Telefoni teenused - Digitelefon (arvestatud) (1)

cccTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Raadio- ja sidetehnika instituut
Õppeaine:
Side IRT3930

Laboratoorse töö:

Telefoniteenused

Täitjad: Imre Tuvi 061968 IATB32
Juhendaja : Aimur Raja
Töö sooritatud: 28.11.2007
Aruanne esitatud:
Aruanne tagastatud:
Aruanne kaitstud:
Töö eesmärk
Õppida tundma kanali- ja pakettkommutatsioonil põhinevate telefonitehnika võimalusi kõneteenuste pakkumisel ja nende iseärasusi.

Kasutatavad seadmed

Ericsson digitaalkeskjaam “MD 110”, Ericssoni analoogtelefonid (numbritega 42, 43, 44, 45), süsteemitelefonid (numbritega 72, 73, 74, 76), Ericssoni IP- telefonid (numbritega 60, 61, 62, 63), Pentium tüüpi personaalarvutid, kuhu on installeeritud programm Windows NetMeeting (tel numbrid 50 ja 51).
Mei e grupil oli kasutusel ip iptelefon numbriga 72, süsteemitelefon numbriga 60 ja analoogtelefon numbriga 43.
1. Skeem


2. Vastused
2.1 Telefoni režiimide vahetamiseks on olemas nupud „Line 1” ja „Line 2” (või siis vastavalt „ Access 1” ja „Access 2”). Vastavalt kummale liinile tuleb kõne siis tuleb ka see liin aktiveerida vastavale liini nupule vajutades. Känet saab katkestada, kui vajutada „c” nuppu.
2.2 Viide IP telefongia helistamisel süsteemi või siis analootelefonile (või siis vastuvõtmine) oli umbes 1 sekund. IP telefoniga kõne arvuti vahel oli probleemne. Alguses see ei tahtnud üldse töödata. Heli ei tulnud üldse läbi. Probleem seisnes selles, et heli pakkett mida taheti läbi lasti oli väga suur ning arvuti oli seadistatud kõige aeglasema modemi ühenduse peale. Ning heli paketi vastu võtmine oli selle jaoks liig. Kui sai kiirus tõstetud kohaliku võrgu kiirusele , siis oli viide olematu võrreldes 14400 kbit modemi puhul.
2.5 Informatsioon tagasi helistamiseks analoog telefonilt saime manuaalist. Kui tehtavale kõnele ei vastata, siis funktsiooni „callback” saab kasutada kui vajutada klahvile 6. Kui siis telefoniga tehakse mingi tegevus (millele eelnevalt helistati) siis peale toru ära panekut helistatakse sulle tagasi.
2.6 Konverentsi kõnet analoog telefonide vahel saab teha 2-te moodi. Kui analoog telefon ei ole konverentsi tegemiseks seadisatud, siis korraldajaks peab olema süsteemi- või IP telefon. Kui on võimalik seda teha ka analoogil, siis kasutusjuhend ütleb, et telefone saab panna inquiry -sse klahv 3-ga.
3. Mis on süsteemitelefon?
Süsteemitelefon võimaldab kasutada telefonijaama funktsioone. Näiteks saate salvestada olulisemad numbrid klahvide alla ja kui teine abonent (klahvi alla salvestatud) on hõivatud, siis põleb tema juures tuluke andes sellega märku, et abonent ei saa teie kõnele vastata. Suunamised ja vahekõned on ka tunduvalt lihtsamalt teostatavad, kui analoogtelefonidega.
4. Mis on VoIP ehk IP telefon?
VoIP ( Voice over Internet Protocol – lihtsustatult: kõne läbi interneti) võimaldab teha telefonikõnesid läbi arvutivõrgu, ka näiteks läbi interneti. VoIP'is muudetakse telefoniaparaadi
helisignaal digitaalseks ja saadetakse läbi interneti adressaadini, kus see teisendatakse
taas helisignaaliks. Seega on võimalik suhelda kõigiga, kellel on telefon. Voip'i saab rakendada mitmeti. Suhtlemiseks võib kasutada arvutit, millele on paigaldatud vajalik tarkvara ja millega on ühendatud mikrofoniga kõrvaklapid, tavalist telefoniaparaati, mis on läbi adapteri ühendatud arvutivõrguga või spetsiaalset VoIP telefoniaparaati, mis näeb välja nagu tavaline telefoniaparaat ja mida on sama hõlbus kasutada.
5. Individuaal ülesanne 1

Minu 2 viimast matrikli numbrit on: 68.
Seega:
abonentide arv (N)=1000
Välisliinide arv (L)=100
n=6
t=110s
0,459819=46%
See tähendab, et kümnest kõnesoovist viiel juhul on välisliinid hõivatud.
Individuaal ülesanne 2
Minu viimane matrikli number on 8:
Sisendeid (n)=6
Sisendi läbilaskevõime (S)=64 kilobitti
Väljundliinil (V)=128 kilobitti
Paketi keskmine pikkus (pp)= 6400 bitti
Poissoni voog = 2 paketti/sekundis
Sisendvoog :
Väljundvoog:
Paketi keskmine viide konsentraatoris:
Sisendvoo taandatud intensiivsus:
Pakettide keskmine arv kontsentraatoris:
V: Keskmiselt on kontsentraatoris 1,5 paketti.