Eesti Merendus (1)

5 VÄGA HEA

Eesti Merendus
Merendus on riigi majanduskasvu üks aluseid. Läänemere maade transpordisüsteemis omab meretransport mahud on kasvanud väga kiiresti tänu transiitvedudele. Eestis on väga kõrgelt arenenud parvlaevaliiklus olulist tähtust maantee - , raudtee -, sisevee -, ja lennutranspordi kõrval. Meretranspordi. Juba praegu on Tallinnk üks Baltimaade suurim parvlaevliikluse ettevõte.
Merelaevandus on laialt levinud tööharu , mis on populaarne igal pool maailmas. Laevandus on tõhus ja kiire. Aina suuremad ja suuremad laevad suudavad transportida suuri hulki kaupa. Meretransport on äärmiselt avatud ka rahvusvahelise konkurentsile .
Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat , särge. Eestis püütud kala saadetakse kas teise riiki või töödeldakse fileeks. Kala on ka tähtis maanteetranspordile.
On seatud ka teatud kvoodid
Eesti kvoodid Läänemerel 2006:
- 31 490 t räime, sh 30% rannapüügiks

48 204 t kilu
1270 t turska
16 t lõhet

- Traallaevu 154, rannapüügi aluseid 892 (sisevete laevu kalalaevaregistri andmetel 352)
- Kalureid laevadel ca 600, rannakalureid 1730 (sisevete kalureid 954)
Kalandus on üks mitmekülgsemaid ja samas probleemsemaid valdkondi merega piirnevas riigis. Veel eelmisel aastakümnel võisid kalurid püüda kala niipalju kui süda ihkas , kuid nüüd , kalavarude vähenedes , tuleb ressursi kasutamist reguleerida. Kalavarude seisundile tugineb kogu kalandussektori areng , seega tuleb kalavarude kasutamiselt tagada kalapopulatsiooni looduslik taastoomisvõime. Üksi kavandatav tegevus ei tohi koguseid viia allapoole bioloogiliseks taastoomiseks vajalikku piiri. Konkurentsivõimelise kalandussektori ülesehitamisel on üheks olulisemaks ülesandeks püsiva tasakaalu saavutamine kalavaru taastootmise ja selle kasutamise vahel.
Eestis tegeleb kalavarude haldamisega Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond ja kalamajandusega Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakond.
Läänemere töönduslikeks kalaliikideks on räim , kilu , tursk ja lõhke. Nende liikide püük on Läänemeres reguleeritud kvoodiga. Kvoot määratakse teadussoovituste alusel liigiti , väljendatuna tonnides või isendi arvuna (lõhe) Alates 1998. aastast on ka püügikogused vähenenud. Eestis on põhiliselt 4 kalandussektorit : Traal ja rannapüük (sh kaugpüük) , Sisevete kalandus , Vesiviljelus , Kalatööstus
Minu arvates on kalandus üks suuremaid tööstusi peaaegu igas mereäärses riigis.
Kasutatud kirjandus : Wikipedia ,
Google („kalandus“ , „Merendus“ , Merendus Eestis“

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 46 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

PeeterpAAN Õppematerjali autor

Lühidalt Eesti merendusest, kvoodid, laevandus jne.

eesti merendus merendus kalandus

Sarnased õppematerjalid

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2

Loomakasvatus