma peale võidetu saatuse otsustas publik. · Tavaliselt kahevõitlus ühel kilp ja mõõk, teisel kolmhark ja võrk. · Võitlus metsloomadega. · Merelahingud Tiberi jõel (nt Salamise lahingu lavastamine). Rooma linnad ja kunst 1. Linnade areng a. Linnade tähtsus: · Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu. · Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke. · Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel. b. Rooma linn: · Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni. · Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest. c. Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal: · Foorum omandas piduliku välisilme. · Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. · Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel.
Esimene duuma tuleb kokku 1906, arvab, et võib sõna võtta, mille peale ta saadetakse laiali. Tsaar kohendab põhiseadust. Valiti II Riigiduuma, sama saatus. Valitakse III Riigiduuma, mis ei võta tugevalt sõna ning jääb püsima. Uueks peaministriks saab Stolõpin (lk 48). Surub mässu täielikult maha ja hakkab läbi viima agraar- e. maareforme. Tekib võimalus tugev taluperemeeste kihi tekkeks. Jagati maad nt Siberis ja soodustati maa väljaostu. Anarhistid ja esseerid leiavad, et see võib purustada vene traditsioonilise külakogukonna. Stolõpinile tehakse atendaat ja reform jääb pooleli. Ka tugevat talunike kihti ei kujune. · Revolutsiooni tulemused: · Nõrgendatakse rahvuslikku rõhumist muutub võimalikuks emakeelne kooliharidus. · Duuma demokraatia periood. · Konstitutsiooni loomine. 8
-rüütel kui õukonna liige temalt eeldati laitmatut käitumist,viisakust ja kõlbelisi põhimõtteid -rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks -kogu rüütlikultuurikeskne teema ongi daamikultus -rüütlikirjandus on pigem ilmalik -ROMAAN kujutab seiklusi ja kangelastegusid -olid aineseks muistend keldi müüdid -aluseks olid ka Tristanist ja Isoldest -kirjanduse iseloomulik joon oli allegoorilisus -kultuuri õitseaeg oli lühike TRUBATUURILÜÜRIKA -soodustati haridust ja elutoredust -trubatuure võib nimetada euroopa esimesteks kunstlüürikuteks pärast antiiki -teoste keskne teema oli saavutamatu armastuse jumaldamine -rüütliarmastusel polnud midagi ühist abieluga ja see õukondlik armastusmäng sobis suurepäraselt luule inspireerimiseks -hoolimata katoliku kiriku puhastustööst levis trubatuurilüürika Prantsusmaale, Saksamaale ja Itaaliasse -saksa meisterlaulikud ühinesid tsunfidesse kus jälgiti väga täpselt luuleseadustest
Pööre feodaalses tootmises põhjustas ka pöörde riiklikus korralduses. Tekkis vajadus ühtse territooriumi ja ühtse poliitilise võimule järele. See tähendas ühtset rahasüsteemi, rahvuslikku kaalude ja mõõtude süsteemi, tollide kaotamist teedelt ja jõgedelt siseriigis, ühtset maksude ja tariifide süsteemi jne. Teiseks, monarhide liitlasteks olid väikemaaomanikud, kes huvitusid kaubalisest põllumajandusest, turumajanduse kasvust ja kindlast korrast riigis. Soodustati põllumajandust. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordisoodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Merkantilism peab
Enne maareformi oli eksisteerinud: suurpõllumajandus mõisate näol ja väikepõllumajandus talude näol. Pärast reformi kujundati põllumajandus enamuses ümber talumajandussüsteemile. Eesmärgiks oli elujõuliste perekonnatalundite moodustamine. 28.jaan.1920.a. Maareformi teostamise määrus: uutele maasaajatele anti talukohad rendilepingu alusel kuueks aastaks. Pärast sellist katseaega anti maa pärandatavaks kasutamiseks. Maareformiga rajati uusi ja soodustati vanade talude arengut. Eesti Vabariigi põllumajanduse peaharuks oli looma- kasvatus, loomakasvatuses omakorda piimakarjakasvatus. See oli taludele peamiseks sissetuleku allikaks. Põllukultuuridest toodeti müügiks kartulit ja lina. Põllumajanduse peamiseks eesmärgiks oli arendada neid harusid, mille toodetele oli välismaal turgu. 1919.a. maareformi tulemusena loodi juurde 54 000 talu. Talude arv ulatus 1939a. ligi 140 000-le.
Riigi läänepoolsetes provintsides toodeti suur osa linnadesse minevast toodangust latifundiumites (põllumajanduslikud suurettevõtted, kus kasutati valdavalt orjade tööjõudu). Rooma riigis leidus ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. 3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse.
3.1. Maa ja linn: Rooma riigis moodustasid valdava osa elanikest väiketalupojad ja rentnikud. Riigi läänepoolsetes provintsides toodeti suur osa linnadesse minevast toodangust latifundiumites (põllumajanduslikud suurettevõtted, kus kasutati valdavalt orjade tööjõudu). Rooma riigis leidus ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. 3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja
aastatel vajas meie ainuke – Viljandi tuletikuvabrik – aastas umbes 14 000 m³ haavapuitu. Praegune tuletikkude tootja AS Estonian Match Viljandis kasutab tikuvineeriks vaid 2000 m³ aastas. Peale tuletikkude on haavapuidust hakatud tegema ka hambatikke ja jäätisepulki. Tuletikkude tootmiseks hakati metsadest otsima paremaid, südamemädanikust kahjustamata haavapuid. On arvatud, et paremate puude väljaraiega tikutootmise tarbeks soodustati omal ajal halvema kvaliteediga haabade levikut metsades. Toona ei rakendatud ju mingeid meetmeid paremate haabade paljundamiseks. Paberipuu. Teiste puuliikidega (kuusk, kask) võrreldes on haaval mõningad eelised paberi- ja tselluloositööstuses. Et haavapuit on hele, pleegib ta kasest ja kuusest kergemini ning seetõttu vajatakse paberi tootmisel tunduvalt vähem keskkonnaohtlikke kemikaale. Tselluloosi tootmist haavast alustati Äänekoski tselluloositehases Soomes kümmekond aastat
Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus; Kui palju on reegleid ja protseduure, mida tuleb selles organisatsioonis järgida, kui formaalne on asjaajamine, kui äge on paberisõda, kui tugev on organisatsiooni formaliseeritus. Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati “rohujuure tasandil” RAHVUSVAHELINE JUHTIMINE Teistesse riikidesse laienedes peab organisatsioon tutvuma kohalike oludega. Kohaliku tarbija soovidele vastamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: Eri piirkondade tarbijatel on erinevad vajadused ja eelistused, mida põhjustab kliima, ajalugu ja kultuur
3.1. Maa ja linn: Rooma riigis moodustasid valdava osa elanikest väiketalupojad ja rentnikud. Riigi läänepoolsetes provintsides toodeti suur osa linnadesse minevast toodangust latifundiumites (põllumajanduslikud suurettevõtted, kus kasutati valdavalt orjade tööjõudu). Rooma riigis leidus ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. 3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja
3.1. Maa ja linn: Rooma riigis moodustasid valdava osa elanikest väiketalupojad ja rentnikud. Riigi läänepoolsetes provintsides toodeti suur osa linnadesse minevast toodangust latifundiumites (põllumajanduslikud suurettevõtted, kus kasutati valdavalt orjade tööjõudu). Rooma riigis leidus ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. 3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside
huvipuudus (Lääne-Euroopa huvi puidutööstuse toodetele, tukkudele, kangastele ja paberile) * ehitustegevuse elavnemine * 1923 1924 suur majanduskriis (lokaalne) - vajadus põhjalikule majanduslikule ümberkorraldusele Põhjused: - Eesti pank oli põhjendamatult palju laene andnud (ka väga suuri) - Eesti-Vene suhete halvenemine (enamus toodangust oli suunatud Venemaale) * 1923 rahandusministriks saab Otto Strandmann - uus majanduspoliitika - äärmine kokkuhoid - soodustati Eesti kaupade väljavedu; väliskaupadele kehtestati suured tollid - igaühele enam laenu ei antud - inflatsioon peatus - Eesti valuutakursi tõus - uus rahandusminister Leo Sepp * Eesti majandusliku orjentatsiooni muutmine - orjenteerutakse ümber Lääne-Euroopa turule - tööstuse eelisarendamiselt orjenteerutakse ümber põllumajandusele * 1928 uus rahareform (- Eesti kroon) * välisturu suur huvi põlevkivi ja tuletikkude vastu * 1930 1934 ülemaailmne majanduskriis
parlamentaarses korras (,,tugeva käe" nõudmine). 12. märts 1934 viisid Päts ja Laidoner vapse ennetavalt läbi riigipööre ning saatsid laiali Riigikogu. Järgnevatel aastatel prooviti hakati ka kultuurielu riiklikumalt juhtima ning seda propaganda-masina ette rakendada. Teater pidi olema koht, kus esitatakse elujaatavaid tükke, andes edasi rahvuslust ja teovõimsust. Hakati tegelema omateatri otsingutega (eestile omane teater). Teisalt soodustati riikliku kultuuripoliitika seisukohalt sobiva temaatika ja tendentsiga näidendite kirjutamist ja kavvavõtmist. Populaarseks said teatrites ajaloolised näidendid suurte vabaõhulavastustena (Adsoni "Toomapäev"; Visnapuu "Maa vabaduse eest", Kivikas "Nimed marmortahvlil") ja teisena positiivselt külamiljööd kujutavad näidendid. Kuid esines ka tsensuuri ja piiranguid, näiteks Kallase näidendi "Mare ja ta poeg"
annaabi.ee 
