10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-06-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karola Mahhova
Õppematerjali autor
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
arendada ja lahendada. KULMINATSIOON ehk haripunkt koht näidendis, kus selgub, kuidas konfliktid lahendatakse ja millises suunas hakkavad hargnema edasised sündmused. LAHENDUS ehk konklusioon lõpetab tegevuse, lahendab konfliktid ja paljastab saladused. Lahenduseni võib jõuda sündmuste käigus või mingi välise jõu sekkumise abil ( nn deus ex machina ehk jumal-masinast-lahendusprintsiip). Klassikalises draamas esineb sageli ka epiloog. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tähendab tegelase olemust. Millise tegelase / inimesega on tegemist? Tegelase olemust võib hinnata järgmistel skaaladel ning nende lõikumispunktis moodustubki tegelaskontseptsioon. Personifikatsioon tüüp karakter Personifikatsioon on mingi abstraktse mõiste isikustamine ja illustreerimine. Nt keskaegses moralitees ,,Igamees" on tegelased Surm, Sugulus, Rikkus, Tarkus, Hääd Teod jt.
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Uurimustöö on uurimusliku suunitlusega. Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja töö hüpoteesid, uurimismetoodika ning –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; töö korrektse vormistusoskuse omandamine. Uurimistöö vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa. Uurimistöö orienteeruvaks mahuks tiitellehe ja lisadeta on 15 - 20 lk.
Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm) Huvi keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus Teise ehk “tema” ja “nende” järgimine Autor-tekst-lugeja. Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine > kitsas tähendus > teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. > laiemas tähenduses > kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt. žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele > probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt? Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
..................................................................... 10 5.2.Kirjandusega tutvumine............................................................................................... 10 5.3.Kava koostamine......................................................................................................... 11 5.4.Andmete kogumine uurimuse jaoks............................................................................. 11 5.5.Kogutud materjali läbitöötamine ehk analüüs............................................................... 12 5.6.Uurimistulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine.................................................. 12 5.7.Teoreetilise materjali ja uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks...............13 5.8.Uurimistöö viimistlus.................................................................................................... 13 6.UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS.....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid