1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab
Sissejuhatus.......................................................................................3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 3.1. Meeldejätmine visuaalse kujundi kaudu..........................................................5 3.2
Psühholoogia kordamine: 1.Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel.Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks.Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe , kui laborant(toitja) ruumi tuli. Seda nähtust nimetatkse klassikaliseks tingimiseks.Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John.B.Watson, kes tegi kuulsaks saanud katse 11-kuuse Albertiga.Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91) 2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu ka...
Tehnoloogia areng on teinud infole ligipääsu üha kergemaks ja kiiremaks, kuid inimeste suutlikkus seda infot töödelda ei ole muutunud. Selline olukord on stressi tekitav. 5 Kindlasti ongi info üleküllus sundinud inimesi otsima uusi ja efektiivseimaid viise info otsinguks. Semantilises veebis nähaksegi tuleviku võimalust ühendada infosüsteemid ja inforessursid. 6 2. Semantiline arvutivõrk Selleks, et aru saada, mida tähendab semantic network, (e.k. semantiline veeb), on vaja aru saada mõistest „semantiline”. Võõrsõnade leksikon annab sellele järgmise seletuse - tähenduslik. (Võõrsõnade... 2000: 894) Veebi looja, sir Tim Berners-Lee on üks nendest, kes räägib Web 3.0 puhul semantilisest veebist, sellest, et internet saaks aru, mida talle usaldatud info tähendab, oskaks seda seostada ja konteksti panna. (Web...2009)
selgeks tehtud, et inimesel eksisteerib ka nn püsimälu. Püsimälu talletab väga pikka aega ja väga täpselt infot. Näiteks arvatakse, et täiskasvanutel, kes on ammu kooli löpetanud on mälus endiselt suur osa õpitud vöörkeele- ja matemaatikateadmistest. Selle põhjal võib järeldada, et asjad, mis on inimesel meeles 3 aastat peale õppimist on ka 30 aasta pärast mälus olemas. Episoodiline mälu on mälu isiklikult kogetud sündmustest ja neil on selge subjektiivne ajamõõde. Semantiline on mälu üldistest teadmistest maailma kohta ja see materjal pole seotud isiklike mälestustega. Peamiseks eristavaks tunnuseks on subjektiivne kogemus, mis kaasneb episoodilise mäluga, mitte erinevat tüüpi informatsioon. Semantilisel teabel on tõeväärtus kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja
Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut). Et seda suurendada, pakitakse info kokku suuremateks mõtestatud ühikuteks känkideks. Too näide! Seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. Pikaajaline mälu - ajaline kestvus - suur maht (piiramatu) 3. Sisu Semantiline üldised faktid maailma kohta, pole seotud isiklike mälestustega Episoodiline mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta (areneb hiljem kui semantiline) Protseduuriline oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks pole vaja nende tegevuste peale mõelda. Salvestumine toimub konkreetsete harjutamiste käigus. Too iga liigi kohta näide! Semantiline mälu on laiem mõiste kui episoodiline mälu mingi eluepisoodi mäletamine
mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Küsimus 8 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Näiteks suureneb inimesel virguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks: a
1. Mis on semantiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Semantiline mälu seisneb inimese faktiteadmises, mis ei ole seotud tema isiklike kogemustega, näiteks et USA president on Barack Obama ja Eesti president on Kersti Kaljulaid. Semantiline mälu on eksplitsiitne. Sisuliselt sisaldab sematiline mälu teadmisi maailmas, mille saamist me ei pruugi mäletada ega teadvustada, aga mis on üldiselt kõigile teada. Selle olemasolu tõendab tõsiasi, et meil on palju suvalisi faktiteadmisi maailmast, aga meil pole nende teadmiste omandamisega isiklikke kogemusi, vaid need on ''lihtsalt seal''. 2. Mis on episoodiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab
Kontrolltööks kordamine. 1. Mis on neuronid ja kuidas levib teave nende vahel? Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem. Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mis on meie poolt vahetult läbi elatud. (autobiograafiline mälu) Semantiline mälu puhtad teadmised. Igasugused faktid, teooriad, hinnangud. 4. Mõtlemisstiilid. Idealistlik stiil · olulised on inimlikud väärtused · lahendavad edukalt probleeme, kus kesksel kohal on emotsioonid
Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud (nt ka et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel keerulisem eristada omavahel mustanahaliste nägusid). Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad siiski olla väga erinevad, lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Eristatakse lühimälu (uuem nimetus: töömälu), pikaajaline mälu. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline ja ekspliitne ja impliitne mälu. LÜHIMÄLU JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on justkui taju pikendus. See kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest.
informatsiooni jaotamine osadeks ja automaatsete reageeringute kujundamine. Kolmas hea võimalus on kujundada automatisme, mille sooritamiseks me praktiliselt mõtlemist ei vajagi. 5. Pikaajaline mälu Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalisse mällu. Meeldejäetava talletamine toimub lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni: semantiline ja skemaatiline. Pikaajaline mälu on panipaigaks informatsioonile, mis filtreeriti tähelepanumehhanismi, sensoorse aparaadi, sensoorse registri ja lühiajalise mälu abil. See on koht, kus hoiame kodeeritult informatsiooni, mida teame, näiteks oma kogemusi, plaane, lootusi, veendumusi, järeldusi ja teooriaid. Põhiomadused: 1. Informatsioon võib seal säilida minuti või paar, kuid ka kogu meie ülejäänud elu (püsivus sõltub tähtsusest). 2
(ingl k) Õige variant Good luck! T* produtseerimine ehk nimetatud parameetrite väärtuste maksimeerimine Masintõlke meetodid · Otsetõlge · Ülekanne · Tõlkimine vahekeele e. interlingva kaudu Otsetõlge · Asendatakse lähtekeele sõnad sihtkeele omadega · Järjestatakse sõnad ümber · Saadakse korrektne sihtkeele lause SYSTRAN automaatne tõlkesüsteem Ülekanne (1) · Lähtekeele analüüs: morfoloogiline, semantiline ja süntaktiline analüüs · Ülekanne: pärast morfoloogilist, semantilist ja süntaktilist analüüsi · Sihtkeele süntees e genereerimine: semantiline, süntaktiline ja morfoloogiline analüüs Ülekanne (2) Ingl k It´s snowing Alus Öeldis Lund sajab/ Öeldis Sihitis Sajab lund. Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi ilmajaam METEO. Tõlkimine vahekeele e. Interlingva kaudu (1) · Sisendlause täielik analüüs
Mäluhoidlad erinevad töötlusaja, hoidla suuruse, unustamismehhanismide poolest ning ka ajukahjustuste poolest, seega on see lihtsustatud mudel ka õigustatud. 3. Mis on känkimine ja rekodeerimine? Too näiteid. Känkimine - Info kokkupakkimine viisil, kus materjali organiseeritakse lihtsamateks tuttavateks ühikuteks Rekodeerimine -kodeeritud materjali ümbermõtestamine, et luua enesele parem viis millegi meelde jätmiseks 4. Mälu struktuur (materjali sisu alusel) – semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu. Kes pakkus esimesena välja idee ning leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi nende kolme mälusüsteemi eristamiseks? Kirjelda neid mäluliike (too välja ka erinevused) ning nende omavahelist seost. Too näiteid ka uurimustest, mis tõestavad nende mälu liikide erisust. Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud
Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja: on Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav: on Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema: semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst: keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika: keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid Teoreetiline keeleteadus: tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse
Tähendus on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja - on Saussure’i loodud termin keelelise vormi jaoks. Tähistatav - on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika(nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema - semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika - keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid Teoreetiline keeleteadus - tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja
Täpsus Kiirus Püsivus Lühi ja püsimälu Ikoon ja operatiivmälu. Valmisolek e. käepärasus. Mälu on liitprotsess, mis koosneb: - Meeldejätmisest e. omandamisest - Meelespidamisest e. säilitamisest - Meeldetuletamisest e. reprodutseerimisest - Taastundmisest. Meelejätmine: mehaaniline Mõtestatud Meeldejätmine: tahtmatu Tahtlik Mälu liigid: piltlik, sõnalis-loogiline, semantiline, episoodiline, liigutusmälu, emotsionaalne mälu. Mälu tüübid: kuulmistüüp, nägemistüüp, liigutustüüp.
Mälu, mälutehnikad Mälu Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas tugevdada mälu? Söök Energia Ärkamine Mälu treenimine Kordamine Tuupimise lõpetamine Harjumus Tänan tähelepanu eest!
Tähelepanu- valikuline info töötlus Tahtmatu- Eeltähelepanu- alateadlik (kui keegi räägib ja sa kuuled oma nimme ning kuulad) Tahtlik- egeerimine valgussähvatusele, valju häälele (10-12), õppimise alus Järeltähelepanu- tegevus muutub automaatselt. Ujumine ja jalgrattasõitmine. Maht- 4-7h 6. Mälu. Mälu liigid: tüübi ja ülesehituse järgi. Sensoone mälu. Primaarne ja sekundaarne mälu. Semantiline ja episoodiline. Amneesia. Protseduuriline mälu. Kognitiivne kaart. Mälu. Organismi võime salvestada, säilitada, taastada informatsiooni. Sensoone mälu-unustamine kohe pärast info vastu võtmist. Primaarne mälu- Lühiajaline mälu. Unustatakse, kuna lisandub uus info. Sekundaarne mälu- pikaajaline mälu, kus on mälu maht suur ent info kättesaamine on aeglasem. Semantiline- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse.(rohi on
sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel Saaja (semantiline roll) lause osaline, mis või kes väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Segmentimine sõna jagamine morfeemideks Semantika keeleteaduse haru, uurib keeles väljendatud tähendusi Semantiline roll tähendus, mille lausemoodustaja konkreetses lauses täidab Seotud morfeem morfeem, mis saab esineda ainult koos teiste morfeemide või sõnadega Siht semantiline roll, mis väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Silpkiri kiri, milles märgid tähistavad silpe Sotsiolekt sotsiaalne murre Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskondlike nähtuste seosed Sotsiolingvistiline liigitus keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas Substraat keel, mida mõjutab mingi teine keel Sufiks tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane Sünonüümia samatähenduslikkus
Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,...
· Võrrelge modernsust ja traditsionalismi ning tooge kummalegi platvormile tuginevaid näiteid Eesti ühiskonnas toimuvatest debattidest. · Mille poolest erinevad modernsus ja modernism? · Kas postmodernsus on modernsuse vastand või selle uusim versioon? · Milline on Saussure'i arusaam tähistamisest? · Kuidas määratleb Peirce märki ning mille poolest erineb see lähenemine Saussure'ist? · Milline on Frege tähistamisteooria? · Mida kujutab endast semantiline kolmnurk? · Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? · Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned? · Milline on fonoloogia mõju kultuuriteooriale? · Millised on strukturalistliku tekstiteooria põhijooned? · Kirjeldage Jakobsoni kommunikatsiooniskeemi. · Kirjeldage Chomsky arusaama keelest. · Mis on "teisene modelleeriv süsteem"? · Milline seisneb poststrukturalistliku tekstiteooria põhiline kriitika varasema tekstiteooria
noh nisugune/ noh ma mõtlen nii=et vaat käidi. kübar peas=ja, siis rinnahoidja=ja, ja ja siis kõrge kannaga kingad jalas. isegi niimoodi isegi juba olid ni=et see=oli minu arust oli mingid mingid et mini tuleb. 2 Lause mõte on seisukohtade sõnastamine. Lause nominatiivne (propositsiooniline, ekspressiivne, denotatiivne) funktsioon - tähistab situatsiooni Lause semantiline funktsioon tähistab situatsiooni ja modaalsust, aega jne. Lause pragmaatiline funktsioon vormistab teadet, suhtluseesmärki jms. Nende funktsioonide täitmiseks kasutab keel leksikaalseid ja grammatilisi vahendeid. Grammatilised vahendid: 1) muutetunnused / -vormid (-le, kändu), 2) abisõnad (peale, ei, kas, võib-olla, ka, võima), 3) prosoodilised vahendid (rõhk), 4) sõnajärg (isa ootab ema; ema ootab isa), 5) tervikstruktuurid (konstruktsioonid), Et sa võidaksid!) 3
harjumusi. · Mälu kolm vajalikku protsessi on materjali salvestamine e kodeerimine, meelespidamine ja meenutamine. · Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on
vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi varasem etapp. Selle juured on 19. sajandi lõpul alanud indiaani keelte uurimises, mis sundis keeleteadlasi ümber hindama ning uuesti formuleerima oma uurimispõhimõtteid ja meetodeid. areaallingvistika- võib uurida keelte jaotust e. seda, kuidas eri keeled maakeral paiknevad, missugused seigad mõjustavad keelekollektiivide suurust ja keelte esinemistihedust. areaalne e
Vaatluse puhul: võib see olla varjatud või avalik; vaatleja saab tegevustes osaleda või mitte; võib see toimuda standardiseeritud vaatlusskeemi järgi või olla paindlik; võib keskkond olla loomulik või spetsiaalselt kohandatud (laboris); võib objektiks olla uurija ise (enesevaatlus) või teised. 15. Milliste meetoditega saab mõõta põhjuslikku seost? Põhjuslikkuse seost saab kontrollida ainult eksperimendiga. 16. Mis on semantiline diferentsiaal? Tooge näiteid Semantiline diferentsiaalskaala (Semantic Differential Scale, Osgood Scale) Kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, milles on kaks vastandlikku adjektiivi eraldatud üksteisele järgnevate nimetamata kategooriatega. Hea 1 2 3 4 5 6 7 Halb. Sisaldab tähendust vastaja jaoks. Osgoodi originaali kasutatakse suhteliselt vähe. Sagedamini kasutatakse bipolaarset skaalat kus ühel pool on üks vastand, teisel pool on teine vastand
..................................... 10 6. Implisiitne mälu............................................................................................ 11 6.1. Protseduuriline mälu.............................................................................. 11 7. Eksplitsiitne mälu......................................................................................... 12 7.1. Episoodiline mälu................................................................................... 12 7.2. Semantiline mälu................................................................................... 12 8. Kujundimälu................................................................................................. 13 8.1. Nägemismälu......................................................................................... 13 8.2. Kuulmismälu........................................................................................... 13 8.3. Haistmismälu.............................................
Mälu liigid - Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. - Ikooniline ja ehhooniline mälu ikooniline mälu fikseerib nägemsorganitest saadud info, ehhooniline aga kuulmisel, haistmisel, maitsmisel ja kompamise teel saadud info. - Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbi elatud sündmustest. - Semantiline mälu puhtad teadmised. Mõtlemine Mõiste Mõtlemine on sümbolite, kujundite ja sõnade teadliku ja alateadliku kasutamise protsess. Mõtemisvõtted: - Analüüsi aluseks on vaadeldava nähtuse mõtteline jaotamine üksikosadeks, tervikut moodustavaiks elementideks - Näide: Ettevõttlus koosneb tootmisest, raamatupidamise, jurunduse jne. - Sünteesi käigus liidetakse üksikud osad, tunnused, omadused, funktsioonid üheks
ja praeguse identiteeti, teisalt uue enontsiatsiooni (lausumise) tähendust. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Märk— ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. 1.Matemaatilised ja füüsikalised teadused, kelle jaoks kord on alati silmnähtavate või verifikatsioonile alluvate ütluste deduktiivne ja lineaarne järgnevus. 2. Teadused (nt lingvistika, bioloogia, ökonoomika), mis püüdlevad diskreetsete, kuid sarnaste elementide sellisele korrastatusele, et nad võiksid astuda
Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu areneb hiljem kui semantiline o Aktiveerub aju EESOSA, täpsemalt ajukoore otsimikusagara parem pool ja
ütluse teemaks (TEEMA ehk TOPIC) ja mida ta kavatseb selle teema kohta öelda (REEMA ehk COMMENT). Mõttesüntaksist hakkab pihta mõtte täpsustumine,see on osa millest paljudel lastel hakkavad raskused.Sõltub kognitiivsest arengust:ei saa öelda rohkem kui on mälus või suheldes märkab. Mõttesüntaksi(mõtteprogrammis opereeritakse sisemiste sõnadega(keeleüksus iseenda jaoks),skeemide ja kujutlustega. ¤Semantiline süntaks: semantiline kirje, süvakäänded. Semantiline süntaks ehk lausete semantiline struktuur, ütluse sisuline täpsustamine:semantiliste tunnuste liigendamine ja järjestamine. Süvakäänete puhul pole tegemist grammatiliste käänetega, vaid tegemist on tähenduslike suhetega.Seosed maailma nähtuste ja keele vahel(puudutab teadmisi ja tähendusi-kui paljuga on laps oma keskkonnas kokku puutunud. Pindstruktuuri süntaks: lausemalli valik ja täitmine sõnavormidega, sõnakasutus, muuteoperatsioonid.
Klassikalised tööd sensoorse mälu omadustest on teinud George Sperling. Lühimällu sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. Nt kui sensoorses mälus oli üks puuvilju kehastavatest objektidest nähtav õun oma kuju ja rohepunase värviga, siis lühimälus talletub õuna skeem ning elustub ka semantiline representatsioon sõna "õun" vormis. Lühimälis püsib teave 20-40 sekundit. Kui selle aja jooksul sisestatakse teave püsimälu kujundavasse süsteemi, võib see ka püsimällu salvestuda. Püsimälus võib informatsioon säilida aastaid ja aastakümneid; olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on kolm peamist allsüsteemi: protseduurimälu, semantiline mälu, episoodiline mälu. Protseduurimälu on implitsiitne mälusüsteem, mis loob aluse
optimismiskaalal olid madalamad ka enesehinnandu näitajad. Tegemist on: a) positiivse korrelatsiooniga b) Negatiivse korrelatsiooniga c) mõlemad vastused on valed 2. Hüpotees on: a) valik populatsioonist b) toob välja muutujate vahelised seosed c) ei ole prognoos muutujate vaheliste seoste kohta 3. Mälu a) protsessiks on materjali reprodutseerimine b) protsessiks on ainult info säilitamine c) üheks alaliigiks on semantiline mälu, mis salvestab tegevust ja protseduure 4. Keskkonna, kui taastuva (kinnitused, karistused) süsteemi rolli rõhutasid käitumise kujundamisel ja ühtlasi viisid läbi katseid liimadega a) biheivioristid b) Sigmund Freud ja tema kaaslased 5. x suhtus y sse üldiselt hästi ning ei näinud tema nõrku külgi. Tegemist on: a) projektsiooniga b) oreooliefektiga c) aksentueerimisega 6. Taju a) iseloomustab terviklikkus
Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü Võõrtähed: c, q, x, y, w Võõrsõnatähed: f, s, z, z võõrtäht: Nicole võõrsõnatäht: Felix Ortograafia põhimõtted: *foneetiline õigekirja vastavus hääldusele *traditsiooni põhimõte tähendab säilitada kokkulepitud kirjapilt ka siis, kui see ei vasta nüüdishääldusele *morfoloogiline vaatamata hääldusele kirjutada sama morfeem ühtmoodi ja eri morfeemid erinevalt *semantiline rakendatakse eelkõige sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel (noor mees ja noormees) Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: *isiku- ja olendinimed, *koha- ja ehitisenimed, *asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel), *riigi- ja osariiginimed, *perioodikaväljaannete nimed, *autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumen...
Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protses...
• kas tahetakse rõhutada assotsiatsioone, mis tekivad uue ja vana nimetuse vahel • uusi nimetusi ei sünni keelde mitte ainult sõnamoodustuse teel, vaid ka tähendusmuutuste ning -ülekannete teel • tunnuseid, mida nimetamisprotsessis vajatakse, nimetatakse nimetamismotiivideks ning keeleüksuse tähendust vastavalt motiveeritud tähenduseks Motivatsioonitüübid • foneetiline motiveeritus • morfeemne motiveeritus • semantiline e. kujundlik motiveeritus • situatiivne motiveeritus • etümoloogiline motiveeritus • diskrimineeriv / mittediskrimineeriv motiveeritus Leksikaalse tähendusmuutuse liigid • uuenduslik tähendusmuutus • reduktiivne tähendusmuutus • tähenduse teisenemine Sõna kui grammatikaüksus: strukturaalne lähenemine sõnale • alates Saussure’ist eristavad strukturalistid keeles kaht tasandit: häälikkuju e. tähistuse (formatiivi) ja tähenduse (semeemi) poolt
aeglasem kui primaarse mälu puhul( suure hulga materjali sealt otsimine võtab aega [3]. Püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisidest[3]. 1) Protseduuriline mälu- seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigitustega ( jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine). Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu[3] 2) Semantiline mälu- Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes, pigem info tuleb maailma kohta mis inimene on omandanud otseselt või kaudselt. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust [3; 2]. 3) Episoodiline mälu- talletav info on seotud inimese endaga ja isiklikult kogetud elamusi. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali
Jaan Aru "Ajust inimeseni" Jaan Aru "Ajust inimeseni" räägib loo sellest, miks kõik inimesed on erinevad. Suurimaks põhjuseks on meie aju, mis on kõikidel inimestel erinev. Inimese aju mõjutavad tema pere, sõbrad, keskkond jne. Läbi aju töö saame me end liigutada. Ajus on palju erinevaid rakke, mis kokku saades tekitavad omavahel sidemeid, mis viivad endas edasi näiteks kindlaid liigutusi ja mõtteid teiste rakkudeni. 19. sajandil toimus suur õnnetus, ühe mehe ajust lendas läbi metallvarras. Õnneks jäi mees ellu, kuid tema ajus juhtus midagi. Tavaliselt säärastes olukordades inimesed surevad, kuid varras läbis ajupunkti, mis muutis ta isiksust. Peale seda avastati, et inimesi saab rahustada aju lõikuse abil. Sellist operatsiooni hakkas dr. Monits läbi viima sellist meetodit, see meetod viidi läbi üle 50 000 inimese peal. Operatsiooni käigus torgati väike metalli tükk inimese aju ja purustati närvikoed, mille...
reeglid, protseduurid), seoste graaf, mitmene pärimine. Freimi all mõistetigi alguses konstruktsiooni, mis esitas mingi objekti olulisi, seda objekti piiritlevaid ja teistest eristavaid omadusi. Edaspidi hakati freimidega kujutama objektide ja nende vaheliste seoste kirjeldusi sõltumatult sellest, kas need kirjeldused olid ammendavad või olemuslikud. 33. Semantilised võrgud: eesmärk, süntaks ja semantika, semantilise võrgu esitus. Semantiline võrk on mõistepõhine teadmuse esitus, milles objektid või olekud esitatakse sõlmedena, sõlmi ühendavad sidemed aga näitavad eri sõlmede vahelisi seoseid. 34. Statistilised meetodid masintõlkes. 35. Päringud loomulikus keeles. 36. Semantiline koosvõime. Eesti tegevused semantilise koosvõime alal. Avaandmed, linkandmed, semantiline veeb. Semantilise koosvõime all mõistetakse tarkvarasüsteemide võimet teistelt infosüsteemidelt saadud
tervikuna, iga kogu peegeldab autori hetkemaailma. Liikudes ajas on Hirv võtnud kaasa midagi eelnevast perioodist: paigutatuna uude konteksti on sel juba teine tähendus. Hirv on põiminud kogumikesse ka luuletõlkeid eestindanud 20. sajandi alguse prantslasi, ja teiste maade poeete, nagu Rilke, Lorca, Brodsky. Veel on Hirv tõlkinud saksa keelest näiteks Kristian Jaak Petersoni. Tõlkimine on Hirvele eelkõige teiste autorite põimimine oma poeetilisse universumisse. Hirve luulemaailma semantiline struktuur moodustub polaarsetest, omavahel lahutamatutest opositsioonidest: peateemad on surm/elu, öö/päev, kirg/tüdimus, aeg/ajatus või hetk/igavik ning mina ja sina. Need vastandid on äärmiselt ühtsed, kuuluvad orgaaniliselt kokku, tähistades sama teema vastaspoolt mitte ainult ööd pole päevata, vaid nende järgnevus on loomulik. Hirve luules leiab palju eri tüüpi helikordusi, ohtralt on homonüüm- ja täisriimide kõrval ka nn. ebatäpseid riime, ird ja liitriime
tagajärje tüüpi. Positiivne sarrustus kui joobes suureneb positiivsete emotsioonide osakaal. Negatiivne sarrustus kui joobes väheneb negatiivsete emotsioonide osakaal. Positiivne karistus kui joomise tagajärjel tekib peavalu. Negatiivne karistus kui alkoholi ostmisele kulub palju raha. 13. Mida väidab Hebb'i seadus? Neuronitevaheline suhtlus tugevdab nendevahelist ühendust. 14. Endel Tulving eristas eksplitsiitses mälus kaks liiki: episoodiline mälu ja semantiline mälu. 15. Hermann Ebbinghaus koostas unustamiskõvera, mis kirjeldab unustamise kulgemist ajas. 16. Täida lüngad E. Tulvingu poolt kirjeldatud mäluliikide nimetustega. ,,Sain pangast uues PIN-koodi. Õppisin selle pähe ja võin seda enda peas numbrina korrata tänu semantilisele mälule. Lisaks võin ma selle numbritele mõtlemata makseterminali sisestada selleks kasutan protseduurilist mälu. Selle isikliku sündmuse eelmisel kevadel juhtunust rääkisin teile tänu
idiomaatiline, semantiliselt läbipaistmatu tähendus ei tulene koostisosade tähendustest, on isoleeritud, läbipaistmatu, nt poissmees, laupäev, nurganaine, patukott.) 3) Sõna kasutatakse uue nimetamisfunktsiooniga. See siirdub ühest semantilisest valdkonnast teise, ilma et üleminek oleks formatiivselt fikseeritud. Toimub ülekanne, kas metafoorne või metonüümiline. Seda motivatsioonitüüpi nimetatakse semantiliseks või ka kujundlikuks. Semantiline motiveeritus ilmneb siis, kui mõne muu denotaadi tähistamiseks kasutatakse juba olemasolevat sõna, nt hiir, viirus, mälu arvutiterminitena. 4) Teatud keelemärgi kasutamisega assotsieerub kindel miljöö, keelemärk toob endaga keelevälisest maailmast kaasa spetsiifilise situatiivse markeeringu. Subjektiivne, nt peeglijärv. 5) Etümoloogiliselt motiveerituks loetakse sõnu, mis keele arengu varasematel etappidel on olnud veel
Genus on grammatiline kategooria, mis väljendab tegumoodi: isikuline/ umbisikuline. Aspekt grammatiline kategooria, mis seostub verbiga ja väljendab seisundi ajalist perspektiivi. Polaarsus grammatiline kategooria, mis väljendab jaatust või eitust. Arvuklassifikaatorid substantiivide klassifitseerijad, mida kasutatakse koos numeraalide või kvantoritega, harva ka demostratiividega. Semantiline roll lauses verbiga märgitud tegevuse, sündmuse, situatsiooni osalejad. Agent semantiline roll, mis väljendab tavaliselt elusat osalejat, kes sooritab tegevust. Nt ma jooksen. Patsient lause osaline, kes või mis on mingis situatsioonis või teeb midagi. Nt mulle tuli kiri. Teema semantiline roll, mis viitab esemele või olendile, kes või mis paikneb kusagil või on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Nt kris andis raamatu ellale. Saaja semantiline roll, mis väljendab omaduse ülekande lõpp-punkti. Tüdruk sai vanematelt taskuraha.
Lähte Ühisgümnaasium KUIDAS MÄLU TÖÖTAB Referaat Autor: Catrin Kelly Reppo Allikas: ,,Õpi meelde jätma"- Dominig O´Brein 2018 SISUKORD 1.MÄLU................................................................................................................... 3 1.2.Mälu tüübid................................................................................................... 3 1.1.2. Sensoorne mälu............................................................................................ 3 1.1.3. Lühimälu....................................................................................................... 4 1.1.4. Püsimälu...................................................................................................... 4 2.1. Uni, unenäod ja mälu................................................................................... 5 2.2. Mälu ja õppimine.........
4. Tähelepanu liigid on: tahtelisjärgne-, motoorne-, jagatud tähelepanu. 5. Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: kujund, mõisted, stsenaariumid. 6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega tõene. 7. E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: semantiline, protseduuriline, episoodiline. 8. Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Nt suureneb inimesele virguse aste ja tähelepanu valivus. tõene 9. Intelligentsuskvoot (IQ) on: vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 10. Tajukujund on alati täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub väär.
nendega manipuleerimist Eestalsed mälu-uurijatena: o Endel Tulving (sünd: 1927) o E.Tulvingu mälu uurimus: MÄLU (raamat): Eksplitsiivne—semantiline, episoodiline Implitsiidne—protseduuriline, praiming Pikaajalise mälu liigid: o Semantiline mälu- jalgrattasõit, muusikariistade mängime (ei pea meenutama, kuidas seda teha), mälu teadmiste ja faktide kohta. Faktimälu. Mida oleme lugenud, kuulnud jne o Episoodiline mälu- mälu meiega juhtunud sündmuste kohta, episoodid, teave sündmuste kohta, kus on inimene ise osalenud. o Protseduuriline mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi
Olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. D. on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. keele püsivus (muutumatus) muutlikkus Püsivuse (immutabilité) kindlustavad: 1. Märgi suvalisus 2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Bertrand Russell Deskriptsioon: Russell püüdis vabaneda loogilistest "ebamugavustest", mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab
Nimetage lõppkasutajale orienteeritud keeletehnoloogia valdkonnad Eestis. - Kõnesüntees - Kõnetuvastus - Inimene-masin dialoogsüsteemid - Grammatikakorrektor - Infootsingud - Masintõlge - Leksikograafi töökeskkond Nimetage keeletehnoloogia valdkonnad Eestis, mis on vajalikud lõppkasutajale suunatud rakenduste loomiseks. - Morfoloogiline analüüs ja süntees - Sõnamoodustuslik analüüs ja süntees - Süntaktiline analüüs ja süntees - Semantiline analüüs ja süntees - Kõneaktide tuvastaja Selgitage mõisteid: - Masintõlge - tõlkimisprotsess, mille puhul põhitöö viib läbi arvuti. - Kõnetehnoloogia keele arendamiseks kasutatav tehnoloogia (programmid, andmed) - Infootsing - on toimingud, meetodid ja protseduurid talletatud andmetest informatsiooni saamiseks etteantud teemal. - Keeleressursid - elektroonilised andmekogud, mida kasutatakse keeletarkvara väljatöötamiseks. Mis on kõnesünteesi eesmärk?
.................................................................................... Protseduuriline mälu............................................................................................................. Ikooniline ja ehhooniline mälu............................................................................................. Episoodiline mälu................................................................................................................. Semantiline mälu.................................................................................................................. Mälu tüübid:.............................................................................................................................. Motoorne mälu...................................................................................................................... Kujundimälu............................................................................
Proovisin otsingusse sisesdada kuupäeva 20/01/61- andi kõigepealt kui mitu aastat, kuud , nädalat ja päeva see oli aga oli ka mainitud president Kennedy ametisse asumine. Tulemusi esitas ikkagi otsitava tähtsuse järjekorras. Alguses olin nõutu, kuna ei saanud aru kuidas otsimootor tahab, et ma otsitava küsimuse sisestaksin. Arvan,et keerulisemate küsimuste otsimist peaks veel harjutama. SenseBot - http://www.sensebot.net/ SenseBot on semantiline otsingumootor, mis teeb ise päringuid erinevate veebilehtedelt ja seob siis informatsiooni kokku.Selleks, et oma päringule vastuseid saada on erinevaid võimalusi.Semantiline otsi mootor API on paigutatud arvuti pilve. See annab praktiliselt piiramatud võimalused kliendi otsingutele. Semantilise API funktsioonid on" kaevandamine"- semantilises mõistes lehelt või dokumentidest.Saab tekitada mitme dokumendi kokkuvõte ühele leheküljele.Seega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
