EESTI JÕED (0)

EESTI JÕED
10. klass
Eesti jõed
7308 vooluveekogu kogupikkusega
31 019 km
90% jõgedest on lühemad kui 10 km
Pikimad jõed:
● Võhandu 162 km
● Pärnu 144 km
● Põltsamaa 135 km
Loomastik
● Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja 
toitumispaigaks;
● Poolveelise eluvi siga imetajaist:
○  Kobras , mügri,  ondatra  ja vähearvukas  saarmas  
● Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on 
ameerika naarits ehk  mink  välja tõrjunud
● Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 li ki ja kalu 47 li ki (50 
taksonit). 
● Sagedamad ja arvukamad on  haug , trul ing,  lepamaim , 
särg, ahven, jõeforel , luts ja vi dikas. 
● Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forel i-, 
haugi-, särje-,  ahvena - ja särje-haugijõgesid.
Suurtaimestik
● 124 li ki soontaimi, 22 li ki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. 
● Õistaimedest kasvab enim kol ast vesikuppu, harulist ja 
vegetati vset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku 
kuuskheina, pil iroogu ja jõgikõõluslehte.
● Sammaldest vesisammalt. 
● Vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat.
● Li girikkus ja hulk on  varieeruv .
Jõgede toitumine
●   1/  aastasest äravoolust - iga toiteal ikas
3
● Põhjavesi
○   Põuasel suvel ning külmal ja  pikal  talvel
●  Vihmavesi
● Lumesulamisvesi
Kasutatud allikad
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5gede_toitumine
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5gede_h%C3%BCdrobioloogil i
sed_t%C3%BC%C3%BCbid_ja_elustik
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_j%C3%B5ed
http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesti-riikliku-bioloogilise-mitmekesisuse-te
abevorgustiku- koduleht /okosusteemne-lahenemine/sisevee-0

Document Outline

• Slide 1
• Eesti jõed
• Loomastik
• Slide 4
• Suurtaimestik
• Jõgede toitumine
• Kasutatud allikad