RGB süsteem-värviline. Kui valgustada LEDidega, siis on igavene, sest enne ütleb üles luminofoorvalgustus. 3. U->I muundur Sisendsignaali pinge muutus muundatakse väljundsignaali voolu muutuseks. 4. TTL loogika Transistor-transistor loogika. Koostatud bipolaartransistoride baasil ja ei karda selle tõttu staatilist elektrit. Standartne TTL 2NING-EI element (10mW, 10ns). Mitme emitteriline transistor asendab dioodid DTL skeemis. Töötab nagu voolu I b lüliti. Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns. 5. Asünkroonne summeeriv loendur Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra.
Keskmise keerukusega detailide töötlemise programmeerimiseks. • CAD/CAM orienteeritud programmeerimine. Detaili geomeetriainfo on CADkeskkonnast, CAM-keskkonnas lisatakse tehnoloogiainfo ja genereeritakse juhtprogramm. Võimaldab genereerida juhtprogramme keeruliste kujupindade töötlemiseks. 10. Programmeeritava loogikakontrolleri struktuur. Programmeeritav loogikakontroller on seade, mis koosneb: ○ korpusest ○ protsessorist ○ mäluseadmest ○ sisenditest ja väljunditest ○ siinisüsteemist 11. Ajamite valiku kriteeriumid 12. Tööstusrobotite puhul kasutatavad koordinaadistikud Juhtivad põhikoordinaadid moodustavad robotite tööruumid: Eristatakse viite põhilist koordinaadisüsteemi või tööruumi: ● TKS - täisnurkne koordinaatsüsteem ● SKS - silindriline koordinaatsüsteem ● SFS - sfääriline koordinaatsüsteem ● SSS - šarniirne koordinaatsüsteem
Ennetamine tähendab süstemaatilisi pingutusi tulevaste tingimuste ennustamiseks ja vastavate meetmete võtmiseks. Mida korrektsem on ennustus, seda paremini saab valmistuda muutusteks. Ratsionaliseerimine tähendab kõrgendatud nõudmisega kauba või teenuse kättesaadavuse limiteerimist. 12. Nimetage organisatsioonikultuuri allikad? Tooge näiteid nende poolt antavatest sisenditest? Asutajad ja ajalugu- annavad edasi väärtused, hoiakud ja isikliku nägemuse organisatsioonist. Väline keskkond- tunnustab toodete ja teenuste eest, mis viib hoiakute ja väärtuste arendamiseni. Töötajad- toovad kaasa teatud hoiakud, ootused, väärtused. Töösuhtest peegelduvad põhitegevused ja selle kaudu muutuvad hoiakud ning väärtused. 13
süsteemi sidumine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd, valitsuse jälgimine. Stiimulid (liikmelisuse motiveerimine): ainelised, solidaarsusstiimulid, eesmärgilised e väärtuspõhised. Erakonnasüsteemid: kaheparteisüsteemid, mitmeparteisüsteemid, domineeriva partei süsteemid, üheparteisüsteemid. (9.loeng, 30-09-2013) Poliitiline süsteem: korraldus, mis hõlmab suhetevõrgustikku, mille kaudu valitsusinstitutsioonid genereerivad poliitilistest sisenditest väljudpoliitikat. Poliitiline režiim: valitsemisviis Üldjaotus: demokraatia (üldine osalus saadud kodanikelt) ja diktatuur (autoritarism ja totalitalism). Aurotitaarse režiimi tunnused: Meelsus või pragmatism Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Sõjaväe domineerimine või autonoomia
vahendite plaanimine; raha planeerimine; kontrolli ja aruandluse planeerimine; dokumentatsioonide kavandamine. Planeerimise jooksul tulen seega vastata järgmistele küsimustele: Mida ? Kes? Millal? Kuidas? Millega? Mis hinnaga? (Salla, 2007, lk 26) Kavandamise tulemusena sünnib projekti plaan, mille eesmärgiks on luua kõikehõlmav ülevaade projekti teostamisest. Projekti plaan on projekti sisu süstemaatiline ja loogiline esitus ning koosneb vajaminevaist sisenditest (tööpanus, tehnoloogia, raha, vahendid). Esitus peaks olema lakooniline, selge ja üheselt mõistetav, nii et ka projektiga varem mitte kokku puutunu saaks plaani põhjal projektist õige käsutuse. Projekti plaanil on eri kasutusfunktsioone. Plaan on juhtkomiteele otsuse tegemise põhi ja tugi; projektijuhile töö juhtimise vahend; juhtkomiteele ja projektijuhile projekti edenemise kontrolli põhi;
Need edastatakse kõlaritesse või kõrvaklappidesse, kus tekitatakse õhuvõnkumised. Iga helikaardi aluseks on digitaalanaloogmuundur (DAC- Digital to Analog Converter), mis arvuti poolt digitaalsel kujul saadetava info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Tavalisel helikaardil on peale helitekitamise seadme ka sisendid ja mikser. Mikseri ülesandeks on eri sisenditest saadud helide kokkuliitmine. Signaalide summa läbib analoog- digitaalmuunduri (ADC- Analog to Digital Converter) ja muutub nii arvutile arusaadavaks, reeglina vähemalt 8- bitiseks digitaalsignaaliks. Loomulikult mida enam bitte ja mida kõrgem töösagedus, seda kõrgem on kvaliteet. Loomulik heli signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest
Sellisel juhul võtavad närvivõrgud automaatselt arvesse mitmesuguseid mittelineaarseid sõltuvusi, mis on peidetud andmetesse. See on eriti oluline otsuste tugisüsteemide ja prognoosimissüsteemide puhul. Närvivõrkudel ei ole selget arusaama nendes olevatest teadmistest, selle asemel on need kujutatud mustritena, mis omakorda mõjutavad võrgu komponente. Kõige tuntum tehisnärvivõrgust on pärilevivõrk, milles kõik ühendused sõlmede vahel liiguvad sisenditest väljundite suunas. Tehisnärvivõrkude üks eelistest on see, et ei ole vajadust suuri ja keerulisi protsesse kirjeldada konkreetses matemaatilises formaadis, sest närvivõrku saab võrrelda universaalse musta kastiga, mis leiab peaaegu iga süsteemi jaoks ligikaudse lahenduse. Tehisnärvivõrkude üks erilisemaid omadusi on, võrreldes teiste arvutuslike arhitektuuridega, selle õppimisvõime. Kui närvivõrgule on määratud kindel ülesanne,
Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe toote maksimaalkogust, mida konkreetne majandus on võimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolu korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on funktsioon neist ja mis avaldub valemiga: Q = f (X1 , X2 , ..., Xn ) Kuna sisenditest loetakse olulistemaks tööjõudu (L) ja kapitali (K), siis tavaliselt kirjeldatakse tootmisfunktsiooni valemiga: Q = f (K, L). AKTIIVSED TOOTMISTEGURID: Tööjõud ja ettevõtlus PASSIIVSED TOOTMISTEGURID: Maa, kapital, informatsioon. samakogusejoone e. isokvant. Tehniline progress on uute tootmisvõimaluste tekkimine. Samaväärtusjooned e. isokostid. MASTAABIEFEKT: Toodangu kasvu kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel nimetatakse mastaabiefektiks.
2.4.Siirdeprotsessid ja nende arvutamine Siirdeprotsessid on muutuvais (muutunud) tingimustes süsteemis toimuvad dünaamilised protsessid, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon analüüsi hetkel olekumuutujate algväärtuste näol. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa. Siseakumulatsioonide puudumise nõude tõttu on süsteemi nullise sisendsignaali korral alghetkel tasakaaluolukorras ning väljundsuurus on samuti olnud püsivalt null. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel
ja voolugeneraatorite tootmine. 2 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009 2.1 2005 aasta Elektriseadmete-ja elektroonikatööstusse tehtud välisinvesteeringud olid perioodil 2003-2006 kahekordistunud (Tabel 3). Enamus ettevõtteid selles sektoris kuulusid väliskapitalile, seega valdav enamus Eesti elektroonikatööstuse sisenditest imporditi ning 98% müügimahtudest oli eksport. Peamisteks eksportturgudeks olid Skandinaavia riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3). Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet 2.2 2006 aasta
2. Omahinda kandmise alusel (kirjelduse järgi) o Otsekulud(ravimid, toit) o Kaudsed kulud (hooned, opilaud) 3.Seose alusel tootmisega (funktsionaalselt) o Tootmiskulud (põhi- ja lisakulud ehk palgad, elekter, küte) o Tootmisvälised kulud (turunduskulud, üld- ja halduskulud) 15. Kulukõverad lühiperioodil ja pikal perioodil (graafik + selgitus) Lühiperiood-ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmise sisenditest ei ole muudetav Pikk periood- ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on muudetavad. Konspekti lk 19+20!!!! 16. Amortisatsiooni olemus. Amortisatsiooni jaotusmeetodid. Ülesanne Amortisatsioon ehk kapitali kustutuskulu on varade hankeväärtuse ühele aastale tulenev osa. Amortisatsioon on arvestuslik kulu ja see kantakse toodanguliigi kuludesse (omahinda) kaudseid meetodeid kasutades. Amortisatsioonide jaotusmeetodid: 1. Ühtlane ehk lineaarne amortisatsiooni jaotusmeetod
• Süntees tarkvara (VHDL -> place-route sisend), • ATPG, • BIST – Built-In Self-Test, • Staatiline ajastuse analüsaator, • Formaalse verifikatsiooni tarkvara • Place and route tarkvara (algselt Xilinxil see tasuline), • Floorplanning vahend (ise valida mis LUTe kasutame), • FPGA programmeerimise vahend – (Digilent Adept). 24. Millest koosneb FPGA? Joonistage primaarne skeem FPGA sisemusest. FPGA koosneb sisenditest, loogikaplokkidest, sisemistest ühendustest. 25. Mis on loogikaplokk ja millest see võib koosneda? CLB koosneb slice’dest, mille omakorda moodustavad loogikaplokid. Loogikaplokki tulevad sisendandmed ja lähevad väljundandmed. 26. Mis on LUT ja milleks kasutatakse neid FPGAs? Look-up table – kasutatakse, kuna LUTid suudavad realiseerida igat kombinatoorloogika elementi. 27. Programmeeritavate ühenduste puhul võib olla kasutusel ka hübriid rakk. Millest see koosneb?
Siirdeprotsessid ja nende arvutamine: Siirdeprotsessid on muutuvates tingimustes toimuvad dünaamilised protsessid süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa (superpositsioon). Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi Y(s)=H(s)U(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis U(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel. Seejärel leitakse väljundmuutuja kujutis nt osamurdudeks lahutamise teel. Originaalile üleminek toimub Y(s)'i nö tagasiteisendamisega y(t)-ks
tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Lühiperioodiks nim. ajavahemikku, mille jooksul vähemalt üks sisenditest ei ole muudetav. Pikaks perioodiks nim. ajavahemikku, mille jooksul firma võib muuta (varieerida) kõigi oma sisendite suurust. Püsiressurssid - on need ressursid, mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Muutuv ressurssid - on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil. Keskmine produkt(AP) on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis AP = TP : L Piirprodukt (MP) on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine
kooslus moodustab terviku / süsteem on omavahel seostatud elementide hulk, mida vaadeldakse kui tervikut. Elemendid asjad või objektid, millest süsteem koosneb (võivad olla materiaalsed nt aatomid, või siis ideaalsed , abstraktsed nt mõisted, mis moodustavad mingi otsuse) Süsteeme kirjeldades vaadeldakse süsteemi elementide vahelisi seoseid kui põhjuslikke. Sellest tulenevalt koosneb süsteem sisendelementidest ehk sisenditest, väljundelementidest ehk väljunditest ja operaatorist ehk funktsioonist, mis määrab väljundite sõltuvuse sisenditest. Olek suletud / avatud süsteem? Kas toimib koosmõjus väliskeskkonnaga või mitte? Avatud süsteemid toimivad koosmõjus teiste süsteemidega. Süsteemid jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks. Dünaamilised süsteemid on ajas muutuvad ja ajast sõltuvad. Käitumine süsteemi olekute ajalist muutumist nim. Süsteemi käitumiseks, mille järgi jagatakse süsteeme
Kaarelastsuse valem : (Q1-Q2):(Q1+Q2) : (p1-p2):(p1+p2) Kogutulu on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist = müügikoguse ja ühku hinna korrutisega. TR=Q x p Nõudluskõver kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nüudlusega. Kui on vertikkalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne. Lühiperiood on aja vahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Nõudluse hinnaelastsus mõõab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Nõuduse ristelastsus nõudluse elastsuse näitaja mis kajastab ühe kauba nõudluse muutumist vastuseks teise kauba hinna muutusele. Nõudluse sissetulekuelastsus näitab, kui palju muutub nõudlus sissetuleku suurenedes.
Hea riistvara puhul, halb tarkvara puhul. 35. Veapuu analüüs Ehitatakse veapuu, kus alustatakse suurest veast, mida tahetakse vältida, vaadatakse selle vea eeltingimusi, eeltingimuste eeltingimusi. 36. Programmide tõestamine, idee, ajalugu, probleeme, võimalusi jne. Tõestamise tasemed Idee- luuakse loogiline arvutus. Selle arvutuse terminites kirjeldatakse spetsifikatsioon ning programm. Tõestatakse, et lähtudes antud sisenditest ja kasutades antud programmi jõutakse nõutud väljunditeni. Ajalugu- tekkis 1960. Avaldati arvukalt töid, kus tõestati lihtsamaid programme. 1990 algas uus tõus, sest oli tekkinud tõestamist teostav tarkvara. Eeltingimused- spetsifikatsioon, programm, loogikavahendid. Eelised- suurem töökindlus. Puudused- töömahukas. Tulemused- programm tõestatakse spetsifikatsiooni suhtes.
tegevuses toetatakse väärtuseesmärkide täitmist 1. Väärtuse kavandamine ja analüüs, tarnijate varane kaasamine [tootearendusse] - Väärtuse kavandamine (value engineering). Tegeleb materjali- ja komponendivajaduste hindamisega tootearenduse varases staadiumis tagamaks, et väljatöötatav toode koosneks madalaimate kogukuludega sisenditest Väärtuse analüüs (value analysis) Sama mis eelmine, kuid olemasoleva toote puhul Varane tarnijate kaasamine toote väljatöötamisse Ostustruktuurid i. Globaalne, rahvusvaheline, kodumaine ja kohalik hankimine - Globaalne (global) hankimine: kaupade ja teenuste hankimine maailmaturult Rahvusvaheline (international) hankimine: teenuste hankimine maailmaturult
kasutusviisi korral (nt firmale endale kuuluvad ressursid) Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe (kasutatakse firmades) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L
Mõlemas väljakujunenud reziimis on üks transistoridest suletud ja inverter ei tarbi voolu. Voolu tarbimine toimub ainult siis, kui toimub ümberlülitamine ühest olekust teise. JA-EI Selleks et saada väljundisse loogiline null peavad mõlemas sisendis olema loogiline üks. Kui mõlemas sisendis on loogiline üks, siis on mõlemad n-kanaliga transistorid avatud ja p-kanaliga transistorid suletud. Selleks et saada väljundisse loogiline üks peab kas või ühes sisenditest olema loogiline null. Sel juhul on vähemalt üks n- kanaliga transistoridest suletud ja üks p-kanaliga transistoridest avatud. 5 Kombinatsioonseadmete süntees Loogikalülituste konstrueerimisel on oluline lülitust võimalikult lihtsustada, mis vähendab lülituse hinda ja koostamise töömahtu. Seepärast tuleb juba loogikalülituste sünteesil funktsioone kindlate kriteeriumide järgi minimeerida. Kõige
lühikese aja jooksul korraga mõlemad sees. CMOS efektiivsus sagedustel 300 500 MHz praktiliselt kaob ära. 144 6.3. Loogikaelementide süsteemid. Süsteemi nimetus sõltub sellest, milliste elementide abil teostatakse loogikaoperatsioon. On olemas süsteemid: DTL, TTLS, nMOP, pMOP, KMOP, ESL, I2L. Üldjuhul: Diood-transistor-loogika (DTL) Element 3NING-EI (3NAND, 3-) Juhul, kui kas või üks sisenditest X1 X3 on null, baasi vool Ib läheb transistorist mööda; transistor on kinni ja YH. 2VÕI-EI (2NOR, 2-) Juba ühest signaalist on piisav, et avada transistor. 145 Transistor-transistor-loogika (TTL) Arvutustehnika perifeerias kasutusel hea koormatavus (talub suuri koormusvoolusid).
poolest samal tasemel parimate Hi-Fi klassi võimenditega, mis on toodetud umbes 25 aastat tagasi, see tähendab 80-ndate aastate algul. Kõrgtaseme parameetrid on mõeldud perspektiivsetele võimenditele. Võimendi on soovitav valmistada ühe kvaliteedi tasemega plokkidest. Eelvõimendus astmed Eelvõimendi astmed võimendavad signaali allika pinge samale tasemele signaalidega mis saabuvad teistest sisenditest. Mikrofonivõimendi Väikese sisendpinge tõttu peab mikrofoni võimendi nagu ka gramafoni võimendi olema võimalikult madala müratasemega seepärast tuleb kasutada võimalikult väikese omamüraga ja suure h21E suurusega räni transistore(nt KT3102DE , tema vanem varjant on KT342D). Transistorid on vaja rakendada tööle mikrovoolu reziimis st nõrga kollektor vooluga valides IC suuruseks. Ic=25...250A. Suurema takistuslike mikrofonide korral tuleb valida väiksem Ic suurus
public int fn(String sona, String lol, int a, int b, int c). Teadmiseks! Kui deklareerime: String a; siis see on sama, mis String a = null; see tähendab, et väärtust ei ole. Kui muutuja ei oma väärtust ja sellega tehakse mingeid operatsioone, saame programmi käivitamisel vea! FUNKTSIOONIDE VÄLJAKUTSUMINE: Kaks võimalust: 1) Me kutsume funktsiooni välja samas klassis, kus see on tehtud. Selleks piisab nimest ja sisenditest. Näiteks, kui meie klassis on olemas public void fn(){ System.out.println("Tere"); } Siis kutsume ta välja nimepidi - fn(); Kui tal on sulgudes sisendid: public void fn(String a, int b){ System.out.println("Tere"); } Siis anname need talle kaasa: fn("hei", 5);
Siirdeprotsessid ja nende arvutamine- Siirdeprotsessid on muutuvais (muutunud) tingimustes süsteemis toimuvad dünaamilised protsessid, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon analüüsi hetkel olekumuutujate algväärtuste näol. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsirežiimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa. Siseakumulatsioonide puudumise nõude tõttu on süsteemi nullise sisendsignaali korral alghetkel tasakaaluolukorras ning väljundsuurus on samuti olnud püsivalt null. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel
majandite suhtes kus r astmes s ij on j- nda toodanguliigi suhteline (diferentsiaal- ) tulu i-ndas majandis teiste toodanguliikide suhtes. 50. Tootmise mitmekesistamine Eelmise aasta küsimused lisaks: 49:Tootmisvõimaluste raja esitusviisid (traditsiooniline ja lähtudes keskkonnast) See näit ühe toote max kogust mida konkreetne majandus onvõimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolul. Sisenditest loet olulisemaks tööjõudu L , ja kapitali K; Q=f(KL) kus Q-toodangu hulk.
Materiaalse balansi meetod valem, mis tugineb reservuaarist saadud nafta, vee, gaasi kogustele ning muutustele rõhus antud maardlas, et arvutada allesjäänud nafta kogus. Selle meetodi jaoks on aga vajalik vähemalt 5% nafta ammutamine (Lyons 2005). Kolmas levinum on produktsiooni vähenemise kõvera meetod, mis kasutab nafta tootmis andmeid kindla kõvera jaoks. Kõveraid on kolme tüüpi (eksponentsiaalne, hüperbooliline ja harmooniline lähtuvalt statistilistest sisenditest). Selle meetodi eeliseks on see, et võtab arvesse kõiki reservuaari karakteristikuid. Siiski on selleks vajalik palju ajaloolist statistikat, et metoodika jaoks oleks valim piisavalt usaldus väärne. (Ibid.) Näide, milline näeb antud graafik välja: 9 2.3. Nafta ammutamine reservidest
tarnijad/asendustooted, kontaktid tarnijatega, nõudluse jälgimine ja prognoos. Tarnijate integreerimine ettevõtte tegevusse tähendab, et luuakse partnerlussuhted parimate tarnijatega, mis kasvatab efektiivsust. Toimuma hakkab tihedam infovahetus. Suureneb usaldus. Väärtuse juhtimine. Konseptsioon, mis tegeleb materjalivajaduste hindamisega tooteareanduse varajases staadiumis, et väljatöötatav toode koosneks madalaimate kogukuludega sisenditest. Eesmärk on leida kompromiss erinevate lahenduste kulude ja nende lahenduste funktsionaalsuse vahel. See eeldab vastuseid küsimustele: Kas nimetatud komponendist on võimalik toote puhul loobuda? Kas komponendil on suurem ressurss kui on vajalik? Kas toote kaalu on võimalik vähendada? Kas teiste komponentidega saaks midagi asendada? kas tehakse mittevajalikke töötlemisoperatsioone? Kas toote pakendit on võimalik lihtsustada või odavamaks muuta
3.4 Siirdeprotsessid ja nende arvutamine- Muutuvais (muutunud) tingimusis toimuv dünaamiline protsess süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene akumulatsioon olekumuutujate algväärtuste näol analüüsi alghetkel. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses muutujad võivad kasvada piiramatult.Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa (superpositsioon). Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel 3.5 Impulss- ja
sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii selle ajahetke sisenditest kui ka eelmiste ajahetkede sisend ja väljundväärtustest. See annab võimalust modelleerida reaalset dünaamilist protsesse. Seepärast
sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii selle ajahetke sisenditest kui ka eelmiste ajahetkede sisend ja väljundväärtustest. See annab võimalust modelleerida reaalset dünaamilist protsesse. Seepärast
Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. sisendud väljundid olekud üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus 14. Käsu täitmine protsessoris: e. von Neumanni tsükkel. a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse) b) käsuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 käsu aadress mälu aadressiregistrisse + read mälupesa sisu mälu puhverregistrisse
-CdUvalj/dt=Usis/R; Uvalj=- 1/RCint(0..t)Usisdt. Tulemuseks konde peal tekkiv pinge. Sisend pos, hakkab laadima kondet neg Vahetame takisti Rts baasskeemis (inverteeriv võimendi) kondensaatori C vastu. Arvestame, et IC = IR . 4. JOONIS3(paremal) Element 3NING-EI (3NAND, 3_-:;) Juhul, kui kas või üks sisenditest X1 X3 on null, baasi vool Ib läheb transistorist mööda; _ transistor on kinni ja Y_H. 5. JOONIS4(vasakul) Register on mäluelement mitmebitiste kahendarvude ajutiseks hoidmiseks. Pikaks hoidmiseks on mälud. Register koosneb trigeritest. Iga biti jaoks on 1
Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. sisendud väljundid olekud üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus 14. Käsu täitmine protsessoris: e. von Neumanni tsükkel. a) käsukoodi laadimine (käsuloendurisse) b) käsuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 käsu aadress mälu aadressiregistrisse + read mälupesa sisu mälu puhverregistrisse
11. Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme välistav või (eXclusive-OR) Välistavvõi on element, mida nimetatakse ka kaks-liitmiseks, välistavvõi tähistamiseks on 3 võimalust. (plusmärk ring ümber / väiksemvõrdne / “või” millel kaar ees) Tõeväärtus tabeli põhjal on argumentide väärtused jaotatud järgmiselt: kui argumendid on võrdsed on väärtus 0, erinevad siis 1. Lõppväljundiks on tõene väärtus (1) vaid siis kui ÜKS sisenditest on 1, kui mõlemad sisendid on 0 ja 0 või 1 ja 1 , on vastuseks false (0). Meeldejätmiseks on lause „one or the other but not both„ multiplexor (Multiplexers) Multipleksor – on digitaalne switch, mida kutsutakse ka andmeselektoriks või mux’iks on arvuti riistvaraline seade, mis võtab vastu mitmeid sisendeid ja lubab vaid ühel toimida kui väljund. Mõned
Selleks juhitakse osa väljundsignaalist tagasi sisendisse. Kui tagasisidesignaal võimendust vähendab, on tegemist negatiivse tagasisidega. Võimendamise korral on tegemist positiivse tagasisidega. 54. Operatsioonivõimendi. Reaalse operatsioonivõimendi tunnussuurused. Operatsioonivõimendi on suure pingevõimendusteguriga universaalne võimendi. Sellel on kaks sisendit ja üks väljund. Sisenditest üks on inverteeriv ja teine mitteinverteeriv. Reaalne operatsioonivõimendi 1) Võimendustegur 105– 1010 ; 2) Sisendtakistus on megaoomidest kuni 100 teraoomini ja väljundtakistus 0,1 oomist kuni 100 oomini; 3) Sagedusvahemik 1Hz…10MHz 4) Võimendus sõltub sagedusest; 55. Operatsioonivõimendite kasutamine. Inverteeriv võimendi Mitteinverteeriv võimendi Pingejärgur. Väike sisendvool, suur väljundvool. Kasutatakse puhvrina. Diferentsvõimendi
spetsiaalset digitaalsete signaalide protsessorit. See vabastab arvuti protsessori audiosignaalide töötlemisest. Mida enam on bitte ehk mida kõrgem on töösagedus, seda parem on heli kvaliteet. Heli digitaalsel salvestamisel on vajalik ADC. Mida rohkem bitte ehk amplituude salvestatakse, seda parem on heli kvaliteet. 1. Multipleksor, demultipleksor. Multipleksor on andmeselektor, mis võimaldab edastada loogilise väärtuse mitmetest sisenditest ühte väljundisse. Seda on hea kasutada näiteks ALU-s operatsiooni valiku tegemisel. Tavaliselt on juhtsisendi korral 2^n andmesisendit. Võib vaadata kui lülitid, mis suunab teatud sisendeid väljundisse. Multipleksorite süsteemi saab piisava arvu sisendite korral realiseerida mistahes boole'i funktsiooni. Lk 62 joonis. Demultipleksor töötab tavalisest multipleksorist erinevalt selle poolest, et sisendite ,,lülitamisel" toimub seevastu väljundite ,,lülitamine". 2
komponentide vahelisi seoseid ning paremini kvantifitseerida riske. Algoritmide või programmide tõestamist võib käsitleda ühe staatilise meetodina. Lühikokkuvõte tõestamisest: · Siht. Näidata, et programm vastab spetsifikatsioonile · Idee. Luuakse loogiline arvutus (valemid, aksioomid, tuletusreeglid, tõestused, teoreemid). Selle arvutuse terminites kujutatakse spetsifikatsiooni (sisendid ja väljundid) ning programmi. Tõestatakse, et lähtudes antud sisenditest ja kasutades antud programmi jõutakse nõutud väljunditeni (tavaliselt ka, et programm lõpetab töö) · Eeltingimused. Spetsifikatsioon, programm, loogikavahendid, vajadus, ressursid, soovitavalt toetav tarkvara · Eelised. Suurem töökindlus, formaalne korrektsus, ainuke viis tsüklite korrektsuse formaalseks põhjendamiseks · Puudused. Töömahukas, sobib halvasti suurte süsteemide jaoks, ei välista
kondensaatori laadimise) kiirusest ja salvestatud pinge vähenemise (kondensaatori tühjenemise) kiirusest. 16. Komparaatori tööpõhimõte, tunnusjooned Komparaatorid, mida kasutatakse A/D-muundurites, kujutavad endast väga väikse nihkepingega ja väga suure võimendusega spetsialiseeritud operatsioonvõimendeid (vt lk 151). Toitepinge allikaid võib olla üks või kaks. Komparaatoril on kaks sisendit ja üks väljund. Kui üks sisenditest on ühendatud tugipinge allikaga, siis teisele sisendile antav signaal kutsub esile komparaatori väljundpinge hüppelise muutuse hetkel, mil mõlema sisendi pinged on võrdsed (joonis 2.23). Praktiliste ülesannete lahendamisel arvestatakse, et kui U2 > U1, siis väljundsignaal suureneb hüppeliselt positiivse toitepingeni. Kui U2 < U1, siis väljundsignaal suureneb negatiivse toitepingeni kahepolaarse toiteallika korral või väheneb peaaegu nullini
organisatsioon inimestele meeldib koos teatud tööd teha; 4) sekundarne organisatsioon tähtis on tulemus. 3. Organisatsioon kui süsteem Organisatsiooni saab vaadelda kui süsteemi, mis saab oma sisendid keskkonnast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Antud kontekstis on sisendid inimesed, raha, seadmed, materjalid ja teave, mis läbivad ümberkujundusprotsessi(tootmistehnoloogia) ning sisenditest saavad väljundid keskkonda, väljundid on tooted, teenused, ideed. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik, milles iga osa annab tervikule oma iseloomuliku joone. Süsteemi heaks näiteks on inimorganism, mille paljude koostisosade kooskõlastatud talitlus loob kordumatu indiviidi. Süsteemi iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Entroopia on info määramatuse hulk. Sünergia tähendab, et tervik on tegelikult suurem kui tema üksikute osade summa
Käsuleondur - Loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. Sisendid, väljundid, olekud, üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm – milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm – hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat – milles algoritmi säilitatakse püsimälus 39.Aritmeetika . Loogika seade (ALU) Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks
Püsisisend e püsivad tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul (näiteks tootmishooned, ehitised, rajatised) Muutuvsisend e muutuvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiiresti (näiteks toormaterjal, elekter, kütus, lepinguline tööjõud). Lühiperiood SR on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmisteguritest (tootmise sisenditest) ei ole muudetav. 14 Pikk periood LR on ajavahemik, mille vältel kõik tootmistegurid (tootmise sisendid) on varieeritavad. Või teisiti, ajaperiood, mis on piisavalt pikk, et muuta kõiki sisendeid, nii püsivaid kui muutuvaid tootmistegureid. Raamatupidamislik (kulude) arvestus (arvestus kitsas mõistes): o otsesed
kapitali kogus. Isokvant on tootmisfunktsiooni graafiline kajastus. Ta kujutab endast kõverat, mis näitab kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Lühiperioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul vähemalt üks sisenditest ei ole muudetav. Pikaks perioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul firma võib muuta (varieerida) kõigi oma sisendite suurust. Püsiressurssid on need ressursis, mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Muutuvressursid on need ressursid, mille suurust saab firma muuta ka lühiperioodil. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis: AP=TP/L Piirprodukt (MP) on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine: MP=TP/L
21 4. PROJEKTI PLAAN Planeerimise (kavandamise) tulemus vormistatakse plaanina, mille eesmärk on luau kõikehõlmav ülevaade projekti teostamisest. Projekti kavandamiseks peavad olema: · probleemi igakülgselt kirjeldava analüüsi materjal; · projekti eesmärgid; · projekti plaanimist mõjutavate piirangute loetelu; · inimesed, kes oskavad projekti kavandada. Projekti plaan on süstemaatiline ja loogiline esitus projekti taustast, sisenditest ja väljunditest. Projekti plaan koosneb omakorda mitmest alamplaanist (tegevus- ja ajaplaan, vahendiplaan, rahaplaan, juhtimisplaan) ning lisadest (nt ajagraafik, eelarve). Plaani ülesehitus, detailsus ja rõhuasetused sõltuvad eelkõige sellest, kellele plaan on suunatud, nt võimalike rahastajate jaoks koostatud plaan on erineva rõhasetuse ja täpsusastmega kui projektiorganisatsiooni töövahendiks mõeldud plaan. Seetõttu tuleb
145) Eristatakse riski ja ebakindlust (määramatust). Riski korral on iga võimaliku tulemuse esinemise võimalus teada, kuid ebakindluse korral puudub alus, millele toetudes leida tulevaste sündmste esinemise tõenäosus st subjektiivselt hinnatakse või määratletakse ohud. 146) Ebakindluse lülitamiseks kapitali eelarvestamisse kasutatakse tundlikkusanalüüsi st kas hinnatakse iga muutuja mõju kogutulemusele (20/80 reegel ehk 20% sisenditest annab 80% tulemusest) või koostatakse iga muutuja jaoks optimistlik (üle piiri) ja pessimistlik (alla piiri) hinnang. 147) 148) Risk ja investeering 149) Investeeringuga seoses mõistetskse riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet oodatavast tulususest. 150) Investeeringuprojektide hindamisel hinnatakse rahavoogude projektisioone, st tuleb teada ka projektsiooniga kaasnevat riski, mis seisneb andmete hajuvuse määramisel.
aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. sisendud väljundid olekud üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus 3. Puudutustundlik ekraan Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile
summa Si ja ülekanne Ci+1, mis läheb vanemasse järku. Poolsummaator – ei võta arvesse madalamast järgust toimuvat ülekannet Järjestik ülekandega summaator – probleemiks on töökiirus, sest ülekanne levib läbi kõikide ühejärguliste summaatorite. Paralleelülekandega summaator – paralleelne ülekanne, kus iga järgu ülekanne arvut eraldi funktsioonina ainult sisenditest. Sellisel juhul ei akumuleeru viited, mis tekivad kõigis nooremates järkudes. Kiire ülekanne – levinuim summaatori ülekandemeetod. Tegemist on järjestikuse ja paralleelse ülekande kompromisslahendusega. 2.3. Lahutaja Loogikaskeem kahe kahendarvu vahe leidmiseks. Argumentideks on operandid ai, bi ja laen li. Funktsioonideks, mida soovime saada, on vahe vi, ja laen li+1, mida võetakse vanemast i+1 järgust
Mälu juhtimiseks on veel vaja mõningaid juhtsignaale. Täpsemalt vaatleme neid mälude juures, aga minimaalselt tuleb määrata, kas toimub lugemine või kirjutamine. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. sisendid väljundid olekud üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik sõlm hargnemine Jäiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi säilitatakse püsimälus Puutetundlikud ekraanid Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi
OV sisendsignaalid: ühissignaal ja diferentssignaal, ühissignaali summutamine. OV on skeem, kuhu on yhele aluskristallile tehtud valmis kõik skeemiosad (takistid, dioodid, transistorid, kondekad). Idee on soojusliku mõju kõikidele elementidele on yhesugune, juhtmete arvu vähendamine (seega ka mahtuvuse ja induktiivsuse v2hendamine). Selle tulemusena kiirus kasvab. OV toidetakse kahepolaarse pingega. OV sisendiks on kaks eri polaarsusega sisendit (st yhele sisenditest [mitteinverteeriv ehk otsesisend + ] signaali andmisel saame v2ljundiks sama polaarsusega signaali, teise sisendi [inverteeriv sisend - ] korral toimub signaali p88ramine 180 kraadi). Ideaalse OV parameetrid: 1) sisendvool (i(s) ja sisendpinge (v(s)): peaksid olema nullil2hedased. (sisendahel v6imalikult v2ikese v6imsusega) 2) pingev6imendustegur (k0) : ilma tagasisideta l6pmata suur. (tegelikud v22rtused umb 1000000). 3) sagedustunnusjoon: pingev6imendsutegur s6ltub sagetusest, suurtematel
Väljunditeks on resultandi i-järks Si ja üleminek vanemasse järku Ci. S = a ⊕ b ⊕ c C = ab | ac |bc Järjestiksummaator Paralleelülekandega summaator. Suure järgulisuse korral võib järjestiksummaatori probleemiks olla kiirus, sest ülekanne levib läbi kõigi summaatorite. Kõigis summaatorites akumuleeruv viide võib muuta töö liialt aeglaseks ning piirata arvuti taktsagedust. Paralleelülekande puhul arvutatakse viide igas järgus eraldi funktsioonina ainult sisenditest. C0 C1 = a0b0 + (a0 + b0)c0 C2 = a1b1+ (a1+b1)c1= a1b1 + (a1+b1)a0b0 + (a1+b1)(a0+b0)c0 Võib ette kujutada, kui pikk on viimase järgu avaldis 64-järgulise arvu korral ning kui suur on teda realiseeriva loogikaskeemi maht. Paralleelülekande korral hakkab riistvara maht kasvama väga kiiresti ja suurema järgulisuse korral ei saa paralleellülekannet kasutada. Kiire ülekanne on kõige levinum ülekande meetod. Tegemist on järjestik ja paralleel ülekannete kompromislahendusega
xxx c. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest aktsiakapitali suuruse ulatuses d. omanik peab pankroti korral iskliku vara arvelt hüvitama ainult pangalaenud ???51) Mis on arvestuslik tootmisfunktsioon? a. arvutatakse praktiliselt välja tooraine vajadus mingi konkreetse lõpptoodangu valmistamiseks b. arvutatakse välja tööjõu vajadus mingi konkreetse lõpptoodangu valmistamiseks c. arvutatakse välja maksimaalse lõpptoodangu suurus lähtudes agregeeritud sisenditest d. arvutatakse välja energia vajadus kWh-des lõpptoodangu valmistamiseks ja transportimiseks tarbijani 52) Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis. a. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole xxx b. AVC ja ATC kõverad nihkuvad ülespoole c. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole d. selle pisiasja pärast ei nihku mitte midagi 53) Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on kogurahulolu maksimaalne: xxx a
annaabi.ee 
