Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MUUSIKATEOSE ANALÜÜSI VALMISTAMINE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis oli ajendiks?
MUUSIKATEOSE ANALÜÜS
1. Etapp - ettevalmistus
1. Valida omal valikul üks teos, millest analüüs kirjutada. Võib olla ka osa mõnest suurteosest (nt aaria või koor ooperist, laul muusikalist). Sobivab laulud, koorilaulud , soolopalad, ansamblipalad, ka rahvalaulu töötlused jne.
2. Otsida teose kohta infot. Väga hea, kui õnnestuks leida ka noot , sest see teeb töö lihtsamaks. Vajadusel küsi abi! Kui loost nooti ei leia, siis on abiks ka tekst (sõnad), mille abil saab teose ülesehitust kirjeldada jms.
2. Etapp – analüüs
Sissejuhatus:
  • Teose pealkiri, žanr (kui osa suurvormist, siis ka suurvormi nimi nt. aaria ooperist, 1 osa kontserdist ). Žanr määrata nii täpselt kui oskad.
  • Muusika (ja teksti) autor(id), 2-3 lauset nende elu ja loomingu kohta.
  • Teose loomisaasta (ajastu, stiil) ja esmaettekanne.
  • Koosseis, kellele on teos kirjutatud (esitajad). (Nt solist , koor, orkester , klaver, rock-bänd...)
  • Teose tekke tagamaad (miks teos sünids, mis oli ajendiks?).
Muusikateoreetiline analüüs : Siin, teoreetilises osas, püüa olla võimalikult täpne, kõik alltoodud punktid peavad olema mainitud ehk kõik need mõisted peaksid töös esinema .
  • Helistik
  • Taktimõõt (taktimõõdu muutumine teose jooksul).
  • Meloodia (keerukus, ulatus, iseloom jm eripärad )
  • Rütm (millised on sagedamini esinevad rütmid, kas on kasutatud mõnele tantsule iseloomulikke rütme vms, kuidas on rütm seotud teksiga jne)
  • Tempo (kogu teose lõikes).
  • Dünaamika (kogu teose lõikes).
  • Vorm (AB, ABA jne.)
Sisuline analüüs: Siin, sisulises osas, võid olla loovam, kirjutada ka lihtsalt nii nagu sina teosest ja selle sõnumist ja muusikalisest aregust aru saad.
  • Teose temaatika , süžee, põhiline idee.
  • Teema arendus (mis toimub teose ajal). Kuidas muutuvad meeleolud, kus on kulminatsioon .
  • Ideeliste taotluste ja muusikalise arengu seos. Kui tekstiga muusika , siis kuidas muusika toetab teksti.
  • Teose väärtus - milliseid väärtushinnanguid see teos kannab, kas ja kuivõrd see teos võiks kõnetada tänapäeva inimest, mida võiks pakkuda kuulajale.
Siin alalõigus võib otsida kas helilooja on ise midagi selle teose kohta öelnud , mis on tema sõnum ja/või mida on kirjutanud teised selle teose kohta. Väga teretulnud on ka sinu enda muljed/mõtted, ainult et tekstist peab välja tulema, kelle mõtted need on.
Kokkuvõte
Enda arvamus, soovitus kuulamiseks. (1-2 lauset)
Kasutatud allikad ( internet , raamatud, CD...)
NB! Ka analüüs on looming, loov lähenemine lubatud!
3. Etapp - vormistus
Trükikiri - Times New Roman nr 12, reavahe 1,5. Lõikude vahe 12 pt, taandrida pole vaja, paberi suurus A4, maht 1-2 lehekülge. Tiitelleht pole kohustuslik. Pealkirjaks Muusikateose analüüs, alla teose nimi, autori ( koostaja ) nimi. Töö ise välja printida ja õpetaja kätte. Kui vaja, küsi abi!
MUUSIKATEOSE ANALÜÜSI VALMISTAMINE #1 MUUSIKATEOSE ANALÜÜSI VALMISTAMINE #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karola Mahhova Õppematerjali autor
Kuidas formistada muusika analüüsi, punkt punkti haaval seletus.

Sarnased õppematerjalid

Eesti rahvamuusika
13
doc

Eesti rahvamuusika

muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest

Muusikaajalugu
Kirjandusteooria
23
doc

Kirjandusteooria

arendada ja lahendada. KULMINATSIOON ehk haripunkt ­ koht näidendis, kus selgub, kuidas konfliktid lahendatakse ja millises suunas hakkavad hargnema edasised sündmused. LAHENDUS ehk konklusioon lõpetab tegevuse, lahendab konfliktid ja paljastab saladused. Lahenduseni võib jõuda sündmuste käigus või mingi välise jõu sekkumise abil ( nn deus ex machina ehk jumal-masinast-lahendusprintsiip). Klassikalises draamas esineb sageli ka epiloog. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tähendab tegelase olemust. Millise tegelase / inimesega on tegemist? Tegelase olemust võib hinnata järgmistel skaaladel ning nende lõikumispunktis moodustubki tegelaskontseptsioon. Personifikatsioon ­ tüüp ­ karakter Personifikatsioon on mingi abstraktse mõiste isikustamine ja illustreerimine. Nt keskaegses moralitees ,,Igamees" on tegelased Surm, Sugulus, Rikkus, Tarkus, Hääd Teod jt.

Kirjandus
Varane muusikalugu
25
docx

Varane muusikalugu

I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) ­ kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.­17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad

Muusikaajalugu
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ­ ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus ­ aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.

Muusika ajalugu
ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND
68
pdf

ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND

tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Uurimustöö on uurimusliku suunitlusega. Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja töö hüpoteesid, uurimismetoodika ning –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on:  erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuse omandamine;  korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine;  töö korrektse vormistusoskuse omandamine. Uurimistöö vormistatakse kindlas järjekorras esitatud osade kaupa. Uurimistöö orienteeruvaks mahuks tiitellehe ja lisadeta on 15 - 20 lk.

Eesti keel
Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool
31
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm) Huvi keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus Teise ehk “tema” ja “nende” järgimine Autor-tekst-lugeja. Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine > kitsas tähendus > teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. > laiemas tähenduses > kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt. žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele > probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt?  Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis

Keeleteadus
Renessanssi Žanrid-heliloojad
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.

Muusikaajalugu
Uurimistöö kirjutamise juhend
41
doc

Uurimistöö kirjutamise juhend

..................................................................... 10 5.2.Kirjandusega tutvumine............................................................................................... 10 5.3.Kava koostamine......................................................................................................... 11 5.4.Andmete kogumine uurimuse jaoks............................................................................. 11 5.5.Kogutud materjali läbitöötamine ehk analüüs............................................................... 12 5.6.Uurimistulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine.................................................. 12 5.7.Teoreetilise materjali ja uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks...............13 5.8.Uurimistöö viimistlus.................................................................................................... 13 6.UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS.....................................................

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun