Turism maailmas Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt Koostaja: Ülle http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Turistide arv kasvab väga • kiiresti Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult laienenud ning muutunud ülemaailmseks tööstuseks. • Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini,
Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Laiem mõiste: - kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. Kitsamalt: - loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. Selgita turismivorme: maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism.
Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%. Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvult kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiireimini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009. aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415 000 kruiisituristiga. Tulevikustsenaariumi järg
ja mnus kliima.Erinevad Trgi rahvuspargid kidavad inimesi oma rikkaliku taimestiku ja loomastikuga. PUUDUSED: Poliitiliselt rasked ajad-mssud ja rahutused ja kindlasti ka usk.Trgi ala on ks aktiivsemaid maavrvinate ning vulkaanide piirkondi ehk loodusnnetused mis vivad turiste arvu pikaks ajaks vhendada. (Mudalaviinid).Trgi on kll odav maa,kuid majanduslikult on ta ks mahajnumaid. 2.Kuidas mjutavad geograafiline asend ja looduslikud tingimused Norra transporti/veondust. Geograafiline asend mjutab nii, et merekaubanduse areng on hsti soodne, sest norra asub mere res ja lnemere kaudu on kaubandus suur. Looduslikud tingumused mjutavad selle poolest,et Norra on hsti mgine maa ja niteks maanteid ja raudteid ei saa sinna hsti rajada.Seal kus on mgised maad sealt lbi ei saa transporti korraldada. LISA :Norra transport vastab riigi oludele.Siduteed on kll kitsad ja knulised, aga hsti ehitatud ja korras.Ikka rohkem rajatakse uusi tunneleid ja sildu
Miina Härma Gümnaasium Referaat Bangladesh Siim Karel Koger Klass: 10B Kool: MHG Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord BANGLADESH (ÜLDANDMED) ................................................................................................................ 3 1) RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND ...................................................................
Tootmise spetsialiseeriumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid tootmisprotsessi osad iseseisvuma (veondus, tootearendus, turustamine jne.) Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad. On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne.) Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka vaba isikuteenuste kasv kõrgem töötasu, rohkem vaba aega) Teeninduse struktuur Lõuna riikides turism, kaubandus, toitlustus, majutus jt. Põhja riikides pangandus, kindlustus, reklaamiteenused jt. Suurem osa teenuseid on äriteenused. Teenuste rahvusvahelistumine Üha suurem kauplemine teenustega. Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas. Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuste suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. TÖÖLEHELT 4. Teine pool
Sisukord: Asukoht..................................................................4-5 Andmed Iseloomustus Pinnamood...............................................................5-6 Pinnamoe iseloomustus Mõjud saarele Maavarad Asukoht maamunal Kliima.....................................................................6-8 Kliima iseloomustus Mõju tegurid Võrdlus moment Majandus Looduskatastroofid Veekogud, jõed..........................................................8- 9 Veevarud Jõed Järved Vee kasutusalad Veega seostuvad probleemid Arengutase.................................................................................9-10 Kuuluvus rahvusvahelisse organisatsiooni Tuntuim firma Rahvastik..................................................................................10- 11 Eluiga Paiknevus
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus...........................................................................
Kõik kommentaarid