Rootsi aeg (4)

ROOTSI AEG
“Vana hea” Rootsi aeg
Olla eestlane tähendas olla pärisori. Balti provintsid olid Rootsile vajalikud kaitsevallina Venemaa ja Poola vastu. Rootsi võim muutis Eesti kultuuriliselt osaks Põhja-Euroopast, pani aluse luteriusule, rahva haridusele ja kirjakeele arengule.
* Rahvastik
17. sajandi alguses oli rahvaarv langenud 100 00-ni. Kõige vähem kannatasid sõdades Saaremaa ja Hiiumaa. Saarlasi asustati vägisi ja meelitati mandrile. Toimus sisseränne Venemaalt, Soomest, Lätist, kuid tuli isegi sotlasi ja hollandlasi. Sisserändajad segunesid eestlastega v.a. venelased . 17. sajandi lõpuks tõusis rahvaarv 400 000-ni.
*Balti maariigi kujunemine
12- liimeline maanõunike kollegium oli mõlemas kubermangus kuberneri eesistumisel kõrgeim võimuasutus. Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik . Politsei korralduse kinnitamisega vormistati 1671. a. juriidiliselt pärisorjus. Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Ametisse jäid senised adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Talupoegadele jäi õigus oma mõisniku peale kaevata.
*Uued sõjad
Venemaa alustas sõda Poolaga. Rootsi otsustas olukorda ärakasutada ja ründas samuti Poolat. Rootsi liigne tugevnemine ei meeldinud Venemaale, kes Poolaga kohe vaherahu sõlmis ja 1656. a. alustas Venemaa Rootsiga sõda. Vene väed vallutasid Tartu ja piirasid Riiat. Ida-Eesti jäi vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde rahulepinguga 1661.
Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal
*Linnad ja kaubandus
Eesti linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal alla. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina. Uudised ja uued moed jõudsid siia nüüd hilinemisega. Tallinna raad ei osalenud enam suures poliitikas. Tartu oli laostunud väikelinn paarituhande elanikuga. Samuti Viljandi. Rakvere ja Paide kaotasid linnaõigused. Tallinnas elas Rootsi aja lõpul umbes 10 000 elanikku. Linnade arengut pidurdas keskaegne tsunftikord, mis välistas konkurentsi ja aeglustas uue tehnoloogia kasutuselevõttu. Valitsevaks kunsti-ja ehitusmoeks oli barokk .
*Tartu Ülikooli asutamine
Johan Skyttel’I eestvõttel asutati Tartus 1630. a. gümnaasium. 1631. a. ka Riias ja Tallinnas. 30.06.1632. kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule. Ülikool tegutses Tartu linna vallutamiseni Vene vägede poolt 1656. a. Ülikool taasavati 1690. a. ent viidi 1699. a. sõjaohu tõttu üle Pärnusse, kus tegutses 1710. a.
* Rahvahariduse algus
Luteri kirik nõudis, et põhilised usutõed olekis igale inimesele selged. Ilma selleta ei pääsenud inimene läbi leeriest; leeritamata aga ei loetud inimest täiskasvanuks ja ta ei tohtinud abielluda . 1684 . a. asutati seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, mille hingeks ja ainsaks õpetajaks oli B. G. Forselius . Ennastsalgava tööga suutis ta nelja aasta jooksul välja õpetada 160 noormeest. Forselius hukkus 1688. a. laevaõnnetuses. Tema tegevuse mõjul otsustas Maapäev 1687 . a. , et igas kihelkonnas tuleb asutada kool ja palgata koolmeister.
*Eestikeelne kirjasõna
Eestlastel oli kaks kirjakeelt – tartumurdeline lõunaeesti ja tallinnamurdeline põhjaeesti kirjakeel . Mõlemad loodi estofiilsete sakslastest pastorite poolt jumalasõna levitamise eesmärgil saksa ja ladina keele grammatikareeglite alusel. Esimese eesti grammatikaõpiku koostas H. Stahl ja see ilmus 1637. Keeleküsimustes üksmeele saavutamiseks korraldati kaks piiblikonverentsi, millel aga üksmeelele ei jõutudki. 1686. andsid Verginiused välja „Wastse Testamendi” st evangeeliumid. 1693. avaldas J. Hornung esimese tallinnamurdelise rahvakeelel põhineva grammatika ja võttis kasutusele uue kirjaviisi, mis jäi püsima pooleteiseks sajandiks .
*Nõiaprotsessid
Luteri kirik juuris karmilt välja rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja kombeid. Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi kiusati kurjalt taga. Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine olid rangelt kohustuslikud. Nõidumises süüdistati paljusid posijaid ja rahvaarste. Röövimine, vargused , pussitamised, mitmenaisepidamine, mõrvad ja vägistamised olid igapäevased asjad. 17. saj. Tõi olemasolevatele pahedele juurde kaks uut: tubakasuitsetamise ja viinajoomise. Kõikjal kerkis kõrtse.
Karl XI valitsusaeg
*Karl XI reformid
1680. a. Surus kuningas läbi otsuse reduktsiooni läbiviimiseks kogu riigis. Baltisaksa aadlikelt võeti riigile kõik rootsi ajal läänistatud maad ja kõik varem saadud maad, mille valdusõigust nad dokumentaalselt tõestada ei suutnud. Liivimaal läks riigi kätte 5/6 ja eestimaal üle poole mõisatest. Kõik talupoegade kohustused mõisa ees kanti vakuraamatusse. Taluperemehed vabastati peksukaristusest. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati. 1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust, maanõunike kolleegium kaotati.
*Suur nälg
1695 .-1697. oli kõikjal Põhja-Euroopas ikaldus . Linnades oli nälga surnuid vähem kui maal, sest seal olid viljavarud. Nälga suri Eestis umbes 70 000 – 75 000 inimest. Rootsi vedas samal ajal Eestist vilja välja. 1697. sai Rootsi kuningaks 15-aastane Karl XII.
Põhjasõda
*Sõja algus ja Narva lahing
Põhjasõda algas Kuramaale koondatud Saksi vägede üllatusrünnakuga Riiale ööl vastu 12. veebruari 1700. Linna vallutada ei õnnestunud, algas Riia piiramine. Suvel tungisid Taani väed Rootsi liitlase Holsteini hertsogi valdustesse. Vastuseks maabusid Rootsi väed Inglise-Hollandi laevastiku toel otse Kopenhaageni külje alla ja sundisid Taani rahu sõlmima. Rootsi väed maabusid oktoobri algul Pärnus. Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning vene väed piirasid Narvat. Vene aadliratsavägi rüüstas samal ajal Ida-Eestit. Narva lahing peeti 19.11.1700 rootslaste ja venelaste vahel; lahing lõppes rootslaste ülekaaluka võiduga.
*Omapäi
Narva lahingu järel talvitus Rootsi armee Ida-Eestis. Kuninga peakorteriks oli Laiuse ordulinnus. 1701. marssis Rootsi armee Riia alla ning purustas saksilased Spilve lahingus. Edasi tungiti juba Kuramaale, Leetu ja Poolasse. Eesti- ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. 1701. a. Moodustati talupoegadest maamiilits. Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn Sankt- Peterburg . 1704.a. vallutasid Vene väed Tartu ja Narva. 1708. a. Küüditati Tartu kodanikud Venemaale ja linn purustati. 1709. a. Said rootslased rängalt lüüa Poltaava lahingus.
*Eesti- ja Liivimaa vallutamine
Peeter I lubas kinnitada kõik aadlike, kiriku ja linnade vanad õigused ja tagastada mõisad. Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Venemaale 1710. 1721.a. sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega sai Venemaa endale Eesti- ja Liivimaa, kuid tagastas Rootsile Soome ja 2 miljonit taalrit.
Aastaarvud
1671 – vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus.
1654 – sai Rootsi kuningaks Karl X Gustav
1656 – alustas Venemaa Rootsiga sõda
1658 – sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel
1661 – tagastati Ida-Eesti Kärde rahulepinguga Rootsile
1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel
1630 – asutati Tartus gümnaasium
1632 – Tartu Ülikool
1690 – TÜ taasavamine
1699 – kolis TÜ üle Pärnusse
1684 – asutati õpetajate seminar Forseliuse eesjuhtimisel
1687 – otsustas Liivimaa maapäev, et igas kihelkonnas tuleb avada kool
1637 – esimene eesti grammatikaõpik H.Stahli poolt
1686 – Verginiused andsid välja eestikeelse „Wastse Testamendi”
1693 – avaldas J. Hornung grammatikaõpiku
1672 – sai Karl XI valitsejaks
1680 – suur rdeuktsioon
1694 – piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsust
1695-1697 – suur nälg
1697 – suri Karl XI; troon läks 15-aastasele Karl XII-le
1700-1721 – Põhjasõda
12.02.1700 – Põhjasõja algus; Saksi vägede rünnak Riiale
19.11.1700 – Narva lahing
Detsember 1701 – Erastvere lahing
1702 – Hummuli lahing
1703 – rajati Sankt – Peterburg
1704 – vallutasid Vene väed Tartu ja Narva
1709 – Poltaava lahing
29.09.1710 – Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Vene vägedele
1721 – Uusikapunki rahuleping