3 Kodutütarde sümboolika 3.1 Lipp 3.2 Kotkamärk 3.3 Varrukaembleem 3.4 Järgutäpp 3.5 Hoolsuspael 3.6 Teeneterist 3.7 Vorm 4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe asutustega ja paljud noorliikmed ning noortejuhid kannavad sageli üritustel kaitseväe või muud sõjaväelist vormiriietust, ei ole organisatsioonide näol tegemist Eesti kaitsejõudude osadega. 2 Kodutütarde ajalugu Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932
Kohtus peab tunnistama kui seda nõutakse Kohtus ei pea tunnistama lähisugulaste vastu Riigikaitse Riigil on sisemised ja välised ohud. Sisemised ohud on näiteks epideemiad. Nendega tegelevad justiits ja siseministeerium. Välimisteks ohtudeks on näiteks terrorism, kallaletungid ja kübersõda. Nendega tegeleva kaitseministeerium ja kaitsevägi. Kaitseväe alla kuuluvad maavägi, õhuvägi ja lennuvägi. Kaitsejõud on ka piirivalve, politsei ja päästeteenistus. Noorkotkad ja kodutütred. Need alluvad presidendile ja tema otseseks alluvaks ob kaitseväe ülemjuhataja. Kaitsepolitsei on eraldiseisev üksus, mis tegeleb riigisaladuste kaitse ja luurega. Erakonnad ehk parteid Need on kindla liikmeskonna, programmi, struktuuri ja ideoloogiaga organisatsioonid Kõik inimesed võivad kuuluda ja luua parteisid Erakondadesse kuulub 5% täiskasvanud EV kodanikest Vasakparteisid iseloomustab sotsiaalne õigus. Riigi ülesandeks on võimalikult suur toetus.
otsus) Noorte Kotkaste järgu-ja erialakatsed (2006) Arengukava 2008-2013 KL ülema 2009 aastakäsk Liikmeskond Avatud kõigile, kes tunnistavad meie põhimõtteid: Liikmed võivad olla 8- 18 aastased noored, kes elavad alaliselt Eestis 18 aastased ja vanemad Eesti Vabariigi kodanikud võivad olla organisatsiooni juhid Au- ja toetajaliikmed Liikmete jagunemine Noorhaukad (811 aastased) Pesapoeg Haukapoeg Noorhaugas Noorkotkad (12 15 aastased) Algaja Pesakotkas Kotkapoeg Noorkotkas Kotkad (16 - 18 aastased) Eesmärk Skautlik noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Missioon- vabatahtlikkust tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi läbi Eestit väärtustava kasvatustöö. Visioon Aastal 2013 oleme kvaliteetset
valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. 11. Kui palju on Kaitseliidul Eestis liikmeid kokku? Kaitseliitu kuulub üle 13 000 liikme Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev pea 23 000 vabatahtliku. 12. Milliseid organisatsioone ühendab veel Kaitseliit? Nimeta! Naiskodukaitse, noorkotkad, kodutütred 13. Milline on Kaitseliidu tunnuslause? Kellelt see ütlus pärineb? Suure sõjaväe juht võib saada lüüa. Suure veendumusega lihtne maamees on võimatu. Konfutsius 14. Kas sa pooldad üldist kaitseväeteenistust või palgaarmeed? Too välja mõlema variandi eelised ja puudused ja tee järeldus! Ei nõustu.Sõdur kaitseb oma riiki, palgaarmee oma rahakotti. Palgaarmee on kergemini mõjutatavam (Eesti sõdur ei tulistaks eurovastalisi, palgasõdur ei pilgutaks silmagi)
Ants Laaneots KAITSEJÕUDUDE PEASTAAP. Kaitsevägi on riiklik Kaitseliit on vabatahtlik Relvajõud, mis koosneb riigikaitseorganisatsioon Ajateenijatest ja ohvit- Seridest. Maavägi Merevägi Õhuvägi. M Eriorganisatsioonid : A 1) noorkotkad L 2) kodutütred. E 3) Naiskodukaitsjad. V A D 10. EESTI KOHTUSÜSTEEM : III Riigikohus Tartus. Kassatsioonid. II Ringkonnakohtud
Selle aja noortele oli hariduse omandamine tunduvalt lihtsam, kättesaadavam, lausa kohustuslik ja mis kõige olulisem tasuta. Vaba aega sisustati noortele poolkohustuslikus korras kommunistlikesse noorsooühingutesse, oktoobrilapsed , pioneerid ja kommunistlikud noored, astumisega ja selle raames võimaldati ühingu liikmetele reisimist teistesse liiduvabariikidesse ja töö- ning puhkelaagreid. Väga palju tehti sporti ja käidi võistlustel. *Tänapäeva noorteorganisatsioonid on näiteks Noorkotkad, Kodutütred ja gaidid. 2. osa *Millal ja missuguse koolis õppisite?Kuidas te sinna kooli üldse saite? Lõpetasin Rapla I Keskkooli 1987. aastal, läksin sinna kooli kuna see oli käige lähemal. *Kuidas õpetajad karistasid ja kuidas premeerisid? Premeerisid heade hinnetega ja karistasid märkustega. *Milline oli kõige meeldejäävam õpetaja? Ajalooõpetaja Smitt, kuna tal olid väga huvitavad tunnid aga õpetaja oli ka range. *Kuidas suhtuti koolist puudumisse ja hilinemisesse?
Vaikiv Ajastu: Võim koondus triumbiraadi kätte. Päts riigivanemaks, Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, eenpalu-siseminister. Riigikogu saadeti laiali, Päts valitses dekreetidega, kaitsesisukorda pikendati. Omavalitsused allutati keskvõimule, keelati valitsuse kritiseerimine-kehtestati tsensuur, põhiseadus peatati. 35a. Keelustati erakondade tegevus, loodi asemel uus massiorga. Isamaaliit, mis pidi ühendama kõikidest kihtidest inimesi. Asutati Isamaalised Noorte org. Kodutütred, Noorkotkad. Algas majandustõus. Pätsi ägedaimaks vastaseks oli Tõnisson. Tõnissonilt võeti Postimees ära ja piirati kõrgkoolide autonoomiat. Saabus stabiilne aeg, mis poliitiliselt oli autoritaarne. Eriti hästi elasid põllumehed, propaganda talitus tegutses efektiivselt-eesti talu, eesti ema, eesti naise valimised. Nimede eestistamise kampaania. 36a. Uusaasta läkituses teatas Päts, et ta lubab kokku tulla rahvuskogul, mis töötaks välja uue
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
rohkem tegema. Tuli astuda pioneeriks ja kommunistlikuks nooreks. Kärdlas toimus komsomoli vastuvõtmine, kus tuli lugeda peast tõotus umbes sellise sisuga, et tõotad olla Eesti NSV-le ja oma seltsimeestele truu. Seejärel küsiti Eesti NSV-ga seotud küsimusi. Üks tüdruk, kes ei tahtnud komsomoliga liituda, pandi klassi kinni, et ta seal järele mõtleks. Tüdruk ei astunud ka siis komsomoli. Kui seda tänapäevaga võrrelda, siis on need organisatsioonid nagu tänapäeval kodutütred ja noorkotkad. Tundide ajal oli kohustuslik tsiviilkaitseõppus õhuhäire. Anti kolm korda kella. Siis tuli gaasimask pähe panna ja klasside kaupa rivistatult rahulikult minna koolimaja taha. Kui terve kool oli seal, ütles õpetaja, et õppus on läbi ja õpilased võivad klassidesse tagasi minna. Gaasimaskide pähepanemist õpiti. Kodus kästi õmmelda vatimarlimask, mis tuli kooli tuua. Tsiviilkaitse õppus oli selleks, et kui aatompomm visatakse Nõukogude Liidule, siis teavad
Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Riigikaitse Peab tagama riigi sise- ja välisjulgeoleku. Eesti kaitsejõud koosnevad: 1) Kaitseliidust 2) Kaitseväest Kaitsevägi koosneb maa-, õhu- ja mereväest Kaitseliit on vabatahtlik, kodanikualgatuslik riigikaitseorgan (kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred) Kaitseväekohustus Eestis üldine ning kehtib tervetele Eesti meeskodanikele vanuses 16-60 (Näiteks juhul kui puhkeb sõda) Ajateenistuskohustus Eestis üldine, kehtib tervetele Eesti meeskodanikele vanuses 18- 27 Asendusteenistus kutsealustele, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväe teenistusest keelduvad. Kestab vähemalt 12 kuud. Kaitseväe ülesanded: 1) tegevus riigi sõjaliseks kaitseks; 2) reservvägede ettevalmistamine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
