Antiikaja teater erines kaasaegsest teatrist. Antiikaja teater arenes jumalate kultusest ja sellega kaasnevatest rituaalsetest toimingutest. Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil. Tänapäeva teatril on antiikaja teatriga võrreldes palju erinevusi, nii väliseid kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on si...
1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod.
Informaatika Instituut – Viitamise juhend „Põhinõudeks on: viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud. Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud. Samuti tuleb lisada viited tabelitele ja joonistele, kui nad pärinevad teistest allikatest. Viitamisel tuleb kasutada APA-stiili.“ Juhend : Raamat Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi. Näide: Chow, T. W., & Cummings, J. L. (2000). The amygdala and Alzheimer’s disease. In J. P. Aggleton (Ed
2017-01-04 Tööandja nimi: Töötaja nimi: Allkiri: Allkiri: AMETIJUHENDI ANALÜÜS Antud ametijuhend on koostatud silmas pidades ametijuhi koostamise nõudeid. Kirjeldatud on kohustusi, õigusi, vastutust, olulisemat panust ja tulemusi, mida antud ametikohalt oodatakse; nõudeid kvalifikatsioonile, alluvussuhteid/aruandekohustusi ja põhilisi seoseid teiste ametikohtadega. Sisulises plaanis jaguneb antud ametijuhend ametikirjelduseks ja nõuete profiiliks, välja on toodud kõik oluline. Antud ametijuhend vastab ametijuhendi vormile ja olemas on kõik koostisosad, välja arvatud nõuded füüsilisele vormile. Lisaks on ametijuhendi koostaja näinud vaeva kujundusliku poolega. Alapunktide abil on eristatud üldosa, töö eesmärgid, ülesanded, õigused ja nõuete profiil.
kõik need mõisted peaksid töös esinema. Helistik Taktimõõt (taktimõõdu muutumine teose jooksul). Meloodia (keerukus, ulatus, iseloom jm eripärad) Rütm (millised on sagedamini esinevad rütmid, kas on kasutatud mõnele tantsule iseloomulikke rütme vms, kuidas on rütm seotud teksiga jne) Tempo (kogu teose lõikes). Dünaamika (kogu teose lõikes). Vorm (AB, ABA jne.) Sisuline analüüs: Siin, sisulises osas, võid olla loovam, kirjutada ka lihtsalt nii nagu sina teosest ja selle sõnumist ja muusikalisest aregust aru saad. Teose temaatika, süžee, põhiline idee. Teema arendus (mis toimub teose ajal). Kuidas muutuvad meeleolud, kus on kulminatsioon. Ideeliste taotluste ja muusikalise arengu seos. Kui tekstiga muusika, siis kuidas muusika toetab teksti. Teose väärtus - milliseid väärtushinnanguid see teos kannab, kas ja
● Kokkuvõtte ● Kasutatud kirjandus ● Lisad ● Sissejuhatuses on ● Teema valiku põhjendus ● Töö eesmärgi ehk põhiprobleemi sõnastamine ● Ülevaade peamistest allikatest ● Ülevaade töö alaosade jaotamise põhimõtetest ● Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine (mitte juhendaja) ● Ülesanne: Võta oma lemmik aine õpiku sissejuhatus, ja analüüsi seda. Põhiosa ● Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele. ● Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega. ● On oluline, et refereeringutele lisab töö autor omapoolse kommentaari. ● Vältige kommentaarides: olen autoriga nõus. Põhiosa on selline: ● 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI Tekst 1.1 Esimese peatüki esimese jaotuse pealkiri Tekst 1.2 Esimese peatüki teise jaotuse pealkiri.
Kuumaks 1993.a. oli 50. EEK. Klubi oli lähedal likvideerimisele kui töötajate arv langes 5ni ja liikmete arv 152ni. Murrang toimus 1995.a. kui ESS ,,Kalev" rentis klubile saali, kus praegu töötame. Rühmade arv tõusis 14ni. Kuumaks oli 100. EEK. 1996.a. on klubi ajaloos tähtis selle poolest, et presidendiks valiti hr. Tiit Padar Tallinna Teedevalitsuse direktor (AS Tallinna Teed), kellega klubil on olnud väga ladus koostöö. Klubi sisulises töös toimus märgatav muudatus 199798.a. Kui seni olid domineerinud täiskasvanute aeroobikaga tegelevad grupid, siis nüüd oli täiskasvanute ja laste rühmade arv esmakordselt võrdne (kaheksa). Aastal 2002 on ,,Piruetis" 11 täiskasvanute ja 17 lasterühma, kellest 5 on valikrühmad. Tekkinud olukord võimaldab harrastada lisaks massilisele, tervistavale võimlemisele ka võistlussporti: ilu ja rühmvõimlemist.
viidatud (näiteks: vt joon.1). Foto loetakse jooniseks. · Tabelil on pealkiri. (näiteks: Tabel 1. Pealkiri). KOKKUVÕTE - lühike ülevaade sellest, mis teemal töö Esitatakse eraldi lehel. võtab lühidalt on kirjutatud; Maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust kokku kõige - töö sisulises osas saadud peamised olulisema tulemused (mida koostaja ise uut teada referaadist sai), järeldused, hinnangud, ettepanekud jne; - koostaja avaldab oma arvamuse või seisukoha. KASUTATUD - peatükk, kus on iga kasutatud allika (vt näidis 3). MATERJALID kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis on kirjed reastatud ja nummerdatud.
Kodutus ei esine märkimisväärselt kui seda on näiteks USA-s. Aastal 2002 lõpetas USA Rahukorpus oma missiooni Eestis, kuna Eestis ei olnud enam arengumaa ega sedalaadi abi vaja - Rahukorpus tunnistas Eesti arenenud riigiks. Kuna ülemaailmsest majanduskriisist lakutakse siiamaani haavu, siis Eesti ravimisalveks on infotehnoloogia ja turisminduse tohutu areng. Eesti kui e- riigi ainulaadsus seisneb just erinevate lahenduste sisulises tugevuses ja laialdases kasutuses. Ka tehnoloogiliselt väga kõrgelt arenenud riikides ei ole veel suudetud saavutada sellist e- ühiskonna funktsionaalsust ning e-lahenduste sidusust nagu me näeme tänases Eestis. Küll aga pidurdab meie majanduskasvu IT spetsialistide nappus. Kui infotehnoloogiat pidada meie suuremaks rikkuseks, siis kindlasti väljendub veel loodusrikkuse mõttes. Tuleb meil meeles hoida, et kõik meie metsad, rabad, rannad ja sood,
MODERNISM 1880-1940 Prantsuse keeles uudne, moodne. Realismiga sisulises vastuolus olevate 20.sajandi kirjanduse, kunsti ja muusika loominguliste põhimõtete, taotluste ja katsesuundade üldnimetus. Modernismiks nimetatakse ka kõiki nüüdisaegset, kõiki uusi voole, mis erinevad oma vormitaotlustes klassikalistest suundadest. 1. Dadaism Sündis 1916. aastal Zürichis, kuhu olid sõja eest põgenenud mitmed noored kunstnikud ja kirjanikud. Rühmitus ,,Dada" - Hugo Ball, Tristan Tzara, Andre Breton.
Stagnaajal vaimuvägistavas ideoloogias mõjus Kareva tundeerk hingepuhas, aus ja habras luule otsekui päästev oalsam.Samas ei puudunud poetessi loomingus inimolemuse tumeda pooluse ja traagika subjektiivsed momendid. 1986. aastal ilmunud luulekogus "Vari ja viiv" on teemaks jätkuvalt surm kui piiripuudutus. Tähtsaima märksõnas jäi ka selles luulekogus armastus, Dorise põhiline luuleallikas. Doris Kareva on viimas kümne aastaga läbi teinud tohutu muutuse nii luule vormilises kui ka sisulises laadis. Kui poetessi varasemas loomingus on domineerivad isikukesksed ja ühiskonnakriitilised tundlevad luuletused, siis hilisemas loomingus on need muutunud eleegilisteks müsteeriumideks. Ristriimilistest stroofidest said siseriimilised vabavärsid. Värss on jäänud napimaks, sõnum aga muutunud intensiivsemaks just seetõttu, et osad asjad jäetakse ütlemata. Kogu varasem looming on kokku võetud 1991. aastal ilmunud valikkogus "Armuaeg" ning
... Tema tööde kohta vt lähemalt..... Joonealuse viite loomiseks kasuta funktsiooni: Insert => Referece => Footnote 4. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks samuti olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades ei ole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi
... Tema tööde kohta vt lähemalt..... Joonealuse viite loomiseks kasuta funktsiooni: Insert => Referece => Footnote 4. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks samuti olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades ei ole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi
... Tema tööde kohta vt lähemalt..... Joonealuse viite loomiseks kasuta funktsiooni: Insert => Referece => Footnote 4. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks samuti olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades ei ole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi
Teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus, eesmärk ja töö ülesanded. Eesmärk saavutatakse ülesannete täitmise teel. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks olla samuti üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades ei ole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne. Välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. Kasutatud materjalid ja viitamine Viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes.
Oratoorium jaotub viieks pildiks ja 38 numbriks. Kasutatud on wagnerlikku juhtmotiivide süsteemi. Helikeelelt ja karakteritelt on teos Tobiasele iseloomulikult äärmiselt mitmekesine. Siin on kõrvuti tormistiihia ja taevalik rahu, prassing, viha ja halastus, kõik edasi antud eredate muusikaliste kujunditega. - Mida soovis helilooja teosega saavutada/öelda? Ta nägi oma ülesannet kirikumuusika sisulises avardamises ning väljendusvahendite rikastamises kaasaegse helikeele võimalustega. - Millal kanti viimati Eestis tervikuna ette? 12.09.15 14. Mart Saar - kellena tegutses? (väh 2 tegevusala) Helilooja, organist ja pedagoog - millistel erialadel õppis ja kus? Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, kompositisioon - mida tegi koolivaheaegadel? Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. - kuidas kasutas rahvaviisi oma loomingus
laisaks. Tekib arusaam, et kultuur peabki pakuma kerget meelelahutust. Meelelahutust mida toodavad mitte kunstnikud vaid tehnikud, kes on palgatud ärimeeste poolt. Kõik käib ümber raha ja viisi kuidas seda kiiremini ja kergemini kätte saada. Inimest ümbritseb tarbimisühiskond igal pool. Tekib paratamatult tunne,et poppkultuur on võtnud üle Eliitkultuuri. Massid valitsevad ning läbi selle toimub suur ja kiire regress kultuuris. Langeb kultuuri ja toote kvaliteet sisulises kui ka materiaalses mõttes. Et üldse selles ühiskonnas ellu jääda kolib osa kunstnikke üle uute suurde ja tulusasse 1 http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=5&menyy_id=849&alam=21&tekst_id=850 harru- massimeediasse ja reklaami. Reklaam kui kunsti ära kasutamine, kus kunst on kui reklaami kriitika. Et asi töötaks piisavalt kindalt siis reklaamis kasutatakse kliseekujundite ja reklaami retoorika iseärasuste nihestamist. Ülisuured reklaamid, mis
Kohalikest mägedest tuntuim on Suurmägi kõrgusega merepinnast 50,6 m, Lümanda Suurissoost 35 ja jalamilt 18 m. Suur-Tõllu legendiga on seotud Tõldemäe nimi ja kunagine pidalitõbiste surnuaed on andnud nime Surnuaiamäele. Hiiglaslikku kivirauna meenutab suurte rändrahnudega ülekülvatud Raunamägi absoluutse kõrgusega 54,2 m. Pikisuunas kogu looduskaitseala läbiv astang on kesksel kohal mitte ainult oma asendi poolest, vaid ka sisulises tähenduses. Nimelt jaotub kogu looduskaitseala reljeefi alusel kolmeks erineva ilmega osaks: idas rannavallidest ja luidetest liigestatud kõrgem ala Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana , keskel astang suhtelise kõrgusega kuni 18 m, kaldega kohati 25-30 kraadi (Mardiste,1981) ja sellest madalamal paralleelsetest rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis läänekaartes liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Need kolm reljeefi osa erinevad omavahel niiskusreziimi,
kõrgkoolis 31 23 rakenduskõrgkoolis 6 10 kutsekoolis 6 14 tööl Eestis 14 4 tööl välismaal 1 2 õppimas välismaal 1 0 sõjaväes 2 2 kodus 2 1 · Joonistel on läbi töö nummerdatud allkirjad (Joonis 1. Autori poolt antud nimi) Näide: Joonis 1. RVG lõpetajate teejätk Viitamine Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm. peavad olema viidatud. · Tsitaat jutumärkides ja viide on kohe pärast jutumärke sulgudes. Näide: ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta" (Liiv, 2011: 12). · Refereering enne lause lõpus olevat punkti või lõigu puhul pärast viimase lause punkti (Arrak, 1991: 117)
näiteks Prantsusmaal, kus peetakse kodifitseerimisalast tööd sedavõrd oluliseks, et alates aastast 1989 tegutseva kõrgema kodifitseerimise komisjoni esimeheks on peaminister. Ka Eestis on saabunud aeg, kus kodifitseerimist ei peeta pelgalt nö õigusnormidele nende kõige õigema koha leidmiseks, vaid tuginetakse veendumusele, et mingit kogumit on võimalik allutada ühtsele loogikale nii vormilises kui ka sisulises mõttes. Õiguskantsler Ülle Madise aga leidis aastal 2015, et Eesti õiguskord on valmis ja Eesti arengule tuleks kasuks hoopis üldine õigusrahu: Minu arvates teeb seaduste üha uus ümberkirjutamine Eestile kahju. Normitehniline ilu ei õigusta neid suuri kulusid, mida ühiskond selle tõttu kannab. Mu meelest on ülesandepüstitus: otsime sel aastal sellest--ja-tollest seadusest vigu kahjulik. Kui elu ei ole vigu näidanud, siis mis neist otsida
Vaimse arengu peetuse kajastamine ajakirjas Nõukogude Kool aastail 1977 - 1988 Leidsin 11 aasta peale kokku seitse artiklit, kus oli vaimse arengupeetusega lastest sügavuti räägitud. Ma ei esitle neid artikleid kronoloogilises vaid pigem sisulises järjekorras. Ma alustan sellest, mida nimetati Nõukogude Liidus vaimse arengu peetuseks ning kuidas sellise diagnoosiga lastele haridust anti. Niisiis aastal 1983 ilmus artikkel Viivi Neare poolt, mille pealkirjaks oli „ Arengupsühholoogia probleeme“. Artiklis mainitakse, et enamlevinud mahajäämuse põhjusi algklassides kui ka keskastmes on psüühilise arengu pidurdumine ehk vaimse arengu peetus. Need on lapsed, kellel on
Sotsialiseerumisagendid: Esmasel sotsialiseerumise: pere, kaaslased, kool, massimeedia. Täiskasvanueas lisanduvad:töömaailm, totaalsed institutsioonid. Poliitiline sotsialiseerumine: Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas küllalt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem (teismeline, noor, täiskasvanu). Poliitilise sotsialiseerimise tulemid:Poliitika- alased teadmised ja oskused, Poliitilised hoiakud, Poliitiline ja ühiskondlik subjektsus ,Poliitiline osalus, valmidus osaluse. Sisulises plaanis on ka kodakondsuse omandamine sotsialiseerumisprotsess. Poliitilise sotsialiseerituse indikaatoriks on kodanikupädevused (civic competences):Teadmised poliitikast, Oskused poliitikas osalemiseks, Hoiakud, mis võimaldavad toimimist ühiskondlikus elus, Sh kodanikujulgus ehk julgus kodanikuna osaleda. Kodanikeks kasvamine toimub kodanikekasvatuse toel. Kesksed probleemid:Sotsiaalteaduslik
isikute tänamine sissejuhatuses. TÖÖ LIIGENDAMINE PEATÜKKIDEKS Liigendamisest oleneb töö selgus, ülevaatlikkus ja arusaadavus Koostajal tuleb valik teha ja välja jätta üleliigne materjal Teabe kogumisel võib ilmneda, et andmeid koguneb lünklikult, siis tasub kaaluda pealkirja konkretiseerimist Vältida tarbetut kordamist PÕHIOSA sisaldab peatükkidena: probleemi seletava kirjelduse probleemi analüüsi tulemuste esitamise töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad KOKKUVÕTE on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud
4.2 Eestis tehtav PR on osa RPR-st kuna: Ev kommunikatsioon võib kajastuda välisriikides (kahju, probleemid töötajatega) Välismaised uudised kajastuvad Eestis (rahvusvah kohtuasjad, kvaliteediprobleemid) Reglementeeritud infopoliitika peakorterites Korporatsiooni võimalused kohaliku ev eelise juures: Teostada oludele kohandatud komm poliitikat olulised sõnumid turule Rääkida kohalikus keeles lingvistilises ja sisulises mõttes Positsioneerida globaalse lokaalse firmana rõhutada sidet kohaliku turuga Hoolida kohalikust kogukonnast kuulata sihtrühmade seisukohti Anda panus ühiskonna arengusse toetuste ja sponsorluse kaudu · Integreeritud TK eesmärgid 8.2 ITK eesmärk on luua terviklik pilt firmast, kaubamärgist, tootest ja teenusest. 1) TK promotsioonielementide ühtlustamine ja õige suhtestamine reklaam
on osa maailmast. Lähtudes eelduset, et maailm oli olemas ka enne igasugust filosoofilist analüüsi jõuab Merleau-Ponty järelduseni, et maailm on transendentaalne alati rohkemat kui meie tunnetus kogeda võimaldab. Maalikunst on justkui abivahend millega me saame osa rohkemast maailmast kui muidu, kunstnikud annavad maailma edasi ihuliselt, kasutades nii oma silmi, käsi kui ka iseloomuomadusi. Maalikunst hõlmab nii jooni kui ka värve, temas on ,,sügavus" perspektiivses ja sisulises tähenduses. Seega, kuigi iga inimene omab maailmast tajukogemust ja on ihuliselt osa maailmast, ei suuda ta tunneteda maailma tervikuna, kuid maalikunstnikud, kes suudavad ihulist maailmakogemust ihulisena edasi anda, on võimelised seeläbi avardama teiste inimeste maailmatunnetust, ehk mitte täiuslikkuseni kuid siiski olulisel määral. Kunsti areng püüdlusest kujutada ideaalset ilu võimalikult vahetu maailmakogemuseni on seega areng väärusest tõe suunas. Minu jaoks on just 20
III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile.
c. Joogipudel PET d. Kõrgsuutlik kiud polüaramiid e. Hammasratas PA f. Telefoniosad POM g. Polster PUR h. Õlivoolik CR i. Test 11 1. Nimetage polümmeerid ja mõisted. a. PVOH - polüvinüülalkohol b. PC - polükarbonaat c. UP küllastumata polüestervaik d. UMF karbamiidmelamiin formaldehüüdvaik ? e. PS/PPE - polüsegu polüstüreenist ja polüfenüleeneetrist 2. Moodustage paarid sisulises vastavuses. a. Homoahelaga polümetüülmetakrülaat b. C/O heteroahelaga polüester c. C/N heteroahelaga polüamiid d. C mittesisaldava ahelaga polüsiloksaan e. C/S heteroahelaga polüfenüleensulfiid 3. Milline tunnus iseloomustab termoplastset elastomeeri võrreldes kummiga. a. Füüsikaliselt/keemiliselt ristseotud b. Mittevormitav/sulamis vormitav c. Termoplastne/termoreaktiivne d. Lineaarne/ristseotud ahel e
organisatsioonlisele kliimale. Siinkohal proovis autor lugejal kõigepealt arusaadavaks teha mis nende ka asja vahe on. Selgus, et kuigi nimed on neil väga sarnased on sisuliselt nad hoopiski midagi erinevat. Teisalt süveneb artikkel natukene rohkem nendesse mõistetesse. Seal püüab autor veelgi täpsemalt mõisteid defineerida ja välja tuua erinevused nende vahel. Osaliselt on üles võetud ka see, et erinevused nende ka mõiste vahel on pigem vaaternurgas kui sisulises pooles. Päris mitu lehekülge teksti oli epistemoloogilisest ja metoodilisest lähtepunktist vaadatuna. Teoreetilisete erinevuste osana oli välja toodud see, et ,,kliima" algatas Kurt Lewin 1951 aastal ja et kultuuriline külg sai alguse Mead'iga 1934 ja seda arendasid edasi Berger ja Luckmann 1966 aastal. Jällegi oli asja lihtsustamas tabel, kus peamised erinevused välja toodud olid. Edasi räägitakse asjakohaselt sotsiaalsest protesessist ja selle
ülesande täitja(d). Töö ülesehituse osas peab lühidalt selgitama, mitmeks peatükiks töö on jaotatud ja mis on iga peatüki eesmärk. Oluline on silmas pidada, millisel erialal õpitakse. Kutseeksamiga lõpetajad kirjutavad praktika aruande, referaadi, uurimuse mina-vormis ja lihtminevikus. Lõputööga lõpetajad koostavad eelnimetatud tööd umbisikulises tegumoes ja lihtminevikus. Kokkuvõttes sisalduvad peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne, mis on töö sisulises osas saadud. Välja on toodud edasiarenduse suunad ja lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata uusi seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Üldjuhul ei viidata kokkuvõttes kasutatud allikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. 7
hoonestusõigus on kinnisasjad, mis piltlikult öeldes lasuvad ,,teineteise peale". Hoonestusõigusel on dualistik olemus see on piiratud asjaõigus, mis samas on sisuliselt loetud kinnisasjaks. Hoonestusõiguse sisu ja ulatuse suhtes tulevad kohaldamisele kõik maatüki omandiõiguse sisu ja ulatuse kohta käivad sätted maaomaniku asemel teostab hoonestaja maatüki kasutamist ja valdamist omaniku omandi ruumilises ning sisulises ulatuses. Hoonestaja on maatüki otsene valdaja, maatüki omanik kaudne valdaja. Maatüki omaniku õigused on siiski hoonestusõiguse omaniku õiguste ees maatükile eelistatud, kuna maaomanik saab koormatud maatüki hoonestusõiguse lõppemisel tagasi enda valdusesse. Hoonestaja ei tohi oma õiguste teostamisel näiteks rikkuda või kahjustada maatüki pinnast, ta peab kinni pidama ka hoonestusõiguse lepinguga endale võetud kohustustest maaomaniku suhtes. Hoonestaja ei tohi hoonestusõigust
Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu järjepidevus tähendab püsivat keskkonna ümberkohanemist vastavalt elusorganismide vajadustele. Erinevate kogemuste edasi andmine läbi sotsiaalsete gruppide uuenemise on tõestatud fakt. Haridus oma kõige laiemas tähenduses on sotsiaalse keskkonna püsivuse ja
ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid.
ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid.
või diagrammil olev sisu seletatakse tekstiosas lahti. Lahtiseletuseks ei sobi tabelis või diagrammil oleva arvulise info üksühene tekstina üleskirjutamine. Tabelis või diagrammil olevate arvuliste tulemuste lahtiseletamisel uurimistöö tekstis tuleks välja tuua üldised tendentsid (nt üle poolte vastanutest kasutavad portaali mitu korda päevas või ligikaudu 85% vastanutest kasutab portaali vähemalt üks kord päevas) ning see, mis on töö sisulises kontekstis selle tulemi korral oluline ja mida tahetakse esile tõsta. Tabelite korrastamine Tabel 4. Internetikasutuse osakaal 2008. a erinevates riikides 617aastaste seas. NB! Juhul kui tabelis toodud kategooriad ei ole sisuliselt tähenduslikus järjekorras, siis tuleks tabeli read
Georg Simmel(1858-1918) Eristus religiooni ja religioossuse vahel. Eristas kõikides nähtudes sisu ja vormi.lõi sotsiaalsete vormide teooria,mille kohaselt sotsiaalne maailm koosneb vormidest mille ülesanne on luua ühendusi sisude vahel.vahe tegemine religiooni ja religioossuse vahel-seisund,mida pole ühelgi objektil. Jagunenud kaheks :maailma subjektiivne maailm-tunnete maailm ,ja objektiivne maailm- tegelikkus .religioon oma sisulises ja vormilises tähenduses-sild objektiivsuse ja subjektiivsuse vahel. Sigmund Freud (1856-1939) Psühhoanalüüsi rajaja. George herbert mead (1863-1931) Organiseeritud religioon Varasemast ajaloost on teada et org. Võivad olla kultuste läbiviijad e. Preestrid.jumalate austajad ei ole organiseeritud.inimesed võisid osaleda mitmes kultuses korraga,kristlus kujunes eksklusiivseks e. Teisi välistavaks.kristlane ei saa olla samal ajal juut ega moslem jne
4. Kasutusjuhu defineerimine - Üldjuhul defineeritakse üks EBP taseme kasutusjuht iga kasutajaeesmärgi kohta. Kasutusjuhtu nimetatakse sarnaselt eesmärgile, nt Eesmärk: töödelda müüki, UseCase: Töötle müüki. Oluline erand, mis rikub eesmärk - kasutusjuht üks-ühele vastavust on CRUD (create, retrieve, update, delete), nt Halda Isikuid, kus üks kasutusjuht täidab esinevaid eesmärke: “redigeeri isikut”, “kustuta isik” jne. 12. Sisuline stiil Kirjuta kasutusjuhud sisulises stiilis, hoia kasutajaliidesest eemale ning keskendu tegutseja kavatsustele. Kavatsus (intention, intent) ja eesmärk (goal) on sarnased. (Ahah???) Tegutseja kavatsuste sammude all kasutusjuhus tuleks mõelda selle kasutusjuhu allfunktsioonide või tegevussammude eesmärkidest. Sisuline vs Konkreetne - konkreetses on kasutajaliidese disainiotsused (aknad, eksaanielemendid, navigeerimine jne) kirjutatud kasutusjuhu teksti sisse. Sellised
Turumajanduse alused, Tartu, 1998, lk. 234). KT - kogutulu; KK - kogukulu; O - H1 - fikseeritud ehk püsikulu; A - kattepunkt, kus kogutulu ja kogukulu, samuti piirtulu ja piirkulu langevad kokku. O - A kulud ületavad tulusid, s.t. firma saab kahjumit. Punktist A ülespoole minnes tulud ületavad kulusid ning firma hakkab kasumit saama. 1.6. Kokkuvõte Kokkuvõtte peamisteks ülesanneteks on: 1) lühidalt esitada peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne., milleni töö sisulises osas on jõutud; 2) välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata uusi seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Üldjuhul ei viidata kokkuvõttes kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi
● Esimese astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 16 punkti, rasvases kirjas. Pealkirja ette jätta täiendavalt 48 punkti (4 tähekõrgust) vaba ruumi. ● Teise astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 14 punkti, rasvase kirjaga. Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi. ● Kolmanda astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 12 punkti, rasvase kirjaga. Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi. Töö sisulises osas olevad pealkirjad nummerdatakse mitmeastmelise nummerdusega, kasutades araabia numbreid ja alustades ühest. Alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit. Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja lisade ette numbreid ei kirjutata. Töö osade loogiline järjestus: ● Tiitelleht ● Sisukord ● Sissejuhatus (teemavaliku põhjendus; kasutatud metoodika) ● Sisu peatükkidena ● Kokkuvõte (uurimistöö tulemused)
Normatiivses tähenduses on ps normikogum. Empiirilises tähenduses on ps e. konstitutsioon põhilaad (põhistruktuur laiemalt) . (T. H. Ilves:,,PS/Konstitutsioon kui suhte korraldamise viis.") 2. Normatiivne dimensioon jaguneb formaalseks (vormiliseks) ja sisuliseks (substansiaalseks). Formaalses mõttes on PS-l teatud tunnused: ta on antud autoriteedi poolt, tema muudetavus on raksendatud, ta on kõrgeim õiguslikus hierarhias, ta on õiguslik alus lihtnormide andmiseks. Sisulises mõttes on PS tunnusteks: seal on kirjas kõrgeimate riigiorganite õigused ja pädevused, õigusstruktuuri põhilised eesmärgid, individuaalse vabaduse tagatised, poliitilis e tahte kujunduse protsess e. siis kõige olulisemad valdkonnad riigi funktsioneerimise ja isikuga suhte valdkonnas. Kõige olulisemad esemed on ps-s kirjas. PS sisulises kirjas on kõige oluline: Marmori 5 tunnust (kombineerib vormilised ja sisulised dimensiooni) 1. ülimuslikkus 2. pikajäelisus 3. jäikus
· Bürokraatliku organisatsiooni tipus on vältimatult mitte puhtalt bürokraatlik element. Bürokraatlik on domineerimise kategooria ainult erilise administratiivpersonali tõttu. · Et kaasaegsed `ministrid' ja `riigipresidendid' on ainsad `ametnikud', kellelt mingit erialast kvalifikatsiooni ei nõuta, tõendab, et nad on, nagu suure eraaktsiaseltsi `peadirektorgi' ametnikud ainult formaalses, mitte materiaalses(sisulises) mõttes. · Ainult organisatsiooni juht omandab domineeriva seisundi kas apropriatsiooni, valimise või õigusjärgluse alusel. Ent ka tema võimupiirid kujutavad endast legaalset `kompetentsi'. · Lahutamine haldusvahenditest on nii avalikus kui erabürokraatias teostatud täpselt ühtemoodi. · Bürokraatlik haldus tähendab domineerimist teadmiste alusel, see on tema eriomaselt ratsionaalne põhiloomus..
18 Tabelid ja joonised nummerdatakse. SISSEJUHATUS Teema valiku põhjendus; Töö eesmärgi ehk põhiprobleemi sõnastamine; Ülevaade peamistest allikatest; Ülevaade töö alaosadeks jaotamine põhimõtetest; Heaks tooniks on kõigi töö valimisele kaasa aidanud isikute tänamibe sissejuhatajas (mitte juhendaja). Põhiosa: o Töö sisulises isas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; o Töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; o On oluline, et refereeringutele lisab töö autor oma poolse kommentaarid. Tsitaat: o Peab olema täpne ja vastama originaalile; o Tsitaadi algusest , keskelt või lõpust ära jäätud sõnade asemele pannaks mõttepunktid (...); o Tsitaat pannakse jutumärkidesse; o Tsitaadile lisa viide, kust sa selle said. Viitamine:
Rehabiliteerimine · Rehabiliteerimise mõiste nõukogude ühiskonnas · Repressiivpoliitika teisenemine · GULAGi süsteemi järk-järguline likvideerimine · Represseeritud rahvaste rehabiliteerimine · Kriminaalseadusandluse uuendamine Mingil moel heastada nende inimeste positsioon, kes olid kannatada saanud. Nii elavad kui surnud. Samas tuleb kohe rõhutada seda, et päevakorral ei olnud mitte mingil ajal totaalne heastamine. Ka rehabiliteerimine sisulises plaanis saab alguse ikkagi just parteilaste hea nime taastamisest. Esmatähtis oli see, et rehabiliteeritaks vanad kommunistid. Teine oluline moment see, et kui ka hiljem jõutakse nende inimeste rehabiliteerimise juurde kes olid poliitilistel põhjustel kannatanud, siis rehabiliteerimine ei tähendanud täielikku rehabiliteerimist. Ankeedis oli olemas, et tegemist oli rehabiliteerituga ja see ei soodustanud tema igapäevast toimumist vaid paljudel juhtudel, eriti nende inimeste osas, kes olid
3.1.5 Kokkuvõte Selles osas esitatakse referaadi põhilised tulemused ja tööst tulenevad järeldused. Kokkuvõte ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades ei ole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja mida uuriti. 9 Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. Sobiv maht on 1-2 lehekülge. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema koostatud nii, et tekiks terviklik ülevaade töö eesmärgist, töö üldisest käigust ja tulemustest. 3.2 Vormistamine Referaat vormistatakse arvutil. Töö trükitakse valge lehe ühele poolele formaadis A4 (297x210 mm). Kasutatakse kirjatüüpi Times New Roman, kirja suurus on 12
reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. Selget ja konkreetset kujutlust esile kutsuv stiimulmaterjal püsib paremini meeles kui kujundinõrk stiimul ning on kergemini õpetav. Nt nii püsivad konkreetsed sõnad paremini meeles kui abstraktsed sõnad, kuna nende baasil tekib kujutlus kergemini. Firmanime või margi propageerimiseks on kõige paremad sellised graafilised lahendused, kus kasutatud pilt või graafiline element on sisulises seoses firma tegevuse või toote iseloomu ja otstarbega. Atribuutidel põhinevad pildistrateegiad lähtuvad sellest, et arrvestatakse pildimaterjali füüsilisi tunnuseid ja omadusi. Funktsionaalne lähenemine lähtub pildi funktsioonidest. Keskendutakse sellele kuidas ta toimib teatud seostes. Üheks funktsionaalse jaotuse variandiks on piltide liigitamine realistlikeks, analoogilisteks ja loogilisteks. Muud kujutlust-toitvad strateegiad: Reklaamteate teavet on võimalik
Üksikasjalikud tabelid, eksperimendi materjalid, andmete töötlemise õigsuse kontrollimist võimaldavad algmaterjalid jne esitatakse lisadena. 3.6. Kokkuvõte Kokkuvõttes esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud). Kokkuvõtte peamisteks ülesanneteks on: · lühidalt esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne; · välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.
lisaks muudele kriteeriumitele ka näima õiglane. Analüüsi eesmärgiks on välja tuua CCC olulisus oma ajas ja ka tema ajalooline mõju. Lisaks sellele käsitletakse analüüsis valitud allika liiki, selle struktuuri, koostajat, adressaate ja argumentatsiooni. Autor käsitleb analüüsis põgusalt ka analoogseid allikaid teistes riikides, mis kehtisid 16. saj, Euroopas. Lisaks eelnevale kajastatakse CCC ajaloolist käiku. Allika sisulises analüüsis valis autor välja CCC juures olulisima- tõendi ja tõendamise institutsiooni. 3 1. Allika analüüs 1.1 Allika liik CCC oli Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi ühtne kriminaalseadustik, mis kehtis alates 1532 aastast kuni 1871 aastani Saksamaa erinevais paigus, mil hakkas kehtima Strafgesetzbuch. Samuti on seda nimetatud Karl V, kes oli sellel ajal Saksamaa keiser,
teguriks humanistlike ideede arengule, levimisele. Näiteks vastasutatud Wittenbergi ülikool: seal õppis tulevane usureformaator Martin Luther (1483 1546), kus valiti ta ka teoloogia professoriks ning kus ta kohtas oma tulevast aatekaaslast ja sõpra, kaastöölist kreeka keele professorit Philipp Melanchthoni (1497 1560). Melanchthonist kujunes reformatsiooni ideelise juhte Lutheri kõrval (kes on samas ajaloos teenimatult Lutheri varju jäänud, kuigi tema osa oli usu-uuenduse sisulises arengus väga suur). Wittenbergi ülikoolil oli täita oluline roll reformatsiooni kui ühe uue usulise paradigma sünnis. Võiks väita, et see ülikool oli toonases Euroopas ilmselt juba teada-tuntud uue, humanistliku ajavaimuga ülikool, kuis muidu võis William Shakespeare rõhutada oma ,,Hamletis", et kirglik tõeotsija ja kahtleja Hamlet ja tema sõbrad õppisid Wittenbergis (kusjuures Poloniuse poeg, võimule kuulekas Laertes õppis Pariisis ülikoolis).
Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt lisad on sisukorras ühekaupa. Sissejuhatuses on: teema valiku põhjendamine; töö eesmärgi selgitamine, probleemi tutvustamine; töö ülesehituse selgitamine; kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus; rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös. Põhiosa töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; on oluline, et refereeringule lisab töö autor omapoolsed kommentaarid; refereeringud peavad olema viidatud! 16.10.2015, reede Tsiteerimine ja refereerimine Miks viidata? võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest; lisab kirjutisele autoriteeti; võimaldab lugejal leida üles algallika
· ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest · ülevaade peamistest allikatest · ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: · probleemi seletava kirjelduse; · probleemi analüüsi; · tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi
Kirjanik rõhutab oma romaanides armastust teiste inimeste vastu. Romaans „Läänerindel muutuseta“ aitas Paul Bäumer vastasleeri esindajat, lubades endale, et kirjutab langenud sõduri emale. Teoses „Triumfikaar“ oli Ravic toeks Joanile. Raamatus „Lissaboni öö“ loovtas mees, kes oli kõik kaotanud oma piletid paarikesele, kes seda vajas või siis teoses „Taeval ei ole soosikuid“ oli võidusõitja toeks surmavalt haigele naisele. Kontrastid nii sisulises kui keelelises vormis. Minevik (aeg enne sõda) vs olevik (sõjaaeg). Rahu, turvatunne vs sõda ja surm. Hingelised vajadused (lähedus, sõprus) vs primitiivsed, esmased vajadused (toit, peavari, riided). Sõdurite jaoks on kadunud abstraktsed mõisted ja seosed, sest need mõjuvad rindeelu näinud inimesele kunstlikuna. Sõdurite silmis olid õiged ainult tõsiasjad ja see, mida saab käega katsuda
annaabi.ee 
