Mis on Eestimaa rikkus? (1)

Mis on Eestimaa rikkus?
Indrek Himma
12.B
Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm.
Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle. Kodutus ei esine märkimisväärselt kui seda on näiteks USA-s. Aastal 2002 lõpetas USA Rahukorpus oma missiooni Eestis, kuna Eestis ei olnud enam arengumaa ega sedalaadi abi vaja - Rahukorpus tunnistas Eesti arenenud riigiks. Kuna ülemaailmsest majanduskriisist lakutakse siiamaani haavu, siis Eesti ravimisalveks on infotehnoloogia ja turisminduse tohutu areng. Eesti kui e-riigi ainulaadsus seisneb just erinevate lahenduste sisulises tugevuses ja laialdases kasutuses. Ka tehnoloogiliselt väga kõrgelt arenenud riikides ei ole veel suudetud saavutada sellist e-ühiskonna funktsionaalsust ning e-lahenduste sidusust nagu me näeme tänases Eestis. Küll aga pidurdab meie majanduskasvu IT spetsialistide nappus.
Kui infotehnoloogiat pidada meie suuremaks rikkuseks, siis kindlasti väljendub veel loodusrikkuse mõttes. Tuleb meil meeles hoida, et kõik meie metsad , rabad, rannad ja sood , mis nii igapäevased ja ehk isegi igavad tunduvad , on tegelikult haruldased ja väärtuslikud. Ometi on just vaba ja rikkumata loodus see, mille pärast tahetakse meie juurde tulla lähedalt ja kaugelt. Meil ei ole kõrgeid lumiseid mäetippe, laiu jõgesid, lainetavaid ookeane ega valgeid paradiisirandu. Ent meil ei ole ka orkaane, maavärinaid, laviine ega üleujutusi. Kuna Eesti loodus on iseloomulik tema paksude metsade poolest, siis puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%.
Tähtsuselt esimesel kohal olev loodusvara on põlevkivi, kuna see on meil peamiseks elektrienergia tootmis allikas. Seejuures on Eesti Energia nii juhtiv energiafirma Balti riikides kui ka suurim põlevkivi töötlev ettevõte maailmas, kasutades energia tootmiseks aastas umbes 15 miljonit tonni põlevkivi. Nii kurb kui see ka poleks, on kasutatavat põlevkivi alles umbes 1–2 miljardit tonni. (1 miljard tonni on juba kokku kaevandatud). Tuleviku plaanid elektrienergia suhtes ei näi kuigi helged. Meil on võimalus lootma jääda kas isetaastuvate energiaallikatele nagu on päikese, tuule- ja vee-energia jm, tuumajaama rajamisele, mis on jäädavalt pingelise küsimusena aruteluks või hoopistükkis importimisele naaberriigist? Seniks jääb see suureks müsteeriumiks.
Eesti on rikas inimeste ja keele osas. Meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Lisaks ilusale ja rikkalikule keelele on Eesti rahvas tuntud oma rahvapärimuslikele laulu- ja tantsutraditsioonidele. Öeldakse, et Nõukogude okupatsiooni ajal eestlased laulsid ennast vabaks ühisel meeleavaldusel. Kindlasti avaldas see hirmu riigis olevatele võõrvägedele. Nüüd kogunevad Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti ning tähistavad uhket ühist ajalugu. Meie riigis on üks ainus muusikaline koosseis, kes on tuuritanud Euroopa suurimates riikides, sh Ameerika festivalidel ja on maailmas suursuguselt läbi löömas. Nimelt on see rahvapärimus sugemetega folk roki bänd Metsatöll. Võib kaudselt öelda, et meie vanarahva ideoloogia ja kultuur on aidanud rikastuda ka välismaa kulul.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti rikkus tuleb läbi tema enda inimeste. Olgugi näide juba sellest kuidas suudeti vastu võtta suure väärtusega euro valuuta. Eesti riik võiks rikkaks saada, kuid ühega võime me kõik nõustuda – mida rohkem eestlasi välja rändab, seda vaesemaks Eesti jääb ja mitte ainult majanduse, vaid ka vaimu ning kultuuri poolest. Kuulus kirjanik Ernst Hemmingway on öelnud, et igas sadamas leidub vähemalt üks eestlane, mis näitab, et eestlased on oma töökuse ja ettevõtlikusega maailmas kuulsaks saanud.