SIRUTAB SUURVARVAST 2. Pikk varvastesirutaja- algab pindluu pealt ja kinnitub 2-5 varbale. SIRUTAB VARBAID 3. Eesmine sääreluulihas- algab sääreluu lateraalselt pinnalt ja kinnitub 1.talbluu ja 1.pöialuu taldmisele pinnale (tõstab pöida ja kui jalg fikseeritud viib säärt ette). 4. Pikk pindluulihas- algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmisele 1.talbluu ja 1.pöidluu pinnale. TÕSTAB JALAVÕLVI Lülisammast sirutavad lihased: Lülisambasirgestaha, Lülisammast painutavad lihased: Kõhusirglihas, Põlve sirutavad lihased: Reie nelipealihas Põlve painutavad lihased: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, reie nelipealihas, Varbaid sirutavad lihased: Pikk suurvarbasirutaja, Pikk varvastesirutaja Varbaid painutavad lihased: Pikk varvastepainutaja, Pikk suurvarbapainuataja, Sõrmi sirutavad lihased: Pikk pöidlasirutaja, nimetissõrme sirutaja, sõrmedesirutaja, väikesõrme sirutaja.
LIHASTE ABISEADELDISED Sidekirme- talla all Sünoviaalpaun- põlves Kõõlusetupp- üla ja alajäseme pikkade kõõluste ümber ( sõrmelülid) Seesamluud- lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses 61. SELJA LIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindkere-nimme sidekirmelt, Kinnitub: kaela keskosani. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead , kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead RIHMLIHAS Kaelarihmlihas: algab 3.-6. rinnalüli ogajätketelt kinnitub 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkele. Pearihmlihas: algab 3. kaela- kuni 3. nimmelüli ogajätkelt kinnitub kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS-
2ülemise nimmelüli ogajätketele Ülemis-tagumine saaglihas Kahe alumise kaela- ja kahe II-V roided Tõstab roideid ülemise rinnalüli ogajätke Selgroosirgestaja Ristluu tagumine pind, Ulatub koljuni, kaela Kallutab lülisammast ja pead taha Lülisambasirgestaja niudeluuhari, rindkere-nimme keskosani, osa lihaskiude lateraalsele, sirutavad lülisammast ja pead sidekirme kinnitub roietele Transversospinaalne trakt Lihased algavad risti-jätketelt Kinnituvad ogajätketele Ühepoolsel tegevusel kallutavad (süsteem) autohtoonsed lihased lülisammast ja pead
Lõdvestuspausid 1. "Tantsi end vabaks" Õpilased tõusevad pingist püsti ja lõdvestavad end nt kirjutamisest käsi raputades. Õpetaja näitab teatud liigutused ette ja õpilased teevad järgi, nt sirutavad end hästi pikaks, hüppavad harki-kokku, teevad kaelaringe, hingavad sügavalt sisse-välja jne. 2. "Massaazihetk" Õpilased tõusevad pingist püsti ja seisavad kolonni üksteise taha. Ülesanne on teha eesolevale inimesele massaazi. Seejärel pööratakse ringi ja korratakse protsessi enda taga seisnud inimesele. Massaazi puhul võiks alustada nt õlgadest, seejärel õpetaja käsu peale nt selg ja puusad
raamatut. Õpilastena oleme end näidanud väga täiskasvanulike ning iseseisvatena, kuid samas võib meis näha seda lasteaiaaegset ringi kilkamist ja lollitamist. Meie klassi õpilaste jalajäljed võivad ka lausa aula esisel lael silma hakata. Selle aasta üheksandike jälgi on veel kooli peal paljugi. Iga õpilane kui ka õpetaja saab seda tõlgendada oma moodi. Kahju on nendest üheksandikest lahti öelda, kes sirutavad oma tiivad ning lendavad oma pesast välja. Kes läheb kutse-, kes spordikallakuga- ning kes lihtsalt vahetab kooli või lausa kodumaa välismaa vastu välja. Kuid teadke, et teie juured jäävad alatiseks siia Loo Keskkooli. Täname veelkord oma õpetajaid, vanemaid ning sõpru, kes meid sellel teel abistanud on! Aitäh!
ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris Kaelalihased Paljud väikesed Liigutavad pead moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud lihased. üles ja alla ning jämedamaks. Täiskasvanutel luude kasv peatub. pööravad pead. 4.Liikumatu seondus-luud on kokkukasvanud ja Seljalihased Trapetslihased, Sirutavad selga liikumatud. Liikumatu seondus on näiteks Kolju seljalailihas viivad õla varre õmblused. Poolliikuv seondus- Nende luude ühendus ei taha ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid Rinnalihased Suur rinnalihas Viivad õlavarre ühenduskohad ei ole ka jäigad. Poolliikuv seondus on ette näiteks selgroolülidel. Liikuv seondus e
Varieteeteatris etenduse. Kohe tema saabumise hetkest on kõik pea peale pööratud, hakkab juhtuma igasuguseid imelikke asju ja enamus inimesi, kes Wolandiga natukenegi rohkem kokku puutuvad, lähevad hulluks. Esimine põhiprobleem on, miks inimesed on ahned? Raamatust näide, et teatris kus Woland esines, tegi ta triki inimeste peal, kus ta lasi rahal langeda inimeste sekka ja jälgis, kuidas inimesed hulluvad ja raha järele krabavad ning käe sirutavad. Teine põhiprobleem on mida ollakse oma armastatu nimel valmis tegema? Margarita muutus üheltpoolt halvemaks, sest senikaua kui ta oli kahe jalaga maa peal ja oma maise abikaasaga koos, ei teinud ta kellelegi kurja, vaid elas oma elu. Ent kui ta muutus nõiaks, siis muutus halvemaks, sest ta jättis oma abikaasa maha. Lõi Moskva korterelamute klaasid puruks ja üleüldse laasta palju ning müüs oma hinge Saatanale. Teisalt ta tegi kõike vaid hea eesmärgi nimel, Meistri armastuse pärast.
Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 7. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased). 8. Selgitage mõiste kõhupressilihased.
Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 6. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased) 7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste kontraktsiooni korral väheneb kõhuõõne maht ja suureneb surve kõhuõõnes paiknevatele elunditele. See
varsokasnahksete (Crinozoa) alamhõimkonda. Kõik tänapäevased meriliiliad kuuluvad seltsi Articulata. Meriliiliad on enamjaolt väljasurnud, kuid tänapäeval on teada veel 80 eksisteerivat liiki [1]. Krinoidid on ebatavalise välimusega, kuna meenutavad pigem taime kui looma - sellest ka nimetus meriliiliad. Selline morfoloogia on kujunenud selleks, et toitumine oleks hõlpsam- Risoididega merepõhjale kinnitunult sirutavad nad oma haarmed laiali, et vees hõljuvat planktonit püüda [2]. Meriliiliaid arvatakse esinevat Kesk-Kambriumis, kindlaid esindajaid on teada Ordoviitsiumist. Meriliiliad elutsesid nii madalas kui ka sügaval vees ning eelistavad kontinentaalse šelfi puhta vee keskkonda. Nii sessiilsed kui ka liikuvad meriliiliad eelistavad sügavat vett (sügavusega üle 200 m), kuhu valgus enam ei ulatu [1, 8]. Seda sellepärast, et
Käe külgmise osa lihased (pöidlapäka piirkonnas): lühike pöidlaeemaldaja, lühike pöidlapainutaja, pöidlavastastaja, pöidlalähendaja. Käe keskmise osa lihased (väikesõrmepäka piirkonnas): lühike pihulihas, väikesõrme-eemaldaja, väikesõrme-painutaja, väikesõrme-vastastaja. Keskne lihasterühm: vihmausslihased (neli lihast, mis painutavad proksimaalset ja sirutavad keskset sõrmelüli). Luudevahelised: täidavad kämblaluudevahemikke ja kas lähendavad sõrmi keskjoonele (kolm lihast) või eemaldavad neid (neli lihast). suur tuharalihas niudeluu, ristluu reieluu tuharaköprus tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, eemaldab; m. gluteus maximus sirutab painutatud keret
Osad on rahutud, ütlevad et Koordinatsiooni ja osavuse pall ülalt kaarega vasakule ja püüda kükkides harjutus on raske. arendamine. vasakule peopesale." Näitab ette. ,,Nüüd paneme palli maha ja kükitame, käed Panevad palli maha ja kükitavad. paneme puusa." ,,Teeme kükkkõndi ümber palli, kui oled kaks Kõnnivad kükitades ümber palli ja sirutavad. Jõuharjutus jalgadele. ringi ära teinud siis siruta" ,,Paneme palli veerema ja jookseme ümber Veeretavad palli ja jooksevad. palli." Kiidab lapsi. ,,Võtame harkseisu, pall on ees. Teeme On harkseisus ja teevad kerepöördeid. Jõuharjutus kerele. kerepöörded ühele poole ja siis teisele poole."
Kinnitub: pöidla põhimikule. b) Süva sõrmedepainutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: 2.-5. sõrme põhimikule. c) Pindmine sõrmedepainutaja - Algab: õlavarreluu lt ja küünarvarreluudelt. Kinnitub: 2.-5. põhimikule. Eesmise rühma lihased painutavad ja broneerivad(sissepöravad) kätt. Külgmine rühm: a) Õlavarre-kodarluu lihas - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: kodarluule Külgmise rühma lihased painutavad küünarvart ja sirutavad kätt käeliigesest. Tagumine rühm: a) Pikk pöidlasirutaja) - Algab: küünarluult. Kinnitub: pöidla põhimikule. b) Nimetissõrme-sirutaja - Algab: küünarluult. Kinnitub: lõpeb nimetissõrme tipus. c) Sõrmedesirutaja - Algab: õlavarreluult. Kinnitub: läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5 sõrme seljale. d) Väikesõrme-sirutaja - Algab: õlavarreluult
Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu. 5) Nimmelülide vaheliigesed – painutus, sirutus, kallutus, pööramine praktiliselt puudub. 3. Lülisambale toimivad lihased: 1) Ülemine kuklaliiges: -Frontaaltelg: kahepoolsel tegevusel painutavad: astriklihased, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas; sirutavad: lülisambasirgestaja, kaela- ja pearihmlihas, trapetslihas. -Sagitaaltelg: ühepoolsel tegevusel kallutavad astriklihased 2) Alumine kuklaliiges: Vertikaaltelg, pööramine: pea- ja kaela rihmlihas, rinnaku-rangluu-nibujätke lihas. 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed: Toimivad samad lihased mis kahel eelmisel 4) Rinnalülide vaheliigesed: -Painutavad: kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -Sirutus: lülisambasirgestaja -Roteerivad: kõhu sisemine ja välimine põikilihas
aastat e.Kr. asusid ka kreeka kaupmehed sinna metallide eest luksuskaupu vedama. Tuntuim etruski pronkskuju, sõjajumal Mars Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt on nendeks lõvid ning ka erinevad fantastilised elukad. Näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits). Kuulsaimaimaks pronksskulptuuriks loetakse ,,Kapitooliumi emahunti", mis on kuju hundist, kelle nisade poole sirutavad käed kaksikud Romulus ja Remus, keda peetakse Rooma linna rajajateks. Skulptuur Etruskide jaoks olid skulptuurid väga tähtsad. Skulptuuride ja kujude valmistamiseks kasutasin etruskid eriti põletatud savi ehk terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, võib öelda et isegi karikatuursemadki
kuklatagusele joonele pead taha lateraalsele, põikikiud ja oimuluu nibujätkele samal ajal roteerivad. Kahepoolsel Kaela rihmlihas III-V rinnalüli II-III ülemise kaelalüli tegevusel nimetatud lihased ogajätketelt ristijätketele kinnitub sirutavad lülisammast ja pead Rind Suur rinnalihas* Algab rangluult, Õlavarreluu ülaosale Tõmbab ülajäset ette. Suure M. PECTORALIS MAJOR rinnakult ja roietelt kinnitub rinnalihase ja seljalailihase koostöö lähendab ülajäset kehatüvele Väike rinnalihas* II-V roidelt Abaluule(teravale Kallutab õlga ettepoole, M
rikastuma. Pärast 750. aastat eKr asusid ka kreeka kaupmehed siia metallide eest luksuskaupu vedama. Väga huvitavad ja põnevad on ka etruskide pronkskujud, tuntuim neist sõjajumala Marsi kuju. Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt kujutavad nad lõvisid ning ka erinevaid fantastilisi elukaid, näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits). Kuulsaimaimaks pronksskulptuuriks loetakse ,,Kapitooliumi emahunti", mis on kuju hundist, kelle nisade poole sirutavad käed kaksikud Romulus ja Remus, keda peetakse Rooma linna rajajateks. Etruskid valmistasid ka ilusaid ja väga osavaid väärismetallist ehteid. Skulptuurid Etruskide jaoks olid skulptuurid väga tähtsad. Eriti kasutasid skulptuuride ja kujude valmistamiseks etruskid põletatud savi e terrakotat. Skulptuuridel valitseb nn ,,arhailine naeratus" aga näojooned on siiski etruskipärased. Nende portreed ja figuurid olid tolleaegse kreeka kunstiga
suhtuda. Kui nad on haiged, võivad dobermannid olla küllalt stoilised, varjates valu kaua enne kui sina seda märkad. Terve dobermann tuleb sinu juurde või liigub aias ringi erilise sörgiga, samal ajal kui haige dobermann ainult käib, hoides oma pead ja kaela madalal. Mõned dobermannid tõmbavad ennast kerra ja ei taha üldse liikuda. Nende silmad on kurvad. Sõltuvalt haigusest ei söö mõned dobermannid üldse, mõned käivad edasi tagasi, rahutult ja hingeldades. Teised sirutavad ennast tihti. Dobermannidel on halb komme igasuguseid asja alla neelata, mis võivad seedesüsteemi blokeerida. Kui asi on nii, ei taha su dobermann süüa, või kui ta sööb, siis oksendab ja hingeldab ja sirutab ennast jälle. Kui su dobermannil on mõni neist sümptomeist, siis konsulteeri kiirest loomaarstiga. Kõige raskem osa dobermanni omamise juures on see, et ta ei ole surematu ja ühel päeval ei pruugi ta enam sinu juures olla. See hetk on ainuke, kui oled pettunud, et kunagi
konkurent. Paljude puude oksad, näiteks akaatsiate omad, on liiga okkalised selleks, et neid tervenisti süüa. Seetõttu valib kaelkirjak üksikuid lehti või okaste vahel kasvavaid võrseid. Huule ja pika kaela abil tõmbab ta toidu suhu ja segab kleepuva süljega, et seda parem alla neelata oleks. Mitteokkaliste puude ja põõsaste lehed neelab ta niisama alla. Emas- ja isasloomad söövad harilikult erinevaid puuosi: emasloomad langetavad sageli pea allapoole, isased aga sirutavad võimalikult kõrgele. Täiskasvanud loom sööb päevas kuni 60 kilo lehti ja võrseid. Rohtu sööb ja vett joob kaelkirjak aga harva, selleks peab loom kas pikali laskuma või oma eesjalad ettepoole kummardamiseks laiali ajama. Kaelkirjak võib pikka aega joomata läbi ajada isegi nädalate viisi, sest tema vedelikuvajaduse rahuldab suuresti puulehtedes ja -võsudes sisalduv.(lisa 2, 3) (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) 5
Kaelarihmlihas - Algab: 3.-6. rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätketele. Pearihmlihas - Algab: 3. Kaela- kuni 3. rinnalüli ogajätketelt. Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Ühepoolsel tegevusel kallutavad autohtoonsed lülisammast ja pead taha lateraalsele, põikikiud samal ajal roteerivad. Kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. Heterohtoonsed lihased: a) Ülemis-tagumine saaglihas (süva kiht) - Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2.-5. roidele. Tõstab roideid. b) Alumis-tagumine saaglihas (süva kiht)- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt kahe alumise rinna- ja kahe ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: neljale alumisele roidele.Lngetab roideid.
Keha katavad ja kaitsevad soomused. Kala nahas paiknevad limanäärmed eritavad lima, mis teeb kala libedaks ning see kaitseb teda ja samuti läheb kalal vees edasi liikumiseks sel viisil vähem energiat. Ujumisel aitavad kala uimed, küljejoon, ujupõis ja paindlik keha. Kehaga painutab ta end ühele ja teisele poole koos uimede kaasabiga, millega ta vees edasi liigub. Uimi kasutab kala ka manööverdamisel ja tasakaalu hoidmisel. Soojades meredes kasutavad kalad uimi ka ,,lendamiseks". Nad sirutavad uimed välja, mis võivad olla 15-50cm pikad ja liuglevad nii läbi õhu kuni 400m. Küljejoone abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Pime röövkala tunneb aga küljejoone abil kala liikumist ning saab nii saaki püüda. (Loomade elu, 4 köide; Eesti Entsüklopeedia 5; Bioloogia põhikoolile I) 2.2 Luukalade siseehitus Keha sisemuses on luukaladel luustik ehk skelett. Luustiku põhiosa moodustavad koljuluud ja paljudest lülidest koosnev selgroog
Staatilise jõuvastupidavuse korral on vaja säilitada kestvalt kindla suuruse ja kestvusega lihaspinget, mida saab treenida purjetamisega, maadlusega, kiiruisutamisega. Paiduvus, osavus Painduvus Painduvustreening suurendab liigeste paiduvust, pikendades seda ümbritsevaid lihaseid koos lihastekinnituskohtade ja kõõlustega. Laste ja noorte liikumisviis on hea näide mitmekülgsest füüsilisest tegevusest. Roomates, ronides, hüpates ja mängides sirutavad lapsed keha igasse suunda nii säilib nende liigeste hea painduvus ning neil on harva vaja eraldi venitusharjutusi. Painduvuse vähenemine võib põhjustada negatiivseid tagajärgi, ning kahjuks on aastate jooksul hakanud domineerima istuv eluviis ning inimesed on muutunud väheliikuvamaks. Liigese liikuvus jaguneb passiivseks ja aktiivseks. Aktiivse liikuvuse puhul saavutatakse liigutuse suur amplituud liigeses ilma välisjõudu kasutamata. Passiivse
keha hüppeliigesest ettepoole vajumast. Tagumine Kaks pead mis Lähevad üle Kokku tõmbudes sääremarjalihas algavad reieluu kõõluseliseks sirutavad jalalaba põndapealistelt aponuroosiks ja sääre suhtes, kui moodustavad kand on maas siis achilleuse kõõluse tõstavad seda, mis kinnitub samal ajal säärt kandluu köbruke reie suhtes painutades.
(-rakkude) suuremaks muutmine. Hüpertroofia aluseks on valgusüntees ribosoomides. Suunavad/mõjutavad tegurid: pärilikkus ja treeninguvälised tegurid (toitumine, hormoonide sisaldus veres), aga ka anaboolsed steroidid, meessuguhormoonid (nt testosteroon). 20.SELGITAGE MÕISTED: LIHASED AGONISTID, SÜNERGISTID, ANTAGONISTID, FIKSAATORID Agonistid lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. Antagonistid lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid lihased, mis loovad kokkutõmbega agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 21.SELGITAGE MÕISTE: ISOMEETRILINE LIHASTÖÖ (KONTRAKTISOON), DÜNAAMILINE (KONTRAKTSIOON) LIHASTÖÖ, EKSTSENTRILINE, KONTSENTRILINE LIHASTÖÖ. TOOGE NÄIDE
väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 11 5)Fibroosne blokk – (silmas) kus lihaste kõõlus muudab järsult suunda LK 66 JOONIS 49 61) Selja lihased LÜLISAMBASIRGESTAJA Algab: ristluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: kuklaluul Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELARIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEARIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel pöörab pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS
seemet edasi. Nõnda rändavad kuuseseemned uutesse kasvukohtadesse. 3 2.2 Jänesekapsas Hapumaitselisel jänesekapsal kõlbavad süüa nii lehed, varred kui ka õied. Kuusikutes, kus valgust napib, on jänesekapsas tihti ainus rohttaim. Jänesekapsa lehed liigutavad end valguse, temperatuuri ja niiskuse järgi. Sobivates oludes sirutavad lehed laiali. Ebasobivates tingimustes tõmbuvad lehed varre ligi kokku. Nii juhtub näiteks siis, kui taimele langeb otsene päikesevalgus, kui sajab tugevasti vihma või on liiga külm. Jänesekapsa õied on valged. Valminud viljad lõhkevad puudutusel ja seemned paiskuvad laiali. Kui talvisel ajal laanemetsa all lumi maapinnalt ära kraapida, ilmuvad välja jänesekapsa taimed. Lehed on küll külmast longus, kuid sama rohelised ja peaaegu sama hapud kui suvel.
põndapealiselt. Kinnitub: 3. kämblaluu põhimikule. c) Pikk kodarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. d) Õlavarre-kodarluu lihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt servalt. Kinnitub: kodarluu alumisele otsale. Külgmise rühma lihased painutavad küünarvart ja sirutavad kätt käeliigesest. Kõik külgmise rühma lihased supineerivad küünarvart koos käega. Õlavarre-kodarluu lihas proneerib supineeritud küünarvart ja supineerib proneeritud küünarvart. Tagumine rühm: a) Pikk põidlaeemaldaja (süva kiht) - Algab: küünarvarre luude tagumiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult
Kinnitub: 3. kämblaluu põhimikule. c) Pikk kodarmine randmesirutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. d) Õlavarre-kodarluu lihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu lateraalselt servalt. Kinnitub: kodarluu alumisele otsale. Külgmise rühma lihased painutavad küünarvart ja sirutavad kätt käeliigesest. Kõik külgmise rühma lihased supineerivad küünarvart koos käega. Õlavarre-kodarluu lihas proneerib supineeritud küünarvart ja supineerib proneeritud küünarvart. Tagumine rühm: a) Pikk põidlaeemaldaja (süva kiht) - Algab: küünarvarre luude tagumiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt. Kinnitub: 1. kämblaluu põhimikule. b) Lühike pöidlasirutaja (süva kiht) - Algab: kodarluult
jäävad üksnes vähesed, kelle huvid põrkuvad territoriaalsete valduste pärast. Riigi võimu olemus ja potentsiaal sõltuvad eelkõige geograafilistest asjaoludest. Dünaamilise ja elujõulise riigi elanikud on loodud vallutuslikeks missioonideks. See aga tuleneb looduskeskkonnast, mitte aga rassitunnustest. Lisaks eluruumi vajadusele eksisteerib tõmme merede poole. Merd nähti rikkuse allikana, mis lisas riigile elujõudu. Maismaaline jõud on piiratud riigipiiriga, merelised jõud aga sirutavad oma haarde üle kogu maailma. Klaus Haushofer: 1933 Müncheni Ülikooli professor. Tema jaoks oli geopoliitika rakenduslik teadus, mille eesmärgiks sai välispoliitika kujundamine rahvusvahelistes suhetes. Geopoliitika on õpetus poliitiliste sündmuste seotusest maapinnaga. Ta toetub geograafia laiale alusele, eriti poliitilisele geograafiale. Geograafia poolt hõlmatavate maakera ruumide olemasolu annab geopoliitikale raamid, milles poliitilised sündmused peavad kulgema
küünarvarre supinatsiooni (väljapööramine). *funktsiooniks nt esemete maast üles tõstmine. Õlavarre-kolmpealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *pikk pea abaluu liigesealuselt Kinnitub tugeva kõõlusega *toimides küünarliigesele sirutavad köbrukeselt, küünarnukile. õ-3plihas ja küünarnukilihas *külgmine pea õlavarreluu tagumise küünarvart. pinna ülaosalt, *õ-3plihas tõmbab vähesel määral *mediaalne pea õlavarreluu õlavart taha mediaalsele.
kaunistas ta end alati loorberiokstega. Mängud ja kehakultuuripausid “Puu elu” Mängujuht võlub kõik mängijad puudeks, kes ei saa asukohta vahetada. Mängijad jäljendavad puu elutegevust. Mängujuhi tekst: On sügis: tuul lõõtsub ja vilistab ning rebib puudelt lehti. (mängijad õõtsutavad end tuule käes). On talv: on vaikne ja külm (mängijad seisavad ning võtavad endal ümbert kinni). Saabus kevad: päike paistab soojalt ja puud sirutavad end päikese poole. Maapind sulab ja juured ärkavad, puu mahlad hakkavad liikuma, lehepungad puhkevad. (Sirutus päikese poole ja jalaga uuristada maad, kükitada ja sirutada end pikaks, koos hoitud peopesad avanevad). “Vahtrapuu sügis” Külm näksib lehti vahtrapuult, (kikivarvul seistes näpitakse kord ühe, kord teise käega ees ülalt alla) neid keerleb, keerleb alla. (kätega ees ülalt alla spiraalikujulised liigutused)
liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges: ehk keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. Liikuvus: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine. 14. Käeliigesele toimivad lihased, nende innervatsioon. Lihased: • kätt painutavad – 1) pikk pöidlapainutaja; 2) süva sõrmedepainutaja; 3) pindmine sõrmedepainutaja • kätt sirutavad – 1) lühike pöidlasirutaja; 2) pikk pöidlasirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt lähendavad – 1) küünarmine randmepainutaja; 2) küünarmine randmesirutaja; 3) sõrmede sirutaja • kätt eemaldavad – 1) kodarmine randmepainutaja; 2) väljapöörajalihas; 3) sõrmede sirutaja Innervatsioon: käe lihaseid innerveerib õlapõimiku kodarluunärv, küünarnärv 15. Vaagen tervikuna, liigesed, liidused, liikuvus, soolised einevused. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud.
* Elevandid surevad seistes. * 1859. aastal lasti Austraalias lahti 24 jänest. Kuue aastaga on jäneste arv kasvanud seal 2 miljonini. * Inseneridel kulus tõmbluku leiutamiseks 22 aastat. * Sinu ribid liiguvad ligi 5 miljonit korda aastas kui sa hingad. * Maailma vanim närimiskumm on üle 9000 aasta vana. * Rott suudab ilma veeta hakkama saada kaamelist kauem. * Saudi Araabias pole jõgesid. * Bruce Lee oli nii kiire, et mõnikord tuli filmi näitamisel aeglustada. * Sipelgad sirutavad end kui nad hommikul ärkavad. * Kotkapesa võib kaaluda kuni kaks tonni. * Üle veerandi maailma metsadest kasvab Siberis. * MikiHiire kõrvad on alati suunatud küljele, hoolimata sellest mis suunas ta nägu on. * Kuskil Mendelejevi perioodilisustabelis ei paista olevat tähte j. * Keskmise mehe habe kasvab tema eluaja jooksul kuni 8,4 meetrit. * Keskmine mees veedab elu jooksul 3350 tundi ehk ligi 140 ööpäeva habet ajades.
1859. aastal lasti Austraalias lahti 24 jänest. Kuue aastaga on jäneste arv kasvanud seal 2 miljonini. Inseneridel kulus tõmbluku leiutamiseks 22 aastat. Sinu ribid liiguvad ligi 5 miljonit korda aastas kui sa hingad. Maailma vanim närimiskumm on üle 9000 aasta vana. Rott suudab ilma veeta hakkama saada kaamelist kauem. Saudi Araabias pole jõgesid. Bruce Lee oli nii kiire, et mõnikord tuli filmi näitamisel aeglustada. Sipelgad sirutavad end kui nad hommikul ärkavad. Kotkapesa võib kaaluda kuni kaks tonni. Üle veerandi maailma metsadest kasvab Siberis. Pea vastu seina tagumine kulutab ~150 kalorit tunnis 245) Miki-Hiire kõrvad on alati suunatud küljele, hoolimata sellest mis suunas ta nägu on. Kuskil Mendelejevi perioodilisustabelis ei paista olevat tähte J. Järgnevatest seadustest andis märku foorumikasutaja ints23: Põhja-Carolinas on keelatud noodist mööda laulda
Sünkroonsed lihased, asünkroonsed lihased e fibrillaarsed lihased 100- üle tonni löögi sekundis. Silelihased – rõngusside ja peajalgsete liikumislihastes on müofibrillid asetatud spiraalselt. Mõnedel teistel molluskitel ja nt okasnahksetel on heeliksikujulised silelihased. Karpide sulgurlihas – u 3x tugevam, kui tavaline vöötlihas: -paramüosiini olemasolu, - vajab suht vähe energiat Vähilaadsete sõrad- eriline asetus- suur ristlõikepindala. Ämblikud sirutavad hüdraulilise rõhu teel jalgu. 6. Gaasivahetus selgrootutel Loomad, kellel ei ole spetsiaalseid gaasivahetusorganeid organismis – ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, suurem osa rõngusse. Ainuraksetel toimub hapniku omastamine ainult difusiooni teel läbi membraani. Läbi membraani on hapniku dif aeglane ja süsihappegaasi dif kiire. See limiteerib organismi suuruse. Terve kehapind gaasivahetuseks väiksetel organismidel, lamedad, püsivalt niiskes kk-s.
imik harjub stiimuliga, millega ta on kokku puutuub ja elavneb vaid siis kui uus stiimul on tema jaoks eelmisest erinev - Uuele stiimulile reageerivad elavnemisreaktsiooniga, elavnemisreaktsioon võib tähendada ka igavaks muutunud efekti kauemat jälgimist A-B püsivusvea seletused - 3 kuune on üllatunud kui sirmi taha kadunud objekti sirmi eemaldamisel nähtavale ei tule - Katte alt eset mitte otsivad imikud sirutavad käe tule kustutamise tõttu silmist kadunud eseme järele - Imik vaatab B poole, kuigi sirutab käe A poole o Kui tegevus on muutunud harjumuspäraseks, nõuab uue tegevus omandatud harjumuse maha surumist o Imikutel on raskusi tegevuse ja mälu koordineerimisega, kusjuures kahe järjestikuse tegevuse koordineerimine lõppeesmärgi saavutamiseks on A-B katses eduka soorituse eeldus; Mida pikem n
liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge (nt. keha pooside säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased). Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid – lihased, mis loovad kontraheerudes agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 11. Lihase erinevad seisundid. Näited Morfoloogilisest aspektist lähtuvalt: 1) Lähteseisund 2) Väljavenitatud seisund 3) Lühenenud seisund
kaelususlastel sobivast toidust puudust: seal leidub kärbunud taimede ja kõdunenud loomade jäänuseid, tillukesi vetikaid ja planktoni koostisosaks olevaid mikroorganisme. Uss ootab, millal toit tema kombitsatele satub. Söödav osa neelatakse alla, seedimatud osakesed aga väljutatakse või kleebitakse hoopis tupeseinte külge. 5)Tõruvähid on kõvasti ühe koha peal kinni, nii et nad ei saa aktiivselt toitu hankida. Tõusu ajal sirutavad nad oma jäsemed välja ja haaravad nendega mikroskoopilisi ripsloomi ja taimeosakesi endale koja sisemusse. Tõruvähid on võimelised sööma ainult siis, kui merevesi neid üle ujutab. 4. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemel Tootjad ehk produtsendid ookeanites on tootjad kõik taimed, mis seal kasvavad, näiteks: punavetikad, pruunvetikad, ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud, planktonilised.
aga ise vampiiri küüsi ning viib hiljem endaga igavikku ka oma armukese, kuraasika ja rinnaka kõrtsiteenijanna Magda. Kõrtsis peatuvad professor Abronsius ja tema assistent Alfred, kes on Sarah`sse kõrvuni armunud, suunduvad seepeale Sarah't päästma. Hämaras lossis tuleb neil rinda pista nii krahvi homoseksuaalse vampiiripoja Herberti kui ka muude öiste jubedustega. Viimaks toimubki vampiiride kesköine ball, vampiirid ronivad oma haudadest välja, sirutavad kangestunud jäsemeid ning suunduvad ballile. Krahv Krolock ilmub kalmistule ning vaatab tagasi oma igavesele elule. Ta mõistab, et soovib üle kõige surra, et igavesele kurbusele ometigi lõpp saabuks, kuna iga kord, kui ta leiab armastuse, ta selle samas ka hävitab. Teisiti ei lähe seegi kord - Krolock lööb ballisaalis kaunile Sarah'le hambad kaela, imeb ta verd, ent teadusejüngritel õnnestub poosurnud Sarah kaasa haarata ja põgeneda
Raid toituvad enamasti väikestest kaladest ja selgrootutest. Siseehitus Skelett Kõhrkalade skelett on luustumata ja kõhreline, kohati lubisoolade sisalduse tõttu jäik. Selgroog on liigendunud keha- ja sabaosaks. Lihaskond Kõhrkalade lihaskond on nagu enamikul kaladel suhteliselt lihtne. Keerulisem, väiksemate lihaste süsteem esineb lõugadel ning õla- ja vaagnavöötmes. Ülejäänud lihased paiknevad kummalgi pool keha kahe kimbuna (üla- ja alakimp), ning painutavad ja sirutavad ujumisel keha ja saba. 5 Närvisüsteem Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski arenenumaid selgroogseid. Seljaajus eristuvad selgesti hallollus ja valgeollus. Peaaju pole enam sirge, nagu alamatel kaladel. Jaguneb otsajuks, vaheajuks, keskajuks, tagaajuks ja piklikuks ajuks (mis läheb üle seljaajuks). Haistmine on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates ninasõõrmetes haistekihnudes
Naiteks, Pg, nagu enamus firmasid taastöötlemise tööstuses on suure turu uuringute kasutaja, mis kaardistab maa alasid läbi statistiliste eralduste kaugvaates. P G juhid ei eira neid andmeid, nad lisaks saadavad oma töötajaid peredesse, et jälgida nende vajadusi ja kogemusi. Isiklike majapidamiste lähedalt suurendatud detailid lõpptulemusega mõjutavad P/G investeerimisotsuseid. Suurenduse toime on rohkem kui metafoor, see võib olla suunaks inimestele, kes sirutavad oma vaimseid võimeid, naiteks, käsitleda kaarte, võrrelda pilte, avastada probleeme eri eelispositsioonides, luues tegutsemis plaane peegeldades õppimist läbi mitme valjavaate. IBM-i korporatsiooni teenindus osakond ühendas suure kui ka vaikese pildi ülemaailmsesse juhtumis arengusse. See saadab mitmekesised kultuurilised meeskonnad kuupikkusele ülessandele tundmatutele maa aladele. Meeskonna liikmed saavad otseseid kogemusi konkreetsete probleemide
m. oponens Randme V sõrme Vastandab V mm. lumbricales 4 lihast, sõrmede Sõrmedesirutaja Painutavad digiti minimi painutajate proksimaalne sõrme painutaja aponeuroos proksimaalset, hoideside faalanks kõõlused sirutavad mediaalset faalanksit Vaagnavöötme lihased
pulli tapmise ehk tauroktoonia stseen. Järgmiseks kirjeldan lühidalt tauroktoonia stseenil kujutatut: Mithras on toetanud end põlvega pulli seljale, ühe jalaga hoiab ta kinni pulli jalga ja ühe käega hoiab ta pulli ninast. Teise käega lõikab ta noaga pulli õlga või kaela. Pulli ja Mihtrast ümbritsevad erinevad olendid: koer, madu, skorpion ja kaaren, mõnel reljeefil ka lõvi. Pulli sabast, mõnel puhul ka verest on väljumas viljapead. Koer ja madu sirutavad haava poole, skorpion on suunatud pulli genitaalidele. Mithrase pea on suunatud Solile. Mithras kannab Pärsia-stiilis lehvivat röivast ja peas kiivrit. Lisaks loomadele on reljeefil veel kaks tõrvikukandjat, ühe tõrvik suunatud üles, teisel alla. Mõni reljeefidest on ääristatud teiste 2 5.01.2014
Staatilise jõuvastupidavuse korral on vaja säilitada kestvalt kindla suuruse ja kestvusega lihaspinget, mida saab treenida purjetamisega, maadlusega, kiiruisutamisega. Paiduvus, osavus Painduvus Painduvustreening suurendab liigeste paiduvust, pikendades seda ümbritsevaid lihaseid koos lihaste kinnituskohtade ja kõõlustega. Laste ja noorte liikumisviis on hea näide mitmekülgsest füüsilisest tegevusest. Roomates, ronides, hüpates ja mängides sirutavad lapsed keha igasse suunda nii säilib nende liigeste hea painduvus ning neil on harva vaja eraldi venitusharjutusi. Painduvuse vähenemine võib põhjustada negatiivseid tagajärgi, ning kahjuks on aastate jooksul hakanud domineerima istuv eluviis ning inimesed on muutunud väheliikuvamaks. Liigese liikuvus jaguneb passiivseks ja aktiivseks. Aktiivse liikuvuse puhul saavutatakse liigutuse suur amplituud liigeses ilma välisjõudu kasutamata
ette Mm. rotatores pr.transversused pr.spinosu- sed -kaela ja kere -lülidevahe- dorsales nervo- vt. ülemist pilti kontra- liigesed rum spinalium lateraalne rotatsioon -sirutavad kaela ja keret M.quadratus 12.roie, L1-4 crista iliaca -tõstab ja kallutab -nimme- dorsales lumborum vaagnat ristluuliiges nervorum +kere +lülidevahe- spinalium lat.fleksioon ja liigesed
Psühholoogiline narratoloogia Traumateooria ja jutustamise terapeutiline tähendus- inimene kaotab kriitilistes olukordades võime jutustada, teraapia aitab inimesel vabaneda pealesurutud narratiividest, et inku saaks keskenduda oma narratiividele, haiged inimesed vajavad võimalust end väljendada 6.Luule. Värsisüsteemid ja värsimõõdud- riim, meedium, rütm Vabavärss Sõnad naasevad sõjatult, sest nad on vahepealt muutnud meelt. Väehulgad sirutavad käepulgad. Nende peopesad on täis munast kooruvaid punapäikesi. Nad tõmbavad taeva tumedat tekki katma ja salgama oma kalduvust kalguvusele (A. Alliksaar) Värss "rida"; "pööre" Vanagermaani alliteratsioonvärss (Stabreimvers) Beowulf waes breme blaed wide sprang Scyldes eafera Scadelandum in. Swa sceal geong guma gode gewyrcean, Fromium feogniftun on faeder bearme... (Beowulf) Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga: Veri tuksatas kord külm, kord palav.
hästi veepinnal. Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Liigid: Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel). Veesisesed taimed Kasvukoht: sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust. Omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik. veesisene taimestik moodustab kõige suurema pindala järvetaimestikust. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mänd- vetikalised. Taimplankton
Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Liigid: Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel)) Veesisesed taimed(Kasvukoht: sügavamas vees, kus on veelpiisavalt valgust. Omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale(särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu.Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik) Taimhõljum(Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikateõitsemised.
lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekerenimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale
55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekere–nimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS – Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS – kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele,
annaabi.ee 
