Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jaan Krossi elulugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Missugune te olete Jaan Kross?

- 1 0 C
1 9 2 0 - 2 0 0 7
r o s s o o s a l u   K
J a a n   K
a t t i a s   S
M
Jaan  Kross  

Sündis tallinnas, õppis  pärast Jakob Westholmi kooli õigusteadust.

1946-1954, „puhkusel“ Krasnojarski Krais ja Komis.

2004 aastal oli jaan Kross Kõige enam autorihüvitist teeniv eesti 
kirjanik 29148.-

1944-49 abielus Helga Pedusaarega, 1954-58 oli abielus Helga 
Roosiga, 1958 on abielus Ellen Niiduga, neil on kolm last. 

Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud 
Rahumäe kalmistule.
Proosa (Romaanid)
„Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980)
„Keisri hul ” (1978)
„Rakvere romaan” (1982)
„Professor Martensi ärasõit” (1984)
„Vastutuulelaev” (1987)
„Wikmani poisid” (1988)
„Väljakaevamised” (1990)
„Tabamatus” (1993)
„Mesmeri ring” (1995)
„Paigal end” (1998)
„Tahtamaa” (2001)
Novellid /Jutustused
„Mardileib” (1973)
„Kolmandad mäed” (1975)
„Taevakivi” (1975)
„Kajalood” (1980)
„Ülesõidukohad” (1981)
„Silmade avamise päev” (1988)
„Järelehüüd” (1994)
„Neli monoloogi Püha Jüri asjus”
„Väike Vipper”
Pulmareis”
Luule
„Söerikastaja” (1958)
„Kivist viiulid” (1964)
Lauljad  laevavööridel” (1966)
Vihm teeb toredaid asju” (1969)
„Voog ja kolmpii” (1971)
„Põhjatud silmapilgud” (1990)
„Maailma avastamine” (2005) uustrükk
Eitede tarkus
Eitede tarkus (1965)
Kord Veenuse faase oma emale 
teleskoobiga näitas Gauss.
 Eit  vaatas . Täht paistis sealt temale 
kui uurakil nikkelkauss.
 Ja professorist poeg – ühes jorus see 
talle rääkis, mis asi on faas... 
Eit kuulas. Ja pööras torusse 
oma vileda pilgu taas:
 "Palju maksma see värk küll pidi sul, 
sest tähe ta ligi toob, jah. 
Aga miks ta valepidi 
sul selle tähe keerab? Ah?
Jaan krossi mõtteteri
Aga siiski, missugune te olete, Jaan Kross? 
"Skeptik, aga ma usun, et küllaltki helge  skeptik. Huumor pole mulle 
võõras. Mulle meeldib naerda, kuigi anekdootides leian ma harva midagi 
naermisväärset.„
Kas teil on õnnestunud maailma näha? 
"Mitte eriti palju, aga olen siiski näinud. Mitte millegi erilisega pole mind 
üllatatud. Kõik oli peaaegu niisugune, nagu ma ette kujutasin ."
Peale "Keisri hullu" pole ühelgi teie romaanil silmatorkavat pealkirja. Aga 
on ju teada, et väljaandjad tahavad kaanel näha midagi eriti põnevat. 

"Ma arvan, et mitte üsknes  pealkirjad , vaid ka mu raamatu sisu pole 
reklaamimaiguline. Mind pole lihtne lugeda. Aga mul on üldiselt ükskõik, 
kes ja kui palju mind loeb." 
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross

http://www.epl.ee/news/kultuur/jaan-krossi-tsitaate-ja-portreekilde.d?id=51113643

Document Outline

  • Slide 1
  • Jaan Kross 
  • Proosa (Romaanid)
  • Novellid/Jutustused
  • Luule
  • Eitede tarkus
  • Jaan krossi mõtteteri
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Jaan Krossi elulugu #1 Jaan Krossi elulugu #2 Jaan Krossi elulugu #3 Jaan Krossi elulugu #4 Jaan Krossi elulugu #5 Jaan Krossi elulugu #6 Jaan Krossi elulugu #7 Jaan Krossi elulugu #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor legends92 Õppematerjali autor
Referaat/Esitlus Jaan Krossi kohta, lisatud powerpoindis koos animeeritud slaidide vahetamisega.1.Jaan Kross2.Teosed3.Üks luuletus4. Jaan Krossi mõtteterasid.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Jaan Kross - luulereferaat
16
doc

Jaan Kross - luulereferaat

Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................4 2. JAAN KROSSI LOOMING.................................................................................................5 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958................................................. 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958)..................................................................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2

Kirjandus
J-Krossi luulekokkuvõte
15
doc

J. Krossi luulekokkuvõte

Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Koostaja: Gädi ­ Liis Juht,12c Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2010 Sisu SISSEJUHATUS Eelkõige tuntakse Jaan Krossi kui romaani kirjaniku. Kuigi paljud kirjanikud on iljelenud nii lüürilist luulet kui ka jutsutavaid proosazanre, on vähe neid, kelle saautused küündiksid mõlemas vallas ühtviisi kõrgele. Jaan Krossi luulega on õigupoolest paradoksaalsed lood. Kirjaniku luule on uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks

Kirjandus
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, et ilukirjandusteosed on „kaasas- kantavad monumendid” (rigney 2004: 383), mis loovad meeldejäävate kujun- dite abil minevikupilte ja kannavad neid edasi ruumis ja ajas

Kategoriseerimata
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" ­ vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun