antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus - isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus 'inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal - antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele -, ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis
Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määtatud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikst aadlike omavalitsusest asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse- Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. Järgmine Balti erikorra nõrgenadmise
=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7 Nq7M:&tbnh=121&tbnw=145&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26um %3D1%26hl%3Det%26sa%3DN%26biw%3D1285%26bih%3D560%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=rc&dur=281&ei=OMb0TMiiEsnqOY ylNQG&oei=OMb0TMiiEsnqOY ylNQG&esq=1&page=1&ndsp=22&ved=1t:429,r:0,s:0&tx=31&ty=33 Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhiavastased väljaastumised Seisuslike eesõiguste kaotamine Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine Talupojad vabad teotööst Kirikumaade riigistamine 1790. aastal kaotati aadliseisus Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Deklaratsioon oli eeskujuks paljudele teistele riikidele Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus Seadusandlik Kogu
Independendid ,,Ettepanekute peatükid" - konstutsiooniprojekt Parlament Südametunnistuse vabadus Usuvabadus Oliver Cromwell Levellerid John Lilburne Võrdsustajad · seisuslike privileegide kaotamine · isikuvabaduste kindlustamine Demokraatliku vabariigi taotlemine ,,Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt Üldine valimisõigus Tõelised levellerid ja digerid Tõelised levellerid Probleemid põllumajanduses · tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley Kehvikute koloonia asutamine Saadeti laiali 1650
Nimi Tähtsamad seisukohad Independendid 1. Riigi valitsemisel juhtiv osa parlamendile 2. valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3. üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast. 4. valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes 5. parlament pidi olema ühekojaline, kuningavõim tuleb asendada vabariigiga. 6.
mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubanduse laienemine, tekkis rohkem konkurentsi ja ostjaid hakkas juurde tulema jne, tekkis tootmine. Suur eeldus oli transpordi areng. Tänu sellele kaubad liikusid, saadi sidet välis maailmaga jne. Eelduseks oli ka tsunftireeglite asendamine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. Kõik võisid kaubelda, ei olnud selliseid karme piiranguid. Tagajärgedeks oli seisuslike eesõiguste kadumine. Inimesi võrdsustati rohkem. Kaubelda said kõik, tekkis konkurents kaubanduses. Oma arvamusi avaldati rohkem, millega võis saada rohkem ideid juurde kuidas muuta ühiskonda paremaks. Muutused olid ka tööstuses, enam ei olnud ainult põllumehed vaid töölised. Elustiili poolest muutus see et inimesed kolisid rohkem linna poole, kus oli võimalik siis tööd leida, kaubelda jne. Noored suundusid rohkem linna, kus saadi siis sotsiaalset abi. 3
privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti erikord 1710. aasta rüütelkondade ja linnade kapitulatsioonidega, mida
esinduskogud, millele tugineb tänapäeva demokraatia. Esinduskogu lähtus põhimõttest ,,Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit". Kuid erinevalt tänapäevast oli keskaja esinduskogu seisuslik ehk erinevad seisuserühmad langetasid otsuseid eraldi. Seisustesiseselt kasutati enamusprintsiipi, seisuste vahel üritati üksmeelele jõuda läbirääkimiste teel. Seisuse esindus koosnes kahte tüüpi saadikuist, mis sõltus kas ametikohast ning tiitlist või olid valitud seisuslike organisatsioonide poolt. Talupoegi esindasid tavaliselt nende isandad. Keskaegse seisusliku esinduse moodustasid tavaliselt kolm kuuriat vaimulikud, aadlikud ja linnad või kaks koda ülemkoda ja alamkoda. 14.-17. Saj toimusid kuninga ja esinduskogude vaheline võimuvõitlus. Riike, kus esinduskogu suutis võimu haarata, nimetati aadlivabariikideks. Paljudes riikides suutsid aga kuningad esinduskogust vabaneda ja jõuda absoluutse võimuni, mistõttu nimetatakse sellele järgnevat
järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Humanism ja humanistid * Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis olid humanistid inimesed, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. * Humanistid vastutusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes (1304-1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seos kirjanduses * Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. * Hakkati rohkem kirjutama teoseid, komöödiaid, draama näidendeid jpm. Suurkujud * Giovanni Boccaccio (1313–1373)
majja saatmine ning kõikidest seisuslikest õigustest ilmajätmine. 52 Дело о краже колокола с Фишермайского кладбища в Ревеле. – EAA.105.1.11602. 53 NS art 226 lg 1 järgi oli sissemurdmise eest kabelisse või kaugel asuvasse kiriku hoidlasse ning raha või mittepühitsetud, aga vajalike asjade varguse eest ette nähtud karistuseks seisuslike õiguste kaotus ja arestimajja saatmine 4–5 aastaks; lg 2 järgi raha või mittepühitsetud, aga vajalike asjade ettekavatsetud varguse eest kabelist ja kaugel asuvast kirikuhoidlast oli karistuseks seisuslike õiguste kaotus ja arestimajja saatmine 3–4,5 aastaks. Lg 3 järgi alandati raha või mittepühitsetud, aga vajalike asjade varguse korral kabelist ja kaugel asuvast kirikuhoidlast ilma sissemurdmiseta ja ette planeerimata karistust ühe taseme võrra.
Kuidas Prantsusmaa(1789-1815) mõjutas euroopat ja maailma Prantsuse revolutsioon, mis algas 18 sajandi lõpul ja lõppes 19 sajandi algul omas suurt mõju tervele euroopale ja ka maailmale. See tõi kaasa palju muutusi ühiskonnas, eluolus ja riikide suhetes. Revolutsiooni tõi kaasa suured muutused Prantsuse valitsemises ja seisuslike ebavõrdsuste küsimused. 1789. aastal võeti vastu revolutsiooni programmdokument, “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”. See koosnes seitsmeteistkümnest punktist ,see pani paika põhilised inimõigused: õiguse vabadusele, -omandile, -julgeolekule ja -vastupanule rõhumise puhul. Deklaratsiooni lõpus toonitati, et omand on püha ja puutumatu. Minu arvates oli see vajalik, paljud riigid hakkasid seda deklaratsiooni järgima. Nüüd muutusid
Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner
¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest ¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued ¤ Pratimoksa - munkade käitumisjuhend ¤ Sindhu - Induse jõgi ja selle alamjooksul asuvad piirkonnad ¤ Tekkimatuuuuu - nirvaana ¤ Vastaskallas, teine kallas - nirvaana ¤ Viis - esimesed viis, mis tuleb läbi lõigata on usk "mina" olemasolusse, kahtlused, kiindumus väärasse, himud ja pahatahtlikus. Järgmised viis, millest tuleb loobuda on iha kelada kuju omava olendina, iha elada kujuta olendina, upsakus, käsritus, nõemdus
me Arial;}Arial Baltic;}} {*generator Msftedit 5.41.21.2508;}viewkind4uc1pardqrf0fs20par pardqcpar par bfs24 Kuidas m'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?b0fs20par pardpar par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, mis t'e4hendas talupoegadele eraomandit, ja Rousseau arvates 'fchiskondliku korrapar par alus
mäeahelikku. 8. Miks vallandus revolutsioon just Prantsusmaal, mitte aga näiteks Inglismaal või Habsburgide valdustes? Kuna Prantsuse kuninga võim oli kõige suurem ja ülejäänud seisustel, ka kõrgematel, oli õigusi vähe.- 9. Leidke 5 revolutsioonist alguse saanud nähtust, mis ulatuvad ka meie aega? Demokraatlik valitsemisviis, inimeste võrdsus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist, seisuslike privileegide puudumine, üldine sõjaväekohustus, meetermõõdustik ja kümnendsüsteem. 10. Andke hinnang Napoleoni osale ajaloos. Põhjenda arvamust. Napoleon tekitas euroopas suurt segadust, näidates et senine valitsemisviis hakkab ennast ammendama. Võttis ette suuri vallutusi, muutudes liiga ahneks. Eriti palju mõjutas arenguid saksamaal, kus sai alguse rahvastiku eneseteadvuse tõus, mis levis hiljem laiemalt ja viis rahvusriikide tekkeni. 11
oma asju iseseisvalt ajama. 1869. a toimus Tartus I üldlaulupidu 8. Taasavatud Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu- , õigus- , arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus Tartus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tartu Ülikoolist kujunes 19. saj maailmatasemega õppe- ja teadusasutus. 1820 - loobuti ühtluskoolist, pöörduti tagasi seisuslike õppeasutuste süsteemi juurde. Selge koolikorraldus: maal · vallas vallakool; · kihelkonnas kihelkonnakool; · õigeusu talurahvakoolid (rajati 1840. aastatel, kõige rohkem Saaremaal); linnas · elementaarkoolid; · kreiskool (eestikeelseid ei olnud, üks venekeelne, 1870. a nim linnakoolideks, asutati reaalkoolid); · gümnaasium; · ülikool. 9. Fr. R. Faehlmann ( 1798 - 1850) ÕES,eepose koostamise idee, Carl Wilhelm Freundlich
Kas Inglismaad võib pidada 19. sajandi alguses riigiks, millest peaks eeskuju võtma? Selle arutlusega püüan ma välja selgitada, kas 19. sajandi Inglismaad võis pidada riigiks, millest teised oleks pidanud eeskuju võtma. Inglismaal, kui saareriigil, puudus Euroopa mandririikidele iseloomulik vana kord oma seisuslike vastuoludega. Inglismaal oli juba ammu kukutatud absolutistlik valistemiskord ja riigis kehtis parlamentaarne monarhia. 1789. aastal alanud Prantsusmaa revolutsioonil olid samad eesmärgid. Inglismaa suhtus revolutsiooni algusest peale negatiivselt, sest kardeti revolutsiooni mõjude edasikandumist Inglismaale ja see oleks kaasa toonud ettearvamatuid tagajärgi. Selle hirmus karmistati seadusi ja hakati osalema Napoleoni vastastes koalitsioonides, mis nõudsid suuri rahasummasid
Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvuslik liikumine 1860-1918 ÄRKAMISAEG 1860-1880 Ärkamisaja eeldused: · Eestlastel üldine kirjaoskus · Vennastekoguduse liikumine · Pärisorjuse kaotamine · Talude päriseks ostmine algas · Eeskuju Lääne-Euroopast ITAALIAST · Juhid haritlaskond (Hurt, Jannsen, Jakobson, Cimze, Masing, Faehlmann, Kreutzwald, Reiman) Põhjused: · Seisuslike vahede kaotamine · Sooviti võrdseid majanduslikke seise ühiskonnas · Rahvusliku identiteedi leidmine · Kultuuri arenguks võrdsed võimalused · Eesti keelele laiemate õiguste saavutamine Tähtsad sündmused: ''Pärnu Postimees'' 1857 ''Kalevipoeg'' 1857-1861 Keskused: Tartu, Viljandi, Peterburg I üldlaulupidu Aleksandikooli liikumine EKmS 1869 1860 algusaastatel 1872 Jannsen, L
Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e.
Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku Balti-Saksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. 1802-talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põhise kasutamise õiguse jätkusuutliku talu pidamisel. Otsustati asutada valla ja kihelkonna kohtud
kuningas Charles I surma ja hukati. Levelleride liikumine- inglise revolutsiooni ajal kujunes uue ideoloogilise ja poliitilise suuna e. levellerite liikumine mille rajajaks oli John Lilburne(1614-1657) ta arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. Liikumisele andis nime võrdsustamise idee, millest tulenevalt hakati lilburne´i pooldajaid nimetama levellerideks. Võrdsust mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. 1647a. oli neid 15000-20000. Parlamendi areng- 1215 võeti vastu dokument magna chartae. Suur vabaduskiri. 1265 kutsuti kokku parlament. Parlamendil on kaks koda *ülemkoda- lordide koda, sinna määrati inimesi kuninga poolt nimekate aadlike hulgast *alamkoda- seisuskoda, liikmed valiti igast krahvkonnast ja suuremast linnas 2 esindajat. Parlamendi õigus oli määrata makse. 1603 muutus olukord võimuga. Tuli võimule James I
kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Täies avaruses avanes antiik inimkonnale alates renessasist. Humanistid vastandati teoloogidele ja vaimulikkudele. Kuid väga varakult, alates juba Petracost, hakkas humanistide õpetus tähendama ka inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele kirikudogmade, seisuslike normide või maiste võimude poolt. 3)Dante ,,Uus elu" on pihtimisraamat, sest 31 luuletust koos proosakommentaaridega on Dante pihtimus armastusest oma isa sõbra tütre, hiljem ühe aadlikuga abiellunud Beatrice'i vastu. Teos laseb jälgida armastuse süvenemist, aga ka sisekõhklusi ja piinu, mida see luuletajas tekitab Armastuse pihtimine. Sisepagulus, eksinud inimene. Uue maheda stiili kõige olulisemad tunnused:
Pärast teost kodusõda Pride-i puhastus riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 ,,Ettepanekute peatükid". Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Dokument ,,Rahva kokkulepe"- demokraatliku konstitutsiooni projekt: üldine valmisõigus kõigile meestele alates 21.a. Kuningavõim tuli asendada vabariigiga. Inimeste võrdsus seaduste ees, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Rajaja John Lilburne. Tõelised levellerid 1647 vastandusid levelleritele tarastamisest tekkinud probleemide tõttu: ,,Kõik
Kuidas mõjutas Viini kongress Saksamaa saatust: Saksa Liit, SaksaRooma riiki ei taastatud, Saksamaal ei lubatud täielikult ühineda. Nelikliit: Venemaa, Austria, GB, Preisimaa. Ül: Pr võimalike agressioonide vastupanek. Püha Liit: Prantsusmaa, Austria, Venemaa, Preisimaa. Ül: riikide poliitika kooskõlastamine. Absolutism kuni 1791: 1. Generaalstaatide kokku kutsumine 2. Bastille`i vallutamine 3. Tühi riigikassa 4. VäikeTrianon 5. Louis XVI Asutav kogu 17981791: 1. Seisuslike eesõiguste kaotamine 2. Kaotati kirikukümnis ja tsunftid 3. "Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon" 4. Võrdne maksustamine 5. Konstitutsiooniline monrahia Seadusandlik kogu 17911792: 1. Marseljees 2. Revolutsioonisõdade algus e "Isamaa on hädaohus" 3. Kuninga põgenemine Vabariik 17921795: 1. Jakobiinid, zirondiinid ja soo 2. Kuninga kohtu alla andmine ja hukkamine 3. Dekreet emigrantide maade müügi kohta 4. Revolutsioonikalendri kasutuselevõtt 5
Priikslaskmine Riigivõimu mõjutusel võttis Eestimaa rüütelkond 1816 a. ja Liivimaa rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos liikumisvabaduse piiranguteta Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826. ja Eestimaal 1836. aastaks) Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja kohtu üle. Talumaal moodustati mõisade kaupa seisuslike omavalitusüksustena vallad Kogu maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks Talupoja senine maakasutusõigus ja koormisenormid kadusid Talupoeg oli sunnitud vaba lepingu põhimõtete kehtimisest hoolimata tegelikkuses rentima mõisnikult lühiajaliseks kasutamiseks maad, tasudes teotööga Taluperemehed kasutasid mõisateoks maata talupoeg Vilja- ja viinahindade langus tõi mõisamajaduse kriisi Uuendused suurendasid mõisa tööjõuvajadust
raskuspunkt: inimest hakati määratlema kui „poliitilist looma“ ja kultuuri põhiliseks psühholoogiliseks mehhanismiks sai hirm. Häbi reguleeris kõigi inimeste jaoks ühist, aga hirm määratles nende spetsifikatsiooni riigi suhtes, st selle, mis antud etapil näis kultuuriliselt domineerivat. c) Kolmas etapp: üleriigilise korrastatusega kollektiivi foonil väiksemate gruppide tekkimine – klasside tekkest kuni sugulaste, naabrite, elukutsete, institutsionaalsete, seisuslike korporatsioonide tekkimiseni. Igaüks neist gruppidest näeb ennast võrdluses kõigi ülejäänud inimeste käitumist reguleeriva organisatsiooniga kui kõrgema korrastusastmega ühikut. Häbi abil reguleeritust tajutakse kui kõrgeima korrastatuse näitajat. Tuleb rõhutada, et nimetatud kolm etappi on eelkõige loogilis-heuristilised, kuna ajalooliste protsesside reaalne kulgemine toimus kahtlemata tunduvalt keerulisemaid ja mitmekesisemaid teid pidi. 7
ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele , ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis
ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele –, ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis
3. 1802/1804 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg jäi pärisorjaks; Mõisnike ja talupoegade suhted olid sätestatud seadustega; Talupoeg võis tegelega talude arendamisega, sest oli kindlustunne tuleviku suhtes; Suurenes talupoegade eneseteadvus. 4. 1816/1819 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Napoleon oli vallutanud suured alad ning asunud kodanlike reformide teostamisele, talurahva pärisorjusest vabastamisele ja seisuslike eesõiguste kaotamisele. Vene tsarism oli sunnitud suurematele järeleandmistele Baltikumis. Eeskujuks võeti 1807.a agraarreform Preisimaal. 5. 1816/1819 talurahvaseaduste sisu Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks, samas oli maa mõisniku ainuomand. Selleks, et maal elada, tuli seda rentida. Normeeritud koormised asendati ,,vabade'' rendilepingutega. 6. 1816/1819 talurahvaseaduste mõju/järeldus
Renessanss (prantsuse keeles taassünd) keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, eelkõige Lääne-Euroopas 14-16. sajandil, sai alguse Itaaliast. Renessanssi aja mõtlejad pidasid inimest heaks, kuigi nad ei öelnud, et inimesed oleksid vigadeta. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest. 2. Uued kirjanduse liigid · sonett keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssiajal. Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca ,,Laulude raamat" · novell uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega lugu. Rajajaks peetakse G.Boccaccio't teosega
Arstiteadus 17 saj. Ravimeetodid: klistiir, 17 saj. Arstiabi osutajad: Edward Jenner-vaktsinee kupud, aadrilaskmine ämmaemandad, habemeajajad -rimine rõugete vastu Valgustatud Absolutism Austrias Valgustatud despootia Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt. Seisuslike esinduskogude õigusi kärbiti. Jan Sobieski aitas tagasi lüüa Türgi rünnakut. Maria Theresia(1740-1780) oli vastu valgustusele Sõjaväereformid: 1. Liisuvõtmise teel valiti inimesi sõjaväkke 2. Kroonimaa maksab makse ja tagab nekrutid Finantsreformid: 1. Kaotati riigisisesed tollimaksud. Kriminaalkoodeks:
Kõige rahutumaks piirkonnaks muutus Pariis, kus rahvas lõi kodanikukaitse ehk rahvuskaart. Rahvuskaart vallutas 14.juulil 1789.aastal Pariisis Bastille kindluse ning selle sündmusega algaski revolutsioon, mis tähendas ka eelkõige suurt pöördepunkti nii Prantsuse riigile kui ka tervele maailmale. See sündmus pööras kogu Prantsusmaa pea peale ning tänu kindluse vallutamisele algasid mitmed ümberkorraldused. Üheks tähtsaimaks ümberkorralduseks võib pidada 1789. aasta augustis seisuslike eesõiguste kaotamist. Minu arvates see lihtsustas rahva olukorda paljuski, sest võrdustati kõigi seisuste vahel maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel. Talupojad vabastati teotöödest ning kaotati ka kirikukümnised. Mitmed ümberkorraldused puudutasid ka kirikut ja vaimulikkonda, eelkõige sellepärast, et kiriku maad võõrandati ning pandi oksjonile. 1790.aastal kaotati aga aadliseisus,mille käigus keelustati aadlitiitlite ja vappide kasutamist
Puritanism inglismaa kalvinistide liikumine. Kirik tuleb puhastada igast saastast. Tuleb olla tagasihoidlik ja tööd teha. Predestinatsioon ettemääratus. Kõik on ette määratud jumala poole ja inimene ei saa ise midagi teha. Ühed on õndsad ja teised mitte. Schade! Kavaler ümarpeade vastasleerid olev inimene. Kandis uhkeid riideid ja soengut. Ümarpea kodusõjas parlamendi pool olijad. Puritaanid. Kandsid musta ja juukseid oli vähe. Leveller seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvadabuste kindlustamine, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Kõik võrdsed. Kolmas seisus talupojad ja töölised Ilmaliku kutsumuse õpetus tee oma tööd hästi ja sul läheb hästi. See meeldib jumalale. Sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust. Hugenott prantsuse kalvinist. Prespüterid puritaanid, kes tahtsid, et koguduse eesotsas oleks koguduse vanemad presbüterid. Need valiksid koguduse vaimulikud. Piiskoppi ei ole.
3.Põhjused: 3nda seisuse rahulolematus vaid nemad pidid maksma makse ega omanud poliitilisi õiguseid halb majanduslik olukord maksude tõstmine, rahva elatustaseme langus linnakodanlase soov omada võrdseid poliitilisi õiguseid I ja II seisusega 4.I vaimulikud(140000), II aadelkond(40000), III lihtrahvas(20mlj) 5.Revolutsioon algas 1789 14.juuli Bastille kindluse vallutamisega lihtrahva poolt. Asutava Kogu muudatused: seisuslike eesõiguste kaotamine 26.aug 1789-,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon''-inimesed on sünnilt võrdõiguslikud, sõna-,usu- ja trükivabadus kirikumaade võõrandamine aadliseisuse kaotamine asehalduskorra muutus provints->departemang 3.sept 1791-I põhiseadus->konstitusiooniline monarhia 6
rahva muinasajast. Juba valgustusajastus endas leidus rohkesti märke sellest, et XVIII sajandil tormiliselt levima hakanud ratsionalism ja iseäranis materialism ühiskonna vaimsele osale täielikku rahuldust ei toonud. Pigem tajuti nende filosoofiaid kui tuge kodanlusele, mida ajendas peamiselt maine äriinstinkt. Sellepärast leidsid Rousseau loodusreligioon ning saksa vararomantilise "tormi ja tungi" tundeline mäss inimest ahistavate nii seisuslike kui ka mõistuslike normide vastu eriti tollase noorsoo seas vaimustunud poolehoidjaid. Looduse- ja loomulikkuseihalus kujunes romantismis üleüldiseks kultuseks. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist lihtsasse maaellu ja looduse rüppe. Ka mineviku idealiseerimine sugenes samast lättest: keskaja rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kelles mõistus ega eelarvamused polnud tundeid lämmatanud
olid rikkad, targad ja võtsid vahelt, sellep. Ka tänapäeval neid vihatakse, sest nad on targad noh. Juute vihatakse ka sellep. Et nende käsul hukati Jeesus Kristus. *Hakkasid laialt levima, eriti rikkurite hulgas idamaised luksuskaubad, eriti vürtsid. *Idamaade eeskujul muutusid kombed peenemaks, hakati ennast rohkem pesema, lauanõusid rohkem kasutama, kahvel nt. *Hakati kasvatama Idamaised kultuure. Idamaadelt tulid tuuleveskid, erinevad sõnad nt. Diivan nt. Seisuslike esinuskogude tekkimine Taustaks oli tsentraliseeritud riikide tekkimine ühtse keskvõimuga riik. Kuninga ainuvõim. 1265.a Inglismaal parlament, koosneb 2 kojast, ülemkoda sinna kuulusid kõrgvaimulikud ja kõrgaadlikud. Alamkoda alamaade vaimulikud ja linnade esindusm, Prantsusmaal 1302a. Generaalstaadid. Neil oli ühekojaline, 3 seisust: aadlikud, vaimulikud ja linnakodanikud. Toimusid eraldi ja hääletasid eraldi. Parlamendid otsustasid maksude küsimused
meelsusele oli patt Independenid- juhtiv poliitiline suund, toetajaskond olid ohvitserid. ,,Ettepanekute peatükid"- konstitutsiooniprojekt, mis käsitles ka tuleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke. *kellel pole varandust pole riigis ka huvisid. Majandus: *monopolide kaotamine *südametunnistuse vabadus *parlamendi laiali saatmine *uus kord valimiste läbi viimises Levellerid rajaja John Lilburne -> võrdsustamise idee: seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabaduse kindlustamine (usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus);"Rahva kokkulepe"-> demokraatliku konstitutsiooni projekt e.üldine valimisõigus, parlament 1 kohaliseks, kuninga võim tuleb asendada parlamendiga, kõikide inimestevõrdsus seaduse ees, vandemeeste kohtu vajalikkus. Tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine *talupojad maad ei saanud, vaid muutusid rentnikeks ja põllutöölisteks, keda võis nende
rahvale. · Keskaegset Euroopat olid ühendanud kristlus, kuid nüüd oli see lõhenenud ja asemele pakuti rahvusriigi ideed. Rahvusriigi rahval ja valitsejal on ühised huvid, kaitsma peab neid valitseja. · Kuningas hakkas looma regulaarväge endise rüütliväe asemel, mistõttu ei sõltunud ta enam vasallidest ja sai sõnakuulmatuse korral nende vastu kasutada sõjaväge. · Seisuslike kogude tähtsus väga väike, valdavalt piirdus see maksude üle otsustamisega. 4. Absolutismi tunnused. Absolutismi tunnused: · Riigi võim on jagamatu ja selle teostajaks on ainuisikuliselt valitseja · Majanduselu juhtimine on riigi käes ja põhines MERKANTILISMIL majandusteooria, mille järgi rikkuse allikas on raha. Et seda hankida, tuleb arendada aktiivset väliskaubandust, eelkõige minimaalset importi ja maksimaalset eksporti
Antud teos koosneb mitmest osast, millest suurima populaarsuse on saavutanud "Kuulsuse narrid", mille peategelasteks on Salomon Vesipruul, kes arvab ennast maailmakuulus luuletaja olevat ning Jaan Tatikas, kes enda arvamuse kohaselt pidavat olema väga andekas leiutaja. Samuti väärivad tähelepanu mõningad Bornhöhe jutud, näiteks "Kollid", mis on ilmunud ajalehes "Uus aeg" 1902. aastal. See jutt, nagu ka mitmed teisedki, kujutab 80-ndate aastate linnaolustikku oma seisuslike ja rahvuslike probleemidega ning vanade tavadega, mida hakkas äkki mõjutama uuema aja hoovus. Bornhöhelt on ilmunud veel mitmeid reisikirjeldusi, näiteks "Usurändajate radadel" (1899); omapoolne töötlus Reinuvader Rebase loost (1892); ümberjutustus Robinson Crusoe (1891) ja Don Quijote (1900) seiklustest ning mõningaid tõlkeraamatuid saksa ja vene keelest. Raamat "Tallinna narrid ja narrikesed" on üks Bornhöhe teostest, mis ei kuulu ajalooliste romaanide hulka
Õpilasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas säilinud tänu kesksaegsete munkade ümberkirjutustele - , ei olnud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis). Humanistid vastudusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes (1304-1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidens nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keels ja uurisid mingit kitsast ala antiigid, kui ka kirjanikke (nt: Petraca, Boccacio, Shakespeare, Cervantes) kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15.sajandi lõul ja 16 sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasi kuutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka
Ajaloo kordamis küsimused Balti erikord: · Paul I kaotas asehalduskorra ja taastas Balti erikorra. · Koostati Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Endised priviileegid taastati. · Vastuseis Venemaal- need seisid vastu, kes tahtsid imeeriumit üheks tervikuks muuta. Kubermangu valitsemine: · 1801.a loodi ühtne kindralkubermang (Eesti- ja Liivimaa kubermang) · Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu esindaja kuberner · Järelvalve funktsioon kõigis tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · Kubermangule allus sõjavägi
valitsemisel parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Valimisõigus anti kõigile maksumaksjatele. Majanduses seati eesmärgiks monopolide kaotamine. Usuküsimustes taotleti südametunnistuse vabadust, sh. Puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Teise uue poliit. suunana kujunes revol. ajal välja levellerite liikumine, rajajaks John Lilburne. Kuninga võimu vastu. Rahvas võimu tegelik allikas, parlamendi volitused seega piiratud. Võrdsustamise idee seisuslike privileegide kaotamine ja iskuvabaduste kindlustamine usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Ideaaliks demokraatlik vabariik. Sellega ühinesid ka sõdurid. "Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast, valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes. Ühekojaline parlament, kuningavõimu asendamine vabariigiga. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees,, vandemeeste kohtu loomise vajadus
1. Renessanss. - Sõna ,,renessanss" tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV-XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus
tõestada. Lisaks on Balzac'i eesmärgiks tutvustada tolleaegset Prantsusmaad. Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal kohal raha ja seltskonnaelu. Autori taotlus on kirjeldada tolleaegset miljööd ja tegelasi. Ta kirjeldab kõike väga täpselt, peensusteni, et tuua välja kontraste rikkuse ja vaesuse vahel ning luua lugejas kujutluspilt tolleaegsest elust.
Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. Järgmine Balti erikorra nõrgendamise etapp oli Keisririigi poolt linnade omavalitsusseaduse muutmine, mis võimaldas osaleda eestlastel senises sakslaste poolt juhitavate linnade omavalitsuses. http://et.wikipedia
Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamsit jne. Raad oli ka kõrgemaiks kohtuvõimuks linnas. Rae kõrval võttis küllalt aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond. Ta tegi seda mitmesuguste seisuslike ja ametilaste ühenduste kaudu. Neist tähtsamad olid gildid ja tsunftid. Alevid: Linnade arv Eestis peale 14, sajandi keskpaigast 16. sajandi lõpuni enam ei tõusnud. Selle põhjustas muuhulgas ka linnade tõrjuv suhtumine igasugustesse konkureerivatesse kaubakohtadesse, milleks olid ka tõusvad alevid. Neid oli orduaja lõpus 14. Varasematele lisaks olid tekkinud Helme, Keila, Kuressaare, Laiuse, Pirita, Põltsamaa,Vastseliina, Viru- Nigula
välja ,,ettepanekute peatükid", mis oli I-de konstitutsiooniprojekt; valitsemisel pidi juhtiv positsioon kuuluma parlamendile, mis oli 2-a järel valitav; ülesandeks monopolide kaotamine; südametunnistuse vabadus. teiseks ideoloogiliseks liikumiseks oli levellerite liikumine(nimi võrdsustamise ideest - level), rajajaks John Lilburne(L-de juht ja ideoloog Inglise revolutsioonis, koostas L-de programmdok.-i ,,Rahva kokkulepe"; Lilb. võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu; oluline seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduste kindlustamine(usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus); ideaaliks 2 demokraatlik vabariik; ,,rahva kokkulepe"-demokraatliku konstitutsiooni projekt(üldine valimisõigus kõigile meestele al. 21. eluaastast). parlament ühekojaline, kuningavõim asendada vabariigiga. kõikide võrdsus seaduste ees; monopolide
1860ndatel rünnakud Balti erikorra vastu, nõuti Balti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Balti kubermangud olid 1801. liidetud üheks kindralkubermanguks (1808-1819 Eestimaa kubermang eraldi), kõrgem võim kindralkuberneril: · võimupiirid ulatuslikud · kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht · teostas järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · valitsemisel teoks oli kantselei, mille kaudu suheldi kohalike seisuslike organisatsioonide ja keskvalitsuse institutsioonidega · allusid politseiasutused ja sõjaväeosad · olid enamasti kõrgemad sõjaväelased 1812-1829 oli Filippo Paulucci, juhtimisstiil autokraatlik, rohkesti uuenduslike ideid, head suhted kohalike rüütelkondadega; hiljem aadli ja kk vahekord pingestus, talurahvaseaduse läbisurumine; püüdis rüütelkondi oma võimule allutada. · ametikoht püsis 1876.-ni Kubermangu võimu esindaja kuberner:
Antiiki tunti ka mõningal määral keskajal, antiikkirjandus on säilinud suuresti tänu keskajal elanud munkade ümberkirjutustele, kuid siis ei oldud veel antiigi mõistmiseks valmis. Humanistid vastandusid suuresti teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetalsed. Alates Petrarcast saab humanismist rääkides seda vaadelda kui inimese ja inimlikkuse kaitsjat, inimese vabastajat nii kiriku kui seisuslike normide orjusest. Sellepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Boccaccio & Shakespeare), kes n-ö võitlesid inimeste õnne eest. Taolised uued teadmised ja silmaringi avardumine hakkasid inimesi üha rohkem eemaldama/võõrandama kirikust, mis seni oli olnud inimese maailma keskmes. Inimesed hakkavad üha enam väärtustama hoopis isikuomadusi ning saavutusi
annaabi.ee 
