Mikroökonoomika (1)

Mikro - ja makromajandus
Majandus – ühiskonna toimimise alg süsteem mis tuleb valikustest mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtude ja riigiametnikena.
Nappus – tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud
Scarcity - because of scarcity a rationing device is needed – whatever the rationing device, people will compete for it. Scarcity and competition are linked .
Scarcity – because of scarcity people must make choices. – When choices are made opportunity costs are incurred . – Changes in opportunity cost affect behavior.
Alternatiiv kulud- ehk loobumiskulu parim alternatiiv võimaluse maksumus millest loobutakse valiku tegemisel.
y= ax + k
The variables income and consumption are directly related
tarbimine = a * (sissetulek) + k(konstant)
Majandus

• Defineeritakse tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu.
  
• Nappuse teadus.
  
• Ühiskonna toimimise allasüsteem mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena.
  

Loodusressursid tööjõud ja kapital mida on vaja kauba või teenuste tootmiseks, sageli lisatakse neile ka ettevõtlikus.
Tootmine = f (w,k)
Teenust tooted
w = töö (ettevõtlikus)
k = kapital. (loodusressursid)
Majanduse Põhivalikud

• Mida toota ja millises mahus ?
  
• Kuidas neid tooteid ja teenuseid toota?
  
• Kellele lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks?
  

Makroökonoomika

• Üldine tasakaal, õpetus majandusest tervikuna .
  
• Sisemajanduse koguprodukt (skp)
  
• Tarbijahinna indeks
  
• Tööjõuturg
  

Mikroökonoomika

• Üksiktarbijaid ja ettevõtteid
  
• Nõudlus ja pakkumine
  
• Tulud ja kulud
  
• Tootmine ja tootlikkus
  

Tootmisvõimalustepiir (kui loobumiskulud ei muutu)
Kõik muud tingimused jäävad samaks. ( ceteris paribus pirintsiip)
Tootmisvõimaluste piir tõhusus, mitte tõhusus ning kasutamata ressursid.

On pealkiri

kui pole midagi spetsiifilist siis numbreid ei ole

punktid asuvat tootmisvõimaluste piiri peal maksimaalsed

kui tõuseb SKP tõusuga, tehnoloogia tõusu kaudu,

• Nõudlus
  

Teatud toote või teenuse kogused , mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel.
Näitab kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teatud hüvist osta.

• Nõudluse kõver
  

Soovitud ostukoguse ja hüvitise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus
Vasakul üles on hind, alla on kogus.
Mida kõrgem hind seda v2hem on kogus.

• Nõudluse seadus – hindade alandamine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda.
  

• Nõudluse muutused
  

Kogu nõudluskõvera nihe paremale või vasakule

• Asenduskaubad ning täiend- ehk siduskaubad
  

Asenduskaubad ( substitutes ) – kaubad mis rahuldavad sarnaseid vajadusi
(nt: kui coca - cola tõstab hinda siis pepsi cola müük kasvab).
Täienduskaubad ehk siduskaubad (complements) – on kaubad mida sageli koos kasutatakse
(nt: tenniste reketitele pallid juurde).

• Muutused
  

Mis põhjustab toote nõudluse tõusu või langus?

• Sissetulekute muutused
  
• Asenduskaupade hinnad või kättesaadavus
  
• Täienduskaupade hinnad või kättesaadavus
  
• Ilma või hooaja muutused
  
• Ostjate arvu muutused
  

• Stiilide, maitsete, harjumuste muutused
  

• Ootuste muutused
  

Ceteris Parius on graafikute juures!!!!!!!!!!!!

• Nõudluse hinnaelastsus ehk hinna tundlikus
  

On ostetud koguse muutuse ja hinna muutuse suhe, mis näitab mil määral ostjate poolt nõutav kogus reageerib hinna muutusele.

• Elastsuse toetajad
  

Asenduskaubad
Osatähtsus eelarvest
Aeg
Elastsus = Q/P= kogus2- kogus1 / hind2 – hind1
Q= kogusemuutus ja P = hinna muutus
E= K/H=K2-K1/H2-H1

• Täielik konkurents
  

• Konkurents mis kujuneb turul kus on palju müüjaid
  
• Kaubad on identsed
  
• Informatsioon on täielik
  
• Soovijatele on tagatud vaba sissepääs
  

Pakkumine

• Erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel.
  
• Näitab kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud hüvist müüa.
  

Pakkumise kõver – pakutava ostukoguse ja hüvitise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus.

• Pakkumise seadus: Hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab tootmist
  

Eriolukorrad – pole aega, pole rohkem
Monopol – konkurentsivorm kus turul on ainult 1 müüa.
Monopolistlik konkurents – iseloomustab turgu kus on palju müüjaid kelle toodang on küll sarnane aga mitte identne.
Monopson – ainuostja turul.
Turu pakkumine kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel.
Monopol eestis : energia, gaas , vesi, BLRT
Pakkumise suurenemine ja vähenemine

• toorainehinnad langevad
  
• Tehnoloogia arendus
  
• Rohkem tootjad
  
• Tootjad kahanevad
  
• Maksud ja toetused
  
• Piirangud
  

Turu Tasakaal
Turu tasakaal – on olukord kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingi hinna tasandil võrdsed.
Defitsiit – on olukord turul kus nõudmine ületab pakkumise.
Ülejääk – on olukord turul kus pakkumine ületab nõudluse.
Tasakaalupunkt on keskel kus nad ristuvad
Liikumine tasakaalu poole: defitsiidid ja ülejäägid.
Liikumine tasakaalu poole: Maksimum- ning miinimumkohad.
Ülejääk: tarbijate ning tootjate omad.
Tasakaalu omadus: tarbijate ja tootjate ülejäägid on suuremad.
Liikumised: Efektid tasakaalu hinna peal kui muutuvad nõudlus ja pakkumine.
Ceteris paribus printsiip – kõik muud tingimused jäävad samaks. Külmutame kõik mis on kõrval ja vaatame ainult paari muutujat, mida meil vaja. Analüüsida ainult seda mida vaja.
Tööjõud
Tööturg on turg kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja tööd, makstes selle eest palka.
Miks erinevad töötajad saavad erinevat palka????

• Erinev võimekus 50X = 200
  
• Erinev töötahe ja töö
  
• Kogemus
  
• Haridus ja väljaõpe
  

Eesti majanduse tööjõu vajaduse prognoos
(%) 2010 aasta.
Juhid
Ametnikud
Spetsialistid
Oskustöötajad
Lihttöölised
11
16
28
34
11
Töötus ehk Tööpuudus
Töötuse määr – aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16 aasta vanuste indiviidide osakaal tööjõust.
15-74- aastaste töötuse määr
%
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
14
13
10
10
10
8
6
5
Töötuse liigid

• Vabatahtlik töötus
  
• Sunnitud töötus
  

Siirdetöötus

• Siirdetöötuseks nimetatakse ajutist, möödapääsmatut ilma tööta olekut.
  

Tsükliline töötus

• Toimub majandusliku languse ja kriisiperioodidel, kui kaupade ja teenuste nõudlus väheneb.
  

Struktuurne töötus

• On selline tööpuudus, kui tööjõu kvaliteet (oskused, teadmised, kogemused) ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega.
  

Tööjõu turg
Palk = 5*(inimesed)/800+5000
Palk = -9*(inimesed)/80+1000000