Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaadivormistus kuidas teha ? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on referaat?
REFERAADI VORMISTAMINE 
 
Mis on referaat? 
 
•  Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade. 
•  Koostamisel tuginetakse allikate uurimisele. 
•  Esitatakse eri  autorite  seisukohti.  
•  Ei eeldata uudsete  seisukohtade  väljatöötamist. 
•  Esitatakse töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. 
 
Vormindusnõuded 
 
•  Kõik tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). 
•  Kiri  Times  New  Roman . Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, 
reavahe 1,5 punkti. 
•  Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. 
Terminite  lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. 
•  Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud.  
•  Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena  vormistatud  teksti.  
•  Tiitellehte ei nummerdata. 
 
 
Referaadi osad 
1.   Tiitelleht  
2.  Sissejuhatus  
3.  Töö põhiosa 
4.  Kokkuvõte 
5.  Kasutatud kirjanduse  loetelu  
 
1. Tiitelleht 
 
Lehekülje ülaosas: 
•  Kooli nimi (suurte tähtedega, mille tähekõrgus 14)  
Lehekülje keskosas tähekõrgusega 14: 
•  Autori ees- ja  perekonnanimi  (väiketähtedega, v.a. esitähed)  
•  Klass (väiketähtedega)  
•  Töö pealkiri (suurtähtedes ja paksu kirjaga, tähekõrgusega 24)  
•  Töö liik - Referaat (väiketähtedega, v.a. esitähed)  
Selle all paremal äärel tähekõrgusega 14: 
•   Juhendaja  nimi (väiketähtedega, v.a. esitähed)  
Lehekülje alumises osas keskel tähekõrgusega 14: 
•  Töö esitamise linn ja aasta (väiketähtedega, v.a. esitähed) 
 
 
Märkus:  
 
a) Tiitelleht juhendajaga – lehekülje keskosa algab lehe 1/3 kõrguselt (8cm),  juhendaja  
andmed lehe 2/3 kõrguselt (16cm) vaata Näidis1
 
b) Tiitelleht juhendajata – lehekülje keskosa algab ½ lehe kõrguselt ( 12cm ) vaata 
Näidis2. 
 
 
 
Nädis1: 
PIRITA  MAJANDUSGÜMNAASIUM 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Õpilase ees- ja  perekonnanimi  
Klass 
TÖÖ PEALKIRI 
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja:  
 
Kutse Nimi 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn Aasta 
 
Nädis2: 
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Õpilase ees- ja perekonnanimi 
Klass 
TÖÖ PEALKIRI 
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn Aasta 
2. Sissejuhatus  
 

Sissejuhatuse maht ei tohiks ületada 1/10 töö põhiosa mahust.  Sissejuhatuses  märgitakse: 
teema aktuaalsus, tähtsus,  uudsus
töö eesmärk ja ülesanded; 
valdkond  ja  uurimisobjekt
meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks); 
lähtematerjalid ja allikad. 
Sissejuhatuses ei tooda ära tööga saadud tulemusi ja järeldusi. 
 
3. Töö põhiosa 
Töö põhiosa annab vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele ja ülesannetele. Töö 
põhiosa peatükid peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama  teemale  
vastava terviku. 
 
 
Viitamine  
 
Viited töö sees lisatakse seetõttu, et oleks selge, kust täpselt  parajasti  käsitletav info pärineb, 
nii et huvitatud lugeja võiks soovi korral selle ka ise üles leida. Kasutatud kirjanduse loetelu 
peab sisaldama kõiki  allikaid , millele teksti sees on  viidatud . Kasutada võib nii tekstisisest 
viitamist kui ka joonealust viitamist. 
 
Tekstisisesed viited 
(Perekonnanimi 2008: 159) 
S.t sulguses on ära toodud autori perekonnanimi, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber. 
Pikemat  juttu  pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui 
ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime 
asemel kirjutada allika pealkiri. 
 
Joonealused viited 
Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise 
teosega  kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid  viiteid  on hea kasutada ka 
märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. 
Näide 
1 Perekonnanimi, lk 159. 
 
2 Kättesaadav Internetist: 
http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html  (12.01.2008). 
 
3 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud.... Tema tööde kohta vt 
lähemalt..... 
 
Joonealuse viite loomiseks kasuta funktsiooni:  Insert  => Referece => Footnote 
 
4. Kokkuvõte 
 

Kokkuvõte ei tohiks samuti olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi 
probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades ei ole 
käsitletud. Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja 
mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, 
hinnangud , ettepanekud jne. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 
 
5. Kasutatud materjalid 
 
Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud 
materjalide peatükis peavad olema  kirjed  reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada 
tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori  perekonnanime  
või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei 
kasutata. 
Näited. 
Teatmeteos  
Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi 
Raamat 
P e r e k o n n a n i m i ,  Eesnimi  2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi 
Artikkel ajakirjas 
P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. – Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 
Artikkel  ajalehes  
P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. – Ajalehet kaldkirjas, number, 
kuupäev 
Kogumik 
P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: 
kirjastuse nimi 
Artikkel kogumikust 
P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. –  Kogumiku  pealkiri kaldkirjas
Koost . Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk 87-89 
Internetiallikas 
L e h e k ü l j e o m a n i k u n i m i . 2008. Artikli või alalehekülje pealkiri ja allika muud 
täpsemad andmed.  http://www.täielik.veebiaadress/nii_pikk_kui/see_ka_poleks  (kasutamise 
kuupäev, nt 12.01.2008) 
Suuline  allikas 
P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Suuliselt autorile (kuupäev)  
 
Vasakule Paremale
Referaadivormistus kuidas teha- #1 Referaadivormistus kuidas teha- #2 Referaadivormistus kuidas teha- #3 Referaadivormistus kuidas teha- #4 Referaadivormistus kuidas teha- #5 Referaadivormistus kuidas teha- #6 Referaadivormistus kuidas teha- #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor R1st0 Õppematerjali autor
Siin on kõik hästi täpselt öeldud

Sarnased õppematerjalid

Referaadi vormistamine
7
pdf

Referaadi vormistamine

REFERAADI VORMISTAMINE Mis on referaat? · Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade. · Koostamisel tuginetakse allikate uurimisele. · Esitatakse eri autorite seisukohti. · Ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. · Esitatakse töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded · Kõik tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Siss

Kirjandus
Referaadi vormistamine
4
docx

Referaadi vormistamine

REFERAADI VORMISTAMINE Mis on referaat? · Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade. · Koostamisel tuginetakse allikate uurimisele. · Esitatakse eri autorite seisukohti. · Ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. · Esitatakse töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded · Kõik tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Esile tõstmiseks võib kasutada paksu (Bold) kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. · Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud. · Tekstilõigud eraldatakse taandreaga või kasutatakse plokkidena vormistatud teksti. · Tiitellehte ei nummerdata. Referaadi osad 1. Tiitelleht 2. Sissejuhatus 3. Töö põhiosa 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Tiitelleht Lehekülje ülaosas: · Ko

Kirjandus
Refereerimine ja Uurimustöö
4
doc

Refereerimine ja Uurimustöö

selge, täpne ja kiretu. Uurimustöö tekst peab olema üheselt mõistetav, olevikku ja minevikku ei tohi kasutada läbisegi. Uurimus tavaliselt jaguneb kolmeks: 1. Ülevaade varasematest käsitlustest 2. Meetodi ja uuritava materjali tutvustus 3. Materjali analüüs (võib koosneda mitmest peatükist) + kokkuvõte Uurimustöö etapid: · Andmete kogumine · Andmete töötlemine · Interpreteerimine. See meetod võimaldab lahti mõtestada uurimustöö tulemused ja teha järeldused: Millised tulemused saadi? Kes need tõestasid püstitatud hüpoteesi? Millised uued seisukohad kujunesid? Kas tekkis vastuolusid ja millest need võivad tingitud olla? Kas valitud meetod õigustas end või tuleb uuesti alustada? Millised vastused jäid saamata? Kuidas jätkata tööd? Materjali kogumine: Uurimustöö algab tööhüpoteesi püstitamisega. Materjalikogumine algab tavaliselt raamatukogust.

Eesti keel
Kuidas kirjutada referaati-üldnõuded
18
doc

Kuidas kirjutada referaati? üldnõuded

Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse "Tabeli 2 järg". Tabelid peavad olema paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas. Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu juurde, milles talle viidatakse

Eesti keel
REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND
16
doc

REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND

Olulisemaks ohuks on teemast mööda kirjutamine. Vabalt valitud teema puhul on mõnikord parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei teki ohtu, et referaat on teemast mööda kirjutatud. Küll aga ei ole võimalik seda kasutada etteantud teema puhul. Kui teema on olemas, tuleb asuda selle kohta materjale otsima. KUI PALJU PEAB LEIDMA MATERJALI? Kogutavate materjalide maht on alati suurem kui referaadi oma, muidu ei ole ju võimalik nendest kokkuvõtet teha. Kasutatud peab olema vähemalt 5 erineva autori materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, pole soovitav kasutada. Kasutatavast materjalist peab kirjutaja omama ülevaadet. Refereerida ei saa seda, millest pole aru saanud. KEEL JA STIIL Valida tuleb selline väljenduslaad, mis tuleneb käsitletava aine sisust ja vastab sel alal kujunenud sõnastusele ja mõistete struktuurile. Esitus on põhiolemuselt mitteemotsionaalne

Kirjandus
Referaadi koostamine
17
doc

Referaadi koostamine

Kõigil tabeli veergudel peavad olema selged ja lakoonilised pealkirjad. Veergude ja ridade nimetused kirjutatakse suure algustähega. Üldreeglina veerge ei nummerdata. Nummerdada tuleks siis, kui selleks on otsene vajadus: · tabel jätkub järgmisel leheküljel (kus enam ei korrata tabeli pead, vaid tuuakse ära ainult veergude numbrid); · töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele; · mõne veeru nimetuses on näidatud kuidas saadakse tulemus antud veergu, näiteks (veerg 2 x veerg 4). Poolitada tohib ainult selliseid tabeleid, mis ühele leheküljele ei mahu. Jätkamisel tabeli pealkirja ei korrata. Tabeli järje paremale nurgale kirjutatakse "Tabeli 2 järg". Tabelid peavad olema paigutatud nii, et nende lugemine oleks võimalik ilma tööd pööramata või pöörates seda 900 kellaosuti liikumise suunas. Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu juurde, milles talle viidatakse

Kirjandus
REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS
6
pdf

REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS

REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid (nummerdatud), kokkuvõte, kasutatud materjalid, lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Kiri Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees võivad olla 12 punkti suured, reavahe 1,5 punkti. · Peatükkide pealkirjad on kirjuta

Eesti keel
Teadustöö vormistamise juhend
21
pdf

Teadustöö vormistamise juhend

teadmisi juba teadaolevale. Teadustöö eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö on 10.-11. klassi üleminekueksami või gümnaasiumi lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali kogumine, küsitlus jm. Valmis uurimistööd retsenseerib kirjalikult õpetaja, kes ei ole uurimistöö juhendaja. Retsensent ei pea olema tingimata oma kooli õpetaja. Retsensioon esitatakse eksamikomisjonile kirjalikult. 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD

Informaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun