Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.
Xenon leidis, et igal ini on oma aeg maailmas, kui see saab läbi, siis peab ta sooritama enesetapu. Uuta stoikude kuulsamaid esindajaid oli Seneca. Ta oli väga mitmekülgne Rooma õpetlane: kirjanik, poliitik, filo. Kirjutas palju raamatuid. Ta oli ka Rooma keisri Nero, kes ta ka ära lasi tappa, õpetajaks. Teine kuulsam esindaja on Marcus Aurelius (121- 180). Oli ka kuulus kirjanik ja kunstnik. Tema kuulsaim teos oli "Ise endale", mis oli kreeka keeles. Temast sai ka Rooma keiser. Stoikude loogika ja tunnetus õp Stoikud rõhutasid elu praktilist poolt. Leidsid, et loogika ja tunnetuse õp eesmärgiks on õpetada ini vooruslikult elama. Tunnetus õp - stoikude järgi põhines kogu maailma tunnetus meelelisel tajul. Väitsid, et ini hing on sündides puhas leht. Kõik on võimalik saavutada kasvatusega. Meeleline tunnetus ei peta. Need on loomulikud mõisted. Kui ini rakendab ka mõistus, siis tulemus on teaduslikud mõisted. Loomulikud mõisted on täpsemad ja õigemad
püstitada küsimus: kas see on möödapääsmatult vajalik või vähemalt otstarbekas. Kõnesoleval juhtumil vana (otsustus) pole sedavõrd "amortiseerunud", et see nõuaks asendamist uuega (arutlus). Struktuurist. Otsustus on mõte, milles subjekt on jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Antud definitsioonis Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 sisalduvad otsustuse struktuuri põhilised koostisosad e. elemendid subjekt ja predikaat. Subjektiks nimetatakse mõtte elementi, mida iseloomustab /või ei iseloomust/ teatud predikaat. Sõnal "subjekt" on mitmeid erinevaid tähendusi. Keeleteaduses on subjekt (ld.k. - subjectum) lauses aluseks, predikaat (ld.k. - predicatum) - seevastu öeldiseks. Loogikas neid sõnu ei tõlgita
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse- ja majandusarvestuse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin ma Vana-Kreeka skeptitsismi, sest see tundus mulle huvitav ning soovisin sellest veidi rohkem teada saada. Kuna skeptik on tuntud kui kõiges kahtleja, siis järgnevalt uurin, kas see ka tegelikult nii on ja mis on üldse skeptikule omane. Referaadi koostamisel on kasutatud erinevaid allikaid, kuid põhiline rõhk on pandud teemakohastele teostele. Skeptitsismist on küllaltki arusaadavalt ja selgelt kirjutanud Indrek Meos ning just seetõttu olengi saanud suure osa referaadi materjalist just tema erinevatest teostest. Kasutatud on ka ühe välismaa kirjaniku teost ja ühte elektroonilist allikat. Algselt olen välja toonud selle, mis üldse skeptitsism on ning ka selle, k
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade skeptitsismist ning laiemalt just Vana- Kreeka skeptitsismist. Esimeses peatükis on lühidalt kirjutatud sellest, mis skeptitsism üldse on ning kes on skeptik. Välja on toodud põhilised skeptikute põhimõtted ja vaated. Teises peatükis on väga lühidalt välja toodud skeptitsismi niinimetatud eri vormid ning nende lühikesed selgitused. Nendeks viieks eri vormiks võib nimetada teoreetilist, praktilist, eetilist, religioosset ning teaduslikku skeptitsismi. Kolmandas peatükis on veidi laiemalt välja toodud skeptitsismi perioodid ning nende silmapaistvamad esindajad. Esines kolm põhilist perioodi, millest esimene oli antiikne skepsis, milles figureerisid Pyrrhon Elisest ning Phliuse Timon. Teiseks oli akadeemiline skepsis, mille silmapaistvamateks viljelejateks olid Arkesi
LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus
Kõik kommentaarid