REFERAADI VORMISTAMINE Mis on referaat? · Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade. · Koostamisel tuginetakse allikate uurimisele. · Esitatakse eri autorite seisukohti. · Ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. · Esitatakse töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded · Kõik tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Siss
REFERAADI VORMISTAMINE Mis on referaat? · Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade. · Koostamisel tuginetakse allikate uurimisele. · Esitatakse eri autorite seisukohti. · Ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. · Esitatakse töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded · Kõik tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Ko
selge, täpne ja kiretu. Uurimustöö tekst peab olema üheselt mõistetav, olevikku ja minevikku ei tohi kasutada läbisegi. Uurimus tavaliselt jaguneb kolmeks: 1. Ülevaade varasematest käsitlustest 2. Meetodi ja uuritava materjali tutvustus 3. Materjali analüüs (võib koosneda mitmest peatükist) + kokkuvõte Uurimustöö etapid: · Andmete kogumine · Andmete töötlemine · Interpreteerimine. See meetod võimaldab lahti mõtestada uurimustöö tulemused ja teha järeldused: Millised tulemused saadi? Kes need tõestasid püstitatud hüpoteesi? Millised uued seisukohad kujunesid? Kas tekkis vastuolusid ja millest need võivad tingitud olla? Kas valitud meetod õigustas end või tuleb uuesti alustada? Millised vastused jäid saamata? Kuidas jätkata tööd? Materjali kogumine: Uurimustöö algab tööhüpoteesi püstitamisega. Materjalikogumine algab tavaliselt raamatukogust.
Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse "Tabeli 2 järg". Tabelid peavad olema paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas. Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu juurde, milles talle viidatakse
Olulisemaks ohuks on teemast mööda kirjutamine. Vabalt valitud teema puhul on mõnikord parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei teki ohtu, et referaat on teemast mööda kirjutatud. Küll aga ei ole võimalik seda kasutada etteantud teema puhul. Kui teema on olemas, tuleb asuda selle kohta materjale otsima. KUI PALJU PEAB LEIDMA MATERJALI? Kogutavate materjalide maht on alati suurem kui referaadi oma, muidu ei ole ju võimalik nendest kokkuvõtet teha. Kasutatud peab olema vähemalt 5 erineva autori materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, pole soovitav kasutada. Kasutatavast materjalist peab kirjutaja omama ülevaadet. Refereerida ei saa seda, millest pole aru saanud. KEEL JA STIIL Valida tuleb selline väljenduslaad, mis tuleneb käsitletava aine sisust ja vastab sel alal kujunenud sõnastusele ja mõistete struktuurile. Esitus on põhiolemuselt mitteemotsionaalne
Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse "Tabeli 2 järg". Tabelid peavad olema paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas. Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu juurde, milles talle viidatakse
REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid (nummerdatud), kokkuvõte, kasutatud materjalid, lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealkirjad on kirjuta
teadmisi juba teadaolevale. Teadustöö eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö on 10.-11. klassi üleminekueksami või gümnaasiumi lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali kogumine, küsitlus jm. Valmis uurimistööd retsenseerib kirjalikult õpetaja, kes ei ole uurimistöö juhendaja. Retsensent ei pea olema tingimata oma kooli õpetaja. Retsensioon esitatakse eksamikomisjonile kirjalikult. 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD
Kõik kommentaarid