• Otsustamisel ei lähtuta mitte varude omahinna arvutamiseks leitud kuludest (finantsarvestuse tarvis), vaid oluliste kulude erinevusest. • See, kas kulu on oluline või mitte, sõltub konkreetsest situatsioonist ning see on muutuv. Ettevõtte eesmärk on maksimeerida pikaajalisi netorahavoogusid. Otsustusi mõjutavad lisaks kvantitatiivsetele faktoritele ka kvalitatiivsed faktorid: • Tootmine oma ettevõttes võib olla küll kallim kui sisseostmine, kuid sisseostmine tähendaks tootmise sulgemist, mis võib kaasa tuua töötajate moraali languse ja mõjutada tulevast toodangut. • Ettevõtte hakkab sõltuma olulisel määral teisest ettevõttest, kelle tegevust ta mõjutada ei saa ( tarnete õigeaegsus, edaspidine hind, kvaliteet, tootearendus.) Different Definitions of Costs for Different Applications Classifying Classifying Costs Costs
-kultuur -arhitektuur -teenuste kvaliteet on hea -odav -väikesed vahemaad -poliitiliselt stabiilne -pole looduskatastroofe -osatakse keeli -ilusaid kohti taastatakse -shengeni leping miinused: -kliima, muutlik -hooaeg lühike -teenusta kvaliteet pole igalpool väga hea alatskivil pole eriti raha ja siis ei saa tehaaaaaaaaaa:( KRUIISITURISM-ei ööbita. n tullakse laevaga hommikul siia, õhtul minnakse tagasi tullakse laevade, autode ja lennukitega SISETURISM IMPORT-kaupade sisseostmine, selleks kulub raha,kulu EKSPORT-kauba väljamüümine, saame tulu,tulu
kasvatada haiglate efektiivsust . Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul on haigla alustanud sisemiste ressursside kaardistamist, et leida kokkuhoiu võimalusi. Samas nägi ta ka vajadust välja arendada uusi teenuseid, näiteks operatsioonieelset toitumisnõustamist . Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur oli nõus olukorda analüüsima, kuid leidis, et tugiteenuste nagu näiteks toitlustuse sisseostmine ei anna kokkuhoidu. Mõlemad haiglajuhid ei nõustunud töötajate koondamisega väljapakutud mahus. Sotsiaalministeeriumi info põhjal peab järgmisel aastal Tartu Ülikooli Kliinikum koondama 85 töökohta ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koondama 80 töökohta. Teisipäeval kell 14 arutab sotsiaalkomisjon oma istungil eriarstiabi kättesaadavust. Istungile on kutsutud Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere, Eesti patsientide
imports). Sisemajanduske koguprodukti arvestatakse ka puhaseksport, st. ekspordi ja impordi vahe. SKP ei võta arvesse tooteid, mida ettevõtted teiste toodete valmistamiseks ostavad. 7. Selgita mõisteid: SKP Sisemajanduse koguprodukt on kindla perioodi jooksul riigis toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. Eksport export, riigis toodetud kaupade müük välismaale. Import on välismaal toodetud kaupade sisseostmine kodumaiseks kasutamiseks. Puhaseksport puhasekspordiks nimetatakse impordi ja ekspordi vahet, on SKP osa. Inflatsioon (Tarbija Hinna Indeks)on hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langus. Tööviljakus ehk tööjõu tootlikkus on toodangu hulk ajaühikus ühe töötaja kohta. Püsikulud fixed costs kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumata toodangu mahust. Muutuvkulud variable costs toodangumahust sõltuv kogutulu osa.
Kulu rohkem madalama kuluga e/v Kvaliteet Kiirus Kindlus Paindlikkus Kulu Saku maitse kiire tarne sama maitse reageerimine tooraine, turu nõudluses müük, töötajad Kino pehmed värsked filmid lubatud erinevad sisseostmine, istmed maailmast aegadel filmid, klientide hulk erineval ajal TTÜ koolitus probleemide maksan, siis käib ajaga hoone, kõrgel tasemel lahendamine ka saan kaasas saamata tulu Kui teeme kohe kvaliteetselt: ei pea ümber tegema, kulude kokkuhoid, rahulolu suurem. Kui teeme
a.) -sunnitöö 7.3. Sotsialismi langus. 1960 aastaste teisel poolel hakkas kujunema,teised riigid jõudsid siis teenindus ja infoühiskonda-tööstusühiskonda jõuti siit edasi aga oli raske. Käsumajandusega ei saa teenindada. Arvutite kasutuselevõtule olid vastu juhtimisaparaat.(18 miljonit). Info oleks hakanud vabalt levima. Majandus hakkas sõltuma edukamatest kapitalistlikest riikidest-seadmete sisseost. Toiduainete suurtes kogustes sisseostmine. Tarbekaupade nappus-teise järguline majandusharu. Tekstiilitööstuses plaan mitte mood või nõudlus Reklaami pole vaja Raha riigile: Nafta Maagaas Relvad Kulutati-hambapasta,tualettpaber,lõhnaõli,toit. 80 ndatel said lääne riigid energiakriisist üle samuti vähenes maailmas
ümberõpe) 13) Mis on arvestuslik elatusmiinimum? Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõud säilitamist ja taastamist 14) Mis on sisemajanduse kogutoodang (SKT)? SKT on mingil perioodil riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumus 15) Mis on eksport ja mis on import? Eksport riigis toodetud kaupade/teenuste müük välismaale Import välismaal toodetud kaupade/teenuste sisseostmine tarbimiseks kodumaal 16) Mis on majandustsüklite (buum, tõus, langus, kriis) tunnusteks? Buum hea asi, majandus tõuseb, tööpuudus madal. Majanduslangus töötuse kasv, pankrot, kulutuste vähendamine. Tõus - Majandus toibub ja väljub kriisist. Tegevusaktiivsuse taastudes kulutused kaupadele/teenustele kasvavad.Ettevõtted hakkavad tegevust laiendama.Tööpuudus väheneb uusi ressursse vaja Surutis - SKT langus on kestnud kaua (enam kui 2 kvartalit)
· professionaalne tugiteenuse pakkuja tagab hea töötulemuse · võimalus lõpetada ebaefektiivne koostöö tugiteenust pakkuva ettevõttega kiiresti ja liigsete komplikatsioonideta/kompensatsioonideta · võimaldab pühenduda firma põhitegevusele · üldjuhul on sisse-ostetud teenusel soodsam hind võrreldes ettevõttes sama üksuse alalise ülalpidamise kuludega, professionaalse spetsialisti palkamine on kindlasti kallim kui teenuse sisseostmine - ressursside kokkuhoid · sisseostetud IT-tugiteenus võimaldab saada kõrgekvaliteetset teenust, mis jääb sõltumatuks ühe inimese teadmistest ja kogemustest · väljastpoolt paistavad firma vajadused ja eesmärgid objektiivsemalt · jääb ära ettevõttepoolne vajadus töötajat motiveerida ning juhtida 5 Alltöövõtt (ehk ka allhange) tähistab olukorda, kus tellimust täitev ettevõte või muu isik teeb
mida ettevõte omab (asukoht, patendid, kvalifitseeritud töötajad, olulised partnerlused). Omamaks strateegilist võimekust peab põhioskus olema: väärtuslik, haruldane, kulukas imiteerida, asendamatu. Neid oskuseid ei otsita mujalt. Sisseostu roll ja selle suurenemine viimasel 20. aastal. Üheks võimaluseks väärtusahelas suuremat tähtsust omavatele tegevustele keskendumiseks on vähem oluliste tegevuste teenusena sisseostmine. Tegevuse sisse ostmist võib võrrelda ressursside rentimisega, sest ettevõte kasutab neid kokkulepitud perioodi jooksul ja kokkulepitud mahus ning maksab vastavalt sellele ressursside omanikule. Rentimine võimaldab enamasti kasutada vara lühema aja jooksul, mis pakub ettevõttele rohkem paindlikkust. Kui võib eeldada, et vara kasutatakse vähe või ebaregulaarselt, siis osutub enamasti soodsamaks vara rentimine, mis
• võrreldes konteinerite kasutamisaega on konteinerite all kinni suhteliselt palju kapitali. Logitikateenuste sisseost.Millistesse nelsja arengujärku jaotub logistikateenuste osutamise areng,nimetage neid ja kirjeldage lühidalt? 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part Logistics) ehk ettevõttesisene logistikateenus. Sel perioodil teostas ettevõtte oma jõududega kõik logistilised tegevused. 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Teenuste sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste sisseost (outsourcing). Eelkõige hakati kasutama transpordi- (veokorraldusteenus, vedaja valik ja lepingud, veoarvete koostamine ja kontroll) ja laoteenust (laovarude korraldamine ja juhtimine) pakkuvaid firmasid. 4. Aastad 2000-2020 4PL ( Fourt Part Logistics) ehk logistiline integratsioon. Ettevõte ostab sisse kõik
INTEGRATSIOON võimuorganid transporditurgu? logistilised tegevused. •Sel perioodil domineeris ladustamise Võimuorganid mõjutavad 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part mentaliteet. transporditurgu järgmiste abinõudega: Logistics) ehk logistiliste teenuste •Logistika arendamise kiirendamist transpordialaste seaduste või allhange. Teenuste sisseostmine soodustasid: määruste väljaandmisega toimus juhuslikult ja lühiajaliste •Tarbijate nõudluse muutused; (autotranspordi kasutamise lepingute alusel. •Ringluskulude surve tootmiskuludele; ajalised piirangud puhkepäevadel, 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part •Arvutustehnika areng; autojuhi tööaja limiteerimine, Logistics) ehk logistiliste teenuste
11. Millistel kaalutlustel osta sisse kodumaal paiknevatest spetsialiseerunud ettevõtetest? Tarneahela katkemine on vähem globaalsest poliitikast mõjutatud, osapooled kes asuvad samas riigis on poliitikast ja sõdadest enamasti ühte moodi mõjutatud. Samuti lühem, enamasti, tarneaeg ja seega ei pea nii pikalt etteplaneerima kui välismaa tarnijate puhul (mõeldes tarneajale). Parem kvaliteet -need, kellelt teenust ostetakse, on oma ala meistrid. Sisseostmine võimaldab keskenduda oma põhitegevusele. Kodumaal paiknevatest spetsialiseerunud ettevõtetest tasub sisse osta kulude kokkuhoiu eesmärgil, et säästa ressursse ja tööaega. Kvalifitseeritud tööjõudu saab paremini ära kasutada oma põhitegevuses. Spetsialiseerunud ettevõttel on parem kvaliteet, sest nad on oma ala meistrid. Spetsialiseerunud ettevõtetel on üldjuhul ka suurem tootmisvõimsus. See, et spetsialiseerunud ettevõte asub kodumaal on
võimalikult suur eksport ja minimaalne import oleks riigis. 3. Mis on aktsiaselts, kes seda juhib, mida tehakse kasumiga – mis on aktsiaseltsi eesmärk? As on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Seda juhib aktsionäride üldkoosolek. Kasumiga ostetakse aktsiaid juurde. Eesmärk on peamiselt riigile kui aktsionäridele kinnisvarateenuste osutamine. 4. Mis on import, mis eksport? Too näide. Import on välismaal toodetud kaupade ja teenuste sisseostmine tarbimiseks sisemaal, nt nafta Eksport on riigis toodetud kaupade ja teenuste müük välismaale, nt piim. 5. Mis on mikro- ja makromajandus? Mikromajandus on see, kes uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid, nt pere-eelarve, turu- uuringud, palganäitajad Makromajandus on see, kes uurib majandust tervikuna, nt inflatsioon, töötus, majanduskasv. 6. Millised on vaba ettevõtluse alustalad? (6)
mõlema isetootmise kulusid ja tulusid, võrreldes neid materjalide, komponentide ja sõlmede allhankega või teenuste sisseostmisega 1. Väljasttellimine - Ajalooliselt ettevõtte enda poolt teostatud tegevuse või funktsiooni täita andmine lepingulisele tootjale või kolmanda osapoole teenusepakkujale, nii et varem ettevõtte-siseselt toodetud toodet või teenust ostetakse sisse väliselt tarnijalt. Abitegevuste sisseostmine a. Seonduvaid mõisteid: isetegemine, ülemaailmne väärtusahel- allhankimine- Põhitegevuste sisseostmine ettevõttelt, mis ei ole hankija kontserni osa äriprotsesside väljaviimine- Ettevõttes täidetava äriprotsessi osaline või terviklik ettevõttest väljaviimine nii, et seda hakkab täitma mõni teine ettevõte kodu- või välismaal tagasitoomine- Ettevõtte tegevus, kus ettevõte lõpetab varem välismaale
riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) 6. Logistika sisseost , 3PL · Outsourcing on lepinguline äri funktsiooni sisseostmine ettevõttelt, kes teeb seda põhitegevusena · Outsourcing viitab pikaajalistele suhetele ettevõtete vahel · 3PL = 3rd part logistics · 3PL teenusepakkuja = firma, kes pakub logistikateenuseid. 3PL eelised · Võimalus tegutseda väiksematel firmadel · Väiksemad püsikulud või soov vältida lisa püsikulusid, nende ülekanne muutuv- kuluks, tasuks reaalse tegevusmahu pealt · Energia, ressursside ja tähelepanu fokusseerimine põhitegevusele
Põhitegevused ja kõrvaltegevused Põhitegevused: sissetulev logistika tootmisprotsess väljaminev logistika turundus ja müük teenindus Kõrvaltegevused: personalitöö, raamatupidamine, üldjuhtimine jm Müü arenda - tooda Individuaaltellimustele orienteeritud ettevõte Arenda tooda - müü Suurtele kogustele orienteeritud ettevõte Arenda müü - tooda Kliendikesksusele orienteeritud ettevõte Benchmarking Sisseostmine (outsourcing) Tegevusele spetsialiseeunud ettevõtete odavam hind ja/või kvaliteetsem toode/teenus Koostöö parimate tegijatega turul annab ligipääsu innovatsiooniks vajalikele teadmistele ja oskustele Keskendumine oma põhitootele ja tuumkompetentsidele teha neid veel paremini Väärtusahel ja strateegia Valitud strateegia määrab ära kõige olulisemad tegevused väärtusahelas
riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) 6. Logistika sisseost , 3PL • Outsourcing on lepinguline äri funktsiooni sisseostmine ettevõttelt, kes teeb seda põhitegevusena • Outsourcing viitab pikaajalistele suhetele ettevõtete vahel • 3PL = 3rd part logistics • 3PL teenusepakkuja = firma, kes pakub logistikateenuseid. 3PL eelised • Võimalus tegutseda väiksematel firmadel • Väiksemad püsikulud või soov vältida lisa püsikulusid, nende ülekanne muutuv- kuluks, tasuks reaalse tegevusmahu pealt
kehtestamine. 66. Transpordituru segmentimine. 1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. 2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele. 4.) Kasvavad IT võimalused. 5.) Tarneahelate ühendamine. 6.) Heade töötajate arendamine. 74. Tootmise globaliseerimisega kaasnevad muutused. 1.) Tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2.) Hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3.) Allhankijate kaasamine tootearendusse. 4.) Toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. 5.) Ühine probleemide lahendamine. 6
kehtestamine. 66. Transpordituru segmentimine. 1.) Transporditeenuste nõudlus ei ole ühesugune kõigi transpordiliikide osas. Kauba liik, kaubakogused, veokaugus, kauba hind ja kvaliteet, transpordivõrgu iseärasused ja infrastruktuur jaotavad transpordituru eri nõudlusega segmentideks. 2.) Transpordituru esmane segmentimine toimub kaubapartii suuruse ja veoaja alusel. 73. Globaalse tarneahela tekkefaktorid. 1.) Tootmise globaliseerumine. 2.) Teenuste sisseostmine. 3.) Soov paindlikuma ja täpsemalt reageeriva tarneahela järele. 4.) Kasvavad IT võimalused. 5.) Tarneahelate ühendamine. 6.) Heade töötajate arendamine. 74. Tootmise globaliseerimisega kaasnevad muutused. 1.) Tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2.) Hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3.) Allhankijate kaasamine tootearendusse. 4.) Toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. 5.) Ühine probleemide lahendamine. 6
väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? MIKROETTEVÕTE - töötajaid 0-9 VÄIKEETTEVÕTE - töötajaid 10-49 KESKETTEVÕTE - töötajaid 50-249 SUURETTEVÕTE - töötajaid 250+ 4. Väikeettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus ja tööhõives. 7% ettevõtete koguarvus. 5. Väikeettevõtete osakaalu tõusu põhjustanud tegurid. -Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus; -Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt; -Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase; -Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus; -Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse; -Muutuvad reeglid tööturul; -Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 6. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks (loengus käsitletud TTÜ tudengite näitel). 7. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada
Staabiorganisatsioon- abistavad, toetavad, teenindavad struktuuriüksused (tugifunktsioonid), funktsionaalne ja tugiorganisatsioon; staabi teenused on sisseostetavad; staap dubleerib end erinevatel juhtimistasanditel. Rivi ja staap töötavad koostöös. Määratud käsuliin (kellel on kellele õigus ande korraldusi), tööjaotus, õigused ja vastutus. Staap ilma rivita on mõttetu. Organisatsiooni struktuuri mõjutavad tegurid Tegevusala, äriidee ja strateegia, teenuste sisseostmine, geograafiline paiknemine, rivi-staabi tööjaotus/ tsentraliseerimine- detsentraliseerimine; inimesed, tegevuse ulatud, keskkond. Organisatsiooni skeemi vormistamine Selged ja põhjendatud ametinimetused ja töötajate arv allüksustes; juhtimistasemete eristatavus, paigutus, organisatsiooni nimi ja koostamise kuupäev, funktsionaalne alluvus, suure organisatsiooni puhul mitu skeemi. Tööjaotus, õigused, vastutus
Ettevõttel oli autopark ja load ning ta pidi pöörama põhitegevuse kõrval suurt tähelepanu ka nende juhtimisele. 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part nLogistics) ehk logistiliste teenuste allhange (subcontract). Ettevõttel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid teenust pakkuvalt firmalt (nt transport) eelkõige juhul, kui oma ressurssidest ei piisanud operatsioonide teostamiseks. Sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. Nimetatakse ka tehingu sisseostuks. 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste sisseost (outsourcing - väljasttellimine).Teenuste sisseost on ettevõtte valitud funktsioonide osaline või täielik siirdamine firmast väljapoole, moodustades sellega pikaajaliste koostöösuhte valitud partneriga. Sel juhul sünnivad strateegilised alliansid (ühisus, partnerlus). Kolmandat osalist (3PL) võib defineerida kui
Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi Väiksem risk Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi Vähem vabadust 46. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). Teenindussektori osakaalu tõus ja töötuse osakaalu langus Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange) Turu segmenteerimine, väikesemad turuniššid, kõrgem elatustase Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides) Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad jne.) Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng 47
Mammi kannab seal Georgi lintidega kaunistatud plakatit «Obama, käed eemale meie pensionitest!». Ehk siis mängus on jälle ameeriklased. Eestis näib valitsevat teine «Käed eemale…!»-konsensus ehk kollektiivne kanali ETV+ mahamatmine (Ventsel, 2015).’’ 6. Tühi sõnamulin ’’Igal mündil on tegelikult kaks külge. Mul pole õrna aimugi, mida maksab Vene riigitelevisiooni saate või reklaami sisseostmine, kuid kindlasti maksab see nii mõnegi rubla (Ventsel, 2015).’’ ’’Saar, naeratav, kuid ilmselgelt unevõlas, distantseeris kanali poliitikast, öeldes, et ETV+ peamine eesmärk on mitte jätta vaatajaid ükskõikseks (Alla, 2015).’’ 7. Oma soovide esitamine objektiivse tendentsina ’’ Reaalsus on see, et eestlaste ja kohalike venelaste teineteisemõistmise eelduseks ei
Suhtumine võimaluste kasutamisesse E teeb revolutsioonilisi otsuseid piiratud aja jooksul, J teeb evolutsioonilisi otsuseid pikema aja jooksul Ressursside rakendamine E otsused on mitmetasandilised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel, J otsused on üheastmelised koos enese täieliku sidumisega. 59. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides).Teenindussektori osakaalu tõus, osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetele, turu segmenteerimine, ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus, masstootmine, muutuvad reeglid tööturul, tehnoloogia areng. 60. Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad
3) Töötajate puudumiste hulk (haiguspäevad, puhkused) ja asendamine 4) Sesoonsus 5) Puhkuste planeerimine madalama töökoormusega perioodidele 6) Osalise tööaja kasutamine madalama töökoormuse ajal ja osakoormusega töötajate rakendamine suurema koormusega tippajal 7) Töötamine ületundidega 8) Tähtajaliste lepingutega töötajate palkamine töömahu suurenemise ajaks 9) Lisatööjõu sisseostmine tööjõu rendi firmadelt 40. Mis on tööaja summeerimine? Miks kasutatakse tööaja summeerimist? Kasutatakse tööaja mitmekuulist summeeritud arvestust. Summeritud arvestuse korral on ületunnitööks kogu arvestusperioodil kokkulepitud töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Ühes kuus tekkinud üle- või alatunnid võib summeeritud mitmekuulise tööaja arvestuse korral "üle kanda" järgmisse kuusse ja arvestada neid järgmise kuu normtundide hulka
• Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. • Kulude jagamine (nt reklaamikulud). • Väiksem risk. • Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe). ……….. aga vähem vabadust. 44.Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1.Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2.Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3.Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. 4.Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5.Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 45.Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad.
Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi Erinevused Püsiva juhtimisalase toe Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. Kulude jagamine Väiksem risk Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi 49) * Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. * Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). * Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. * Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). * Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. * Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). * Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.
Minimaalne aktsiakapital oli 3000 rubla. · 17.11.1989 Eesti Ettevõtteseadus üldine ettevõtete tegevust, vorme, asutamist, registreerimist ja tegevuse lõpetamist käsitlev seadus. 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. · Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.
· Äriseadustik (1995). Tõsteti aktsiaseltside ja osaühingute miinimumkapitali nõuet ja täpsustati nõudeid erinevate juriidiliste vormide osas. 10 47. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. · Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 48
registreerimist ja tegevuse lõpetamist käsitlev seadus. Äriseadustik (1995). Tõsteti aktsiaseltside ja osaühingute miinimumkapitali nõuet ja täpsustati nõudeid erinevate juriidiliste vormide osas. 47.Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 48
registreerimist ja tegevuse lõpetamist käsitlev seadus. Äriseadustik (1995). Tõsteti aktsiaseltside ja osaühingute miinimumkapitali nõuet ja täpsustati nõudeid erinevate juriidiliste vormide osas. 47.Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.
Väikeettevõtluse arvu ja osakaalu kasvu arenenud riikides on põhjustanud järgmised tegurid: 1) Struktuursed muutused majanduses. Kasvanud on teenindussektori ja teadmusmahukate ettevõtete osakaal, mille puhul on väikeettevõtlus efektiivsem. 2) Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus paljudes riikides. Oma roll on siin valitsuste poliitika muutumises 3) Suurettevõtete käitumise muutumine: populaarsust on võitnud osa tegevuste/ teenuste sisseostmine väikeettevõtetelt (allhange), mis on ühtepidi andnud viimastele uusi võimalusi, kuid on ühtlasi ka tekitanud sõltuvuse suurettevõtetest. 4) Masstootmise üleviimne vähem arenenud riikidesse. 5) Turu segmenteerimine ja nisiturgude kujunemine kui uus võimalus väikeettevõtetele. Koos heaolu tõusuga ei soovi üksikisikud ja ka organisatsioonid osta (odavaid) masstooteid, vaid eelistad diferentseeritud või spetsiaalselt neile kohandatud tooteid.
hinnaga 500.-/tk. 31 Pikaajalises perspektiivis on tööjõukulu ja püsikulud olulised otsuste tegemisel. – odavam on osta sisse. Ettevõtte eesmärk on maksimeerida pikaajalisi netorahavoogusid. Otsustusi mõjutavad lisaks kvantitatiivsetele faktoritele ka kvalitatiivsed faktorid: Tootmine oma ettevõttes võib olla küll kallim kui sisseostmine, kuid sisseostmine tähendaks tootmise sulgemist, mis võib kaasa tuua töötajate moraali languse ja mõjutada tulevast toodangut. Lisaks ettevõtte hakkab sõltuma olulisel määral teisest ettevõttest, kelle tegevust ta mõjutada ei saa ( tarnete õigeaegsus, edaspidine hind, kvaliteet, tootearendus.) Seadme asendamine Ettevõte omab seadet, mis soetati kolm aastat tagasi hinnaga 18 000.-. Seadme kasulik tööiga on 6 aastat, arvestatud kulum on 9 000.-. Kaalutakse võimalust see seade vahetada
- Kelle taskus on sinu raha? - Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? - St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid. Osterwalderi ärimudel - Kaasajal vast populaarseim ärimudeli käsitlus. 50.Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). - Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. - Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). - Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. - Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). - Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. - Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). - Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 51. Startup-ettevõtete mõiste. Mis on iduettevõte (startup)
Oma arvutis peab olema ainult veebilehitseja, näit. MS Internet Explorer või Firefox vms. (http://vallaste.ee/). Plussid: *Vajadusepõhine ligipääs teenuse eest tasumine reaalse kasutuse alusel; *Suur paindlikkus andmemahtude/jõudlusvajaduse äkilise kasvu korral saab pilveserver hakkama; 75. Millised probleemid on seotud vähese/liigse IT infrastruktuuri investeerimisega? Investeerimine: *Liigne Isiklikud infrastruktuuri komponendid vs välistelt pakkujatelt sisseostmine. 76. Kuidas hinnata, milliseid investeeringuid on mõistlik konkreetse organisatsiooni IT infrastruktuuri teha? IT infrastruktuuri investeeringute hindamine: *Turunõudlus organisatsiooni poolt pakutavate teenuste järele klientidele, tarnijatele ja töötajatele pakutavate teenuste inventuur; analüüs, kas pakutavad teenused täidavad sihtgrupi vajadusi ja nõudeid.
ja täpset informatsiooni liikumist, sest sõltutakse erinevate riikide rahakurssidest, tariifidest, klientide maitsest, partnerite ärifilosoofiast ja kogemustest. Globaalne tarneahel tähendab pikemat ja keerulisemat tarneahelat ning vajab kompetentseid teadmisi selle juhtimisest. Globaalse tarneahela tekkefaktorid 1.Tootmise globaliseerumine toob kaasa pikemad tarneahelad. Globaliseerimist juhib järjepidev soov vähendada kulusid ning uute majandusregioonide areng, eriti Aasias. 2.Teenuste sisseostmine on viimase 10 aasta jooksul kõikjal maailmas olnud väga tugev trend ettevõtete jaoks, kes soovivad jätkuvalt olla konkurentsivõimelised ja suurendada kasumit. Teenuste sisseostmiseks on peamiselt kaks põhjust. Esiteks on ettevõtted aru saanud, et tänastes keerulistes tingimustes on vajalik täielikult keskenduda oma põhitegevusele. See on viinud ettevõtjad olukorrani, kus nad on valmis eri valdkondades teenuseid sisse ostma, mille hulka reeglina kuulub ka tarneahela juhtimine
Uute ettevõtlusvormide leviku positiivse mõju võiks kokku võtta järgnevalt: detsentraliseerimise esimene samm, legaalne (kuigi piiratud) võimalus ettevõtluse arenguks, ettevõtlike inimeste esilekerkimine, majandusaktiivsuse tõus ja majandusliku mõtlemise areng. 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). 7. Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. · Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted.
Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid. OSTERWALDER – omamoodi template, mille põhjal ettevõtted saavad oma eksisteerivat või planeeritavat ärimudelit visualiseerida. Iga sektsiooni all vastad teatud küsimustele 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). 7. Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. 8
· Suurem kõlapind reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. · Kulude jagamine (nt reklaamikulud). · Väiksem risk. · Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe). ........... aga vähem vabadust. 48. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. · Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.
- Kuidas kavatsed selle oma taskusse saada? See tähendab: tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega tagad, et su tulud ületavad kulusid. OSTERWALDERI ärimudel Kaasajal vast populaarseim ärimudeli käsitlus 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange) Turu segmenteerimine. Väiksemad turunišid, kõrgem elatustase Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, juuksurid jne) Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted
„lemmikud”, AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised – olulised, aga raske prognoosida ja juhtida. Tarnija juhitud laovarud (VMI) VMIpõhimõte- VMI – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev lüli ahelas („tarnija“) võtab endale vastutuse järgmise lüli („kliendi“) laovarude täiendamise eest, teostades ise tellimusi kliendi eest. Sisuliselt (artiklite/kategooriate) laovarude juhtimise sisseostmine. Tüüpilised rakendused- VMId kasutatakse näiteks autokütuse hulgi ja jaemüüjate vahelistes suhetes, aga ka jaekaubanduses, kus mõned müügiketd annavad sisuliselt tarnijatele oma müügipindu kasutada. Müügipinnal sisalduva sortimendi ja kaubavarude täiendamise eest kannab hoolt tarnija ise. Võimalikud kasud ühele ja teisele osapoolele- vähenevad kliendi varud kuna pole vaja reservvarusid; vähenevad tarnija lõpptoodete varud kuna on võimalik paremini korraldada
tegevuse algusaegadest. Milleks on vaja logistiliste valdkondade (vt. logista komponendid) integreeritud juhtimist? Eelkõige võimaldab see vähendada ettevõtte käigus hoidnüseks vajalikke tegevussisendite / väljundite laovarusid. Ilma logistiliste valdkondade integreeritud juhtimiseta tekivad näiteks laovarudega suurenemisele vüvad krütilised vastuolud järgmiste üksuste vahelo vahel: tarnija - sisseostmine sisseostmine tootmine tootmine -- müük / turundus müük / turundus jaotus jaotus - vahendajad jaotusketis (hulgimüüjad, jaemüüjad jne.) vahendaja - lõpptarbija Näiteks tootmises on laovarud sageli optimaalsest tasemest kõrgemad järgmistel põhjustel: 1. Sisseostn-üsega tegelev üksuse põhieesmärgiks on sageli sisseostetavate tootnüssisendite võimalikult madal ühikuhind. 2
Turustuskanalitega seotud kulud Inflatsiooni ja valuutakursside erinevus ja muutumine Turunduskulude erinevus näiteks erinev reklaamistrateegia Transpordikulude erinevus Konkurentsivõime saavutamine kulude osas Hankekulude vähendamine Turustamiskulude vähendamine Ettevõttesisese mahajäämuse kõrvaldamine: Tööprotsesside ümberkorraldamine Investeeringud tehnoloogiasse Töömahukate ja kulukate tegevuste üleandmine odavamatesse piirkondadesse Funktsioonide sisseostmine (mis endal on kallid) Toote disaini lihtsustamine Tarneahela juhtimine Ülevaade nõudlusest ja varudest Tootja "kaugus" tarbijast Varude optimiseerimine Kiire tellimuste täitmine Nõudlusahel toode valmistatakse vastavalt kliendi konkreetsele tellimusele Koostöö, ladude puudumine, hind, vastavus tarbija konkreetsetele soovidele Toota ise või osta teenuseid sisse? Sisseostmise plussid Ettevõte saab keskenduda oma tuumkompetentsidele
Igal etteantud äriplaani vormi tuleks vaadelda üldise suunanäitajana. Iga ettevõte on erinev, vastaval tuleb plaani kohandada. Kui äriplaani koostatakse esitamiseks konkreetsele organisatsioonile, siis tuleb ka arvestada selle organisatsiooni nõuetega. 50. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1) Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2) Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3) Turu segmenteerimine. Väiksed turuniššid, kõrgem elatustase. 4) Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5) Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6) Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimiehed, juuksurid jne) 7) Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.
arhiivi. Sellest alates vastutab dokumentidele juurdepääsu korraldamise ja nende edasise haldamise eest asutuse dokumendihalduse teenistus või arhiiv. Arhiivitöö kui eraldi tööala on olemas paljudes asutustes. Mõnes asutuses on selleks lausa eraldi struktuuriüksus koos spetsialiseeritud personaliga, mõnes aga täidab arhivaari rolli mõni töötaja teiste tööülesannete kõrvalt. Üsna laialt on levinud ka arhiiviteenuse sisseostmine. Arhiivide materiaalne kindlustatus erineb asutustes suuresti. Mõnes asutuses on välja ehitatud rangetele säilitamise nõuetele vastav hoidla, mõnel pool aga täidab arhiivi ülesannet lukustatud kapp kantseleis. Vajaduse korral valmistatakse toimikud säilitamiseks ette: eemaldatakse kirjaklambrid jm metall, mis võib paberit aegade jooksul liigselt kahjustada, kirjutatakse kaantele viidad ja pealkirjad, mõnikord paigutatakse toimikud säilitamiseks sobivasse arhiivikarpi.
• Muutus majanduse struktuur ning esile kerkisid uued tegevusalad. • Probleemiks töötuse kõrge tase. Väikeettevõtetele hakati pöörama suuremat tähelepanu. • Birch jõudis oma töös järeldusele, et suurem osa uutest töökohtadest luuakse väikeettevõtetes. 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed,
tase Strateegiline juhtimine Rutiinne, taktikaline juhtimine 6. Väikeettevõtete roll majanduses ning nende osakaalu tõusu põhjustanud tegurid. Väikeettevõtted on kohanenud turu tingimustega, paindlikumad, suurem osa töökohti luuakse väikeettevõtetes: hiires ja gasellid (70%) Väikeettevõtete osakaalu kasvu põhjused: · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. · Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. · Muutuvad reeglis tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). · Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.
Keskendumine kitsale turusegmendile Eesmärk on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini Konkurentsieelise aluseks võivad olla: Madalamad kulud nissi teenindamisel Võime pakkuda nissi kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat. 46. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6. Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed, taksojuhid, õppejõud, näitlejad, pillimehed, juuksurid, postiljonid jne). 7. Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng. · Sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted.
Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides).
annaabi.ee 
