Meediavabadus ja selle vajalikkus Viimaste aastate jooksul on saanud internetis suureks probleemiks anonüümsed netikommentaatorid. Öeldakse mida tahetakse, kus tahetakse ja kellele tahetakse -tehakse asju, mida päriselus oma nime all ei tehtaks. On käinud palju spekulatsioone selle üle, mida peaks nende kommentaaride suhtes ette võtma ning kas äkki peaks meediavabadust täielikult piirama? Samas pole meediavabadus läbinisti halb, ideeliselt peaks see olema üks demokraatliku riigi tunnuseid. Mida head ja halba leidub meediavabaduses ning kuidas see meie elu mõjutab? Sõna- ja meediavabadusel tuleks ka teatud piiridega arvestada. Eks muidugi ole iga inimese õigus demokraatlikus riigis oma arvamust avaldada ning iseenda ja oma tõekspidamiste eest seista. Tihtipeale aga ei mõelda eriti läbi interneti end väljendades selle peale, kuivõrd surutakse oma arvamust teistele peale. Algeliselt
Meediavabadus- kas liiga demokraatlik? Hiljutine uurimus näitab, et Eesti on meediavabaduselt üks maailma juhtivamaid riike. Eriti vabalt suhtutakse Eestis aga internetivabadusse. Aga kas on ikka õige, et mitmetes uudisteportalides saavad inimesed ise uudiseid uuendada ja nii ka nende sisu muuta. Meediavabadusest on tänapäeval tekkinud demokraatia mõõdupuu, kuid kas liiga suur meediavabadus võib ühiskonnale hoopis halvasti mõjuda? Hetkel tekitab kõige rohkem kära ühiskonnas internetivabadus ning lõpmatud uudiste kommenteerimise võimalused. Ühed ütlevad, et Internetis ei tohiks liialt palju negatiivset arvamust avaldada. Teised rõhuvad Internetivabaduse juures jällegi meie demokraatlikule ühiskonnale, et demokraatlikus riigis peab olema täielik sõnavadus jne. Isiklikult olen nõus, et
Inimesed peaksid kõhklema lugude usaldusväärsuses, mitte neid pimesi usaldama. Meediavabadusel on mitmeid häid külgi, kuid tihti unustatakse selle halvad pooled. Ajakirjandus peaks olema ettevaatlikum sellega, mida ta kirjutab, sest intrigeerivad uudised levivad kui kulutuli. Juhul kui jutt ei põhine kindlatel faktidel vaid ainult oletustel, ei tohiks meedia neid lugejate tõmbamiseks esikaanele panna, vaid peaks ootama kuni asjaolud selginevad. Samas peab nentima, et meediavabadus on siiski etem kui tsensuur ning eestlased peaksid oma meediavaba riigi üle uhkust tundma.
lahendamisega. Saated nagu ,,Võsareporter" ja ,,Kaua võib!" tungivad kaameratega otse inimeste eraellu, küsimata luba filmimiseks. Sellised saated võivad põhjustada mitmele inimesele lähituleviku tulevikus mitmeid probleeme nii tööl või eraelus. Inimesed saavad kohe teada, millistes oludes või probleemidesse on teine inimene sattunud. Tulevikus võib sellel inimesel olla väga raske leida uut töökohta, sest paljud inimesed teavad, millega ta kunagi on hakkama saanud. Meediavabadus võib muuta ka igapäevase eraelu raskeks, kui inimesed vaatavad ja tunnevad su ära ning mõtlevad halvasti toimunupärast selle inimese peale. Meediavabadusega peab panema piirid, mida tohib filmida ja mida mitte. Vabameedia abil on võimalik mitmel inimese privaatsust rikkuda. Näiteks on internetis on mitmeid portaale, kus saab oma arvamusartikkleid avaldada ilma mingisuguse kontrollita. Iga inimene saab postitada loo teisest, kuidas talle tehti liiga või kuidas keegi on petnud teda
jalgpalluri reputatsioon on rikutud ning ta sai samuti ajutise mängukeelu. Meediavabadusel on mitmeid häid külgi, kuid tihti unustatakse selle halvad pooled. Ajakirjandus peaks olema ettevaatlikum sellega, mida ta kirjutab, sest intrigeerivad uudised levivad kui kulutuli. Juhul kui jutt ei põhine kindlatel faktidel vaid ainult oletustel, ei tohiks meedia neid lugejate tõmbamiseks esikaanele panna, vaid peaks ootama kuni asjaolud selginevad. Samas peab nentima, et meediavabadus on siiski etem kui tsensuur ning eestlased peaksid oma meediavaba riigi üle uhkust tundma.
meeletult tanapaeva infoajastuga. Meedial on tohutu mojuvoim uhiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste ule. Koigil inimestel on olemas ligipaas televiisorile, internetile või raadiole ning erinevatel meediakanalitel on vaga lihtne inimeste motteid suunata uhelee või teisele arvamusele. Tanapaeva uhiskonnale on iseloomulikuks saanud sonavabadus , kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus . Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning voib juhtuda, et hakatakse edastama vale voi moonutatud infot, et püüda endale poolehoidjaid. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi on konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide abil. Naiteks on artiklitel juba selline pealkiri, mida inimesed ei saa kahesilma vahele jatta. Samuti meelitatakse lugejaid moonutatud info abil
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim ühiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste üle. On ju kõigil inimestel ligipääs televiisorile, internetile või raadiotele ning erinevatel meediakanalitel on väga lihtne inimeste mõtteid suunata ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnale iseloomulikuks on sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning võib juhtuda, et hakatakse edastama vale või moonutatud infot, et püüda endale poolehoidjaid. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi on konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide abil. Näiteks on artiklitel juba selline pealkiri, mida inimesed ei saa kohe kahesilma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid moonutatud info abil. Teadagi läheb
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga
Kelle sõna on õige, kelle sõna on vale? Meedia on tänapäeva maailmas väga tavaline. Ei kujutaks ju keegi ette hommikut, kus uudised ühtäkki vaikiksid, ajalehed jääksid saabumata ning internetki oleks ühenduseta. Infosulg oleks täielik. Loomulikult järgneks sellele kohe suur pahameelelaine kuidas julgetakse ära võtta midagi, millele meil on õigus. Kuid kas meediavabadus on ikka inimõigus? Eesti vabariigi põhiseadus kätkeb endas lõiku, mis kinnitab, et sõnavabadus on iga inimese õigus, mida piirab vaid teiste paragrahvidega seonduv. Nii ei tohi teisi laimata ega avaldada väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus
Meediavabaduse head ja vead Eesti Vabariigis on põhiseadusega antud inimestele täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui ühel isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ning arvamusi. Küll aga ei ole põhiseaduste kogumikus sõnakestki meediavabadusest, mis tähendab seda, et miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada, nende mõtteid suunata ja kallutada ning nendega manipuleerida. Küll ja
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. Nüüdisaja infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim meie ühiskonnas kajastavate probleemide ja uudiste üle. On ju ligipääs inimestel interneti, televiisori ja ajalehtedele, raadiotele, mille kaudu on võimalik suunata teiste inimeste mõtteid ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnas on iseloomulik sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus toob konkurentsi erinevate meediaallikate vahel, ning see võib kaasa tuua seda et hakatakse edastama vale infot või infot, mis võib olla tugevalt moonutatud enda kasu püüdlikuse poole. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi olekski konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide ja trikkide abil. Väga heaks näiteks võib tuua artikli, mille pealkiri on selline, mida lugeja ei suudaks, ei saaks lihtsalt kahe silma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid ka
mingit arengut , ühte ja sama teksti võib leida paljudelt sarnastelt interneti saitidelt. Kui loeme uudise näiteks mõnelt uudistesaidilt, siis hiljem võime seda sama uudist kohata ka Facebookis, Twitteris või mõnes blogis. See, et sa mõnele samale uudisele alles kuu aja pärast peale esimest lugemist sattud, on tavaline. Kas internetis ikkagi kehtib sõnavabadus? See pole veel täiesti kindel, kuna sõnavabadus on küll inimõigus, siiski ei ole see sama mis meediavabadus. Sa võid internetis küll kirjutada oma arvamust , kuid tuleks olla inelligentne. Samuti on ka Soome õigusteadlane arvamusel, et sõnavabadus on inimõigus, meediavabadus aga mitte.3Meediavabadust peab siiski piirama, kuna meedia oluline oskus on tõlgendada ümbritsevat ja tajuda piire. Postimees Online`i arendus- ja turundusjuht Jaanus Lillenberg on öelnud : ,, Kes väidab, et väljaanded soosivad halbu kommentaare, on kas pahatahtlik või ei tea, mis online-meedias toimub
vahelise konfliktiga. Minus tekib küsimus, kas on ilmtingimata vaja suruda teistele peale oma arvamust ning väita, et just niinimetatud minu kultuur on kõige õigem ja Sinu arusaamad ja arvamus teiste omast olulisem ja lahendada kõik sõjalisel teel, mis viib mitmete kultuuride hävimiseni? Inimesed peaksid mõtlema rohkem teiste peale mitte ainult enda. Kolmandaks probleemiks minu arvates on ülemäärane meediavabadus. Meediavabadus on levinud katkuna üle maa ning sellele ei ole võimalik piiri panna. Iga päev tekib juurde järjest rohkem keskkondi kus on võimalik ennast välja elada või lihtsalt aega parajaks lüüa ning enneolematuid jubedusi korda saata. Paljud kriitikud ja ajakirjanikud on teinud mitmeid artikleid meediavabaduse mõju kohta kultuurile, ning need on jahmatavad. Kaob ära igasugune eetiline piir inimeste vahel ning unustakakse ära, et me kõik oleme siiski inimesed mitte saatanad allmaailmast.
rahvale ette kanda. 17. Mida tähendab meediakraatia? Ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat, ning on otsustavalt teisenenud – poliitika järgib meediat. 18. Kui suur on meedia mõju Eesti poliitikale? Palun põhjendage oma vastust ning tooge üks näide oma väite kinnituseks. Mõju on olemas. Täpselt ei saa öelda, aga kindlasti pole Eesti poliitika meedia mõjutustest puutumata jäänud. Paljud poliitikud on just meediavaldkondades tegelenud. 19. Miks on meediavabadus üks õigusriigi tunnuseid? Tooge palun selle kohta vähemalt üks näide. Meediavabadus näitab, et riik töötab õiglaselt ja ei varja oma tegevust avalikkuse ega välismaailma eest. Nt. Põhja-Koreas on kehtestatud igasugusele infoedastusele piirangud, mis garanteerib neile selle, et maailm ei tea, mis seal riigis täpselt toimub, ega ka põhjakorealased isegi tea, mis nende enda riigis toimub või veel vähem teavad nad, mis toimub mujal maailmas. 20
ulatuses on kõik meedia valdkonnad. Erinevus Rahvusringhäälingul ja „kollasel ajakirjandusel“, et ühte rahastab riik, kuid teine peab endale leidma rahastus allika. Seda mida rahastab riik, tasakaalustab neid, kes ajavad taga kasumit, ehk meediaettevõtted. Erameedia, kes ajab taga skandaali ja paneb kogu panuse sellele, et inimesel oleks põnev lugeda, siis Rahvusringhääling pakub inimestele tasakaalukamat informatsioon ja analüüsivamat käsitust. Meediavabadus annab inimesel endast väljendada ning oma seisukohti seletada, ilma kartmata suuremaid tagajärgi, mis sellega võivad kaasneda. Inimesed muutuvad haavatuks, sest meedia on võimeline tekitama paanikat ja konflikte. Leian, et parem on tekitada vähem konflikte ja piirama „kollase ajakirjandust“ ja Rahvusringhääling tasakaalustaks rohkem sellist vaheseisu. Kui suudame hoida tasakaalus neid kahte, siis suudame olla uhked selle üle, mida meedias kajastatakse.
16. Politseinikke üle kahe korra rohkem kui toona 17. 1930ndatel majanduskriis tuli tühja koha pealt 18. iseseisvuse alguses kaheldi kas eesti majanduslikult toime tuleb, tänapäeval selles kahtlust ei ole 19. vare öeldi, et majandus läheb hästi, sest seda reguleeritakse tugevasti. Nüüd öeldakse, et majandus läheb hästi, sest seda on vähe reguleeritud 20. tolle aja kodanik degineeriks ka praeguse Eesti demokraatia kriisis olevaks 21. tänapäeval meediavabadus 22. tolleaegne inimene koges Euroopa suhtumis märksa vähem 23. välisabi pidas alandavaks 24. tol ajal pigem toonitada seda kuidas Eesti teistest erineb 25. poliitiline juhtimisvastutus oli oluliselt suurem kui tänapäeval 26. teotahe keskendus ühiskonnale, mitte ainult enese muutmisele 27. tänased kodanikud märksa individualiseerunumad 28. alkoholi tarvitamine inimese kohta pea viis korda kõrgem kui tol ajal 29
Venemaa keskvõim on probleeme sõnavabaduse ja demokraatia arengu alal rangelt eitanud. Paraku kinnitavad rahvusvahelised raportid, et näiteks ajakirjanike jaoks on Venemaa üks ohtlikumaid riike maailmas. Venemaa telekanali ORT populaarse saatejuhi Vladimir Pozneri sõnul ei saa võimu tsetraliseerimist hukka mõista, seda kinnitavad ka president Vladimir Putini kõrged populaarsusreitingud. Freedom House hiljutine raport kinnitab, et meediavabadus Venemaal on ahenenud ja Freedom House ei saa nimetada Venemaad vaba ajakirjandusega maaks. Organiseeritud kuritegevus Venemaa organiseeritud kuritegevuse ajalugu kinnitab, et Nõukogude Liidu tekke, allakäigu ja lagunemisega kaasnenud anarhia osutus viljakaks kasvupinnaseks kõikvõimalikele asotsiaalse käitumise vormidele. Kriminoloogidel ja praktikutel on Vene organiseeritud kuritegevuse tekke kohta kaks valdavat seisukohta. Esimese kohaselt tekkis organiseeritud kuritegevus 1980
andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus, jne) ja millist skaalat täpselt kasutada? Mis ühikutes me mõõdame? Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Mitme-dimensionaalsed kontseptid Kontsept: demokraatia Muutuja: demokraatia indeks (Freedom House) Indikaatorid/mõõdikud: (1) valitsus - stabiilsus, efektiivsus (2) valimised - võrdsed ja vabad (3) kodanikeük - sõltumatus, (4) meedia - meediavabadus, (5) kohalik dem valitsemise läbipaistvus ja efektiivsus, detsentraliseeritus; (6) kohtusüsteem sõltumatus, inim- ja vähemuste õigused; (7) korruptsioon keskvõim, KOV, Instrument: ekspertküsitlus Mõõduühik: skoorid 1-7. Vt. http://www.freedomhouse.org/report/na tions-transit-2011/methodology Kontsept: sotsiaalne kapital Muutujad: (1) sildava sotsiaalne kapitali indeks;
annaabi.ee 
